Tartu on koduks 96 765 inimesele, kes jalutavad igapäevaselt radu, mille arhitektuurimaastik ja ajalugu on muljetavaldavad. Sellest inspireerituna toome teieni Tartu kõige armastatumad kohad uues vaatevinklis. Baleriin Maria Engel ja tantsija Endro Roosimäe muudavad Emajõelinna enneolematult kauniks.

Natuke rohkem kui aasta tagasi avaldasime fotoseeria “Ballett ja Linn”, mis rabas oma maagilise idee ja modelliga. Kuna pooled planeeritud lokatsioonid jäid tookord külastamata, siis otsustasime seeria viia sel aastal lõpuni.

Naisbaleriiniks oli taaskord Teater Vanemuise ridades tegutsev Maria Engel, kes sel aastal pärjati Viljandis Ugala teatris teatriliidu balletipreemia auhinnaga. Andekale naisele leidsime võrdväärselt võimsa partneri, tantsija Endro RoosimäeSee graatsiline kooslus pani ülikoolilinna uutmoodi hingama.

Naudi balletti ja Tartu linna!

TARTU RAEKODA, KELLATORN JA HOTELL LYDIA KATUS
Suurem osa Tartu Raekoja platsi äärsetest hoonetest pärineb 18. sajandi lõpust ja 19. sajandist ning on ühtses klassitsistlikus stiilis. 1944. aastal purustati enamik lõunakülje hoonetest Teises maailmasõjas, nende asemele ehitati 1950. aastate algul stalinistlikus stiilis majad. Vanemate säilinud hoonete hulka Raekoja platsil kuulub ka eklektilises stiilis raekoda, mis ehitati aastatel 1782–1789 Johann Heinrich Bartholomäus Walteri projekti järgi.

Kellatorni 18 kellast koosnev kariljon valmis Saksamaal Karlsruhe kellatehases, mille paigaldas tehase kellameister Günter Granz. Iga päev mängivad Tartu raekoja kellad Raimond Valgre “Tartu marssi”(Vikipeedia)

2016. aastal avas uksed vanalinna atmosfääri ja modernset arhitektuuri ühendav Hotell Lydia, mis asub Tartu Raekoja platsi juures. Hotell rajati arhitektuurikonkursi võidutöö VAHVEL kavandi järgi. Kui jalutada mööda Ülikooli tänavat Raekoja platsi poole, võlub hoone hoolega hoitud ajaloolise fassaadiga, alles lähemale jõudes on näha uus osa. Toomemäe nõlvalt paistab vaid katus, mis on disainitud nii, et sobib hästi Tartu vanalinna katuste vahele. (Äripäev)

TARTU ÜLIKOOLI PEAHOONE
Tartu Ülikooli peahoone on üks silmapaistvamaid klassitsistliku arhitektuuri näiteid Eestis, mis on ehitatud 1804–1809 ülikooli arhitekti Johann Wilhelm Krause projekti järgi. Ülikooli peahoone on rajatud endise Maarja kiriku ja kalmistu varemetele. Peahoone avamise pidulik aktus toimus 3. juulil 1809. Hiljem lisati tiibhooned ja ülikooli kirik.  (Vikipeedia)

TARTU ÜLIKOOLI BOTAANIKAAED
Tartu Ülikooli botaanikaaed asutati 1803, linna serva praeguse Tiigi tänava pargi kohale. Botaanikaaia rajajaks ja esimeseks aia juhatajaks oli prof. G.A. Germann, kes 1806. a. tõi aia üle praegusele kohale, kunagise linnamüüri nurga ümber rajatud bastioni vallile ja ümbrusse. Maatüki oli ülikool saanud kingitusena krahvinna A. Rosenkampffilt. Aia planeeris ja korrastus- ning ehitustöid juhtis ülemaednik J.A. Weinmann. Põhijoontes püsib tema loodud aia jaotus tänaseni. (Tartu Ülikooli botaanikaaed)

TARTU TOOMKIRIKU VAREMED
Toomkiriku ehitamist alustati tõenäoliselt 13. sajandi kolmandal veerandil, selle täiendamist jätkati aga kuni 16. sajandi alguseni.
Kirik pühendati Peetrusele ja Paulusele.
Reformatsiooni ajal kannatas see tugevalt pildirüüste all ning hiljem laastati kirikut Liivi sõja käigus. Sealt edasi seisis hoone varemetes ja 1760. aastatel lammutati ka kiriku kõrged kaksiktornid. Seoses Tartu Ülikooli tegevuse taastamisega ehitati 1804–1807 Johann Wilhelm Krause projekti järgi toomkiriku kooriossa ruumid ülikooli raamatukogu tarbeks. Pärast ülikooli raamatukogu uue hoone valmimist 1981. aastal kolis sinna asemele Tartu Ülikooli muuseum.
Plaanis on kiriku seni varemetes olev osa ümber kujundada kontsertide andmise paigaks. Kiriku suuremas mahus taastamist takistab see, et pole kindlalt teada, milline see keskajal välja nägi. (Vikipeedia)

Modellid/baleriinid: Maria Engel (Teater Vanemuine) ja Endro Roosimäe
Fotograaf: Oliver Vaagen
Loovidee: Kaisa Tooming
Stilistika: Kristin Liias
Jumestus: Marlene Altmäe (MU by MA)
Riided: ZARA

Aitäh Hotell Lydiale katusel pildistamise võimaluse eest.

NB! Fotode autoriõigused kuuluvad väljaandele Häppening. Häppening lubab kasutada fotosid AINULT juhul, kui meid informeeritakse ja terve tiimi referentsid märgitakse nähtavalt. Piltide kasutamiseks palun kontakteeruda: toomingkaisa@gmail.com.