Tartu on igas mõttes mitmekülgne linn olles traditsiooniline intellektuaalse elu keskuseks: Tartus asuvad Eesti ainus klassikaline ülikool – 1632. aastal asutatud Tartu Ülikool; ning Eesti vanim tänini tegutsev teater Vanemuine. (Vikipeedia)

Veel enam, Tartu on koduks 93 687 inimesele, kes jalutavad tõenäoliselt igapäevaselt täpselt neid samu radu, mida hiljuti käisime ja jäädvustamas. Lase end inspireerida Tartust – linna eripalgelisest arhitektuurist, kultuurist ja igapäevaelust kontrastiks tõeline ilu kehastus – baleriinist modell Maria Engel.

Tere tulemast heade mõtete linna!

TEATER VANEMUISE KATUS JA TARTU LINNA SILUETT TIGUTORNIGA
Esialgu tegutses teater “Vanemuise” seltsi majas ning 1906. aastast uues juugendstiilis teatrihoones. Maja sai kannatada Teises maailmasõjas ning teater kolis endise saksa teatri hoonesse, mida nimetatakse praegu “Vanemuise” väikeseks majaks. Senisel taastamiskõlblikul teatrihoonel lasti laguneda, kuni selle varemed lammutati ja selle asemele ehitati 1967. aastal uus teatrihoone.
Vanemuist loetakse Eesti ainsaks kolmežanriteatriks. (Vikipeedia)

Tigutorn on oma 23 korrusega Tartu kõrgeim eluhoone. Hoone arhitektid on Vilen Künnapu ja Ain Padrik. Hoonet ehitati 2006. aasta märtsist 2008. aasta märtsini. (Vikipeedia)

_DSC0889_DSC0932_DSC1065

RAEKOJA PLATS JA SKULPTUUR “SUUDLEVAD TUDENGID”
Suurem osa Raekoja platsi äärsetest hoonetest pärineb 18. sajandi lõpust ja 19. sajandist ning on ühtses klassitsistlikus stiilis. 1944. aastal purustati enamik lõunakülje hoonetest Teises maailmasõjas, nende asemele ehitati 1950. aastate algul stalinistlikus stiilis majad. Vanemate säilinud hoonete hulka Raekoja platsil kuulub ka eklektilises stiilis raekoda, mis ehitati aastatel 1782–1789 Johann Heinrich Bartholomäus Walteri projekti järgi. (Vikipeedia)

1951. aastal rajati platsile purskkaev.
Tänapäeval ehib seda Mati Karmini ja Tiit Trummali skulptuur “Suudlevad tudengid”, mis avati 1. septembril 1998. Kuigi skulptuur on võistluse korras valminud purskkaevu detail, viidatakse sellele ka kui iseseisvale kunstiteosele. (Vikipeedia)

_DSC1259_DSC1199_DSC1287

RÜÜTLI TÄNAV
Rüütli tänav algab Raekoja platsilt ja lõpeb Laial tänaval, olles umbes 380 m pikk. (Vikipeedia)

Kohalike inimeste ja tudengite jaoks on tegu Tartu ühe legendaarseima tänavaga, kuhu satub iga heast toidust lugupidav ja/või öist kultuurielu (et mitte öelda baarielu) nautiv tartlane.  Sellelt tänavalt leiate legendaarsed kohtumiskohad nagu Pirogovi, Veini ja vine, Möku, Treppi, Kivi, Kelleri ning enam mitte samal tänaval asuvad (kuid mõtteliselt ja kogemuslikult tervikusse kuuluvad) Zavoodi ja Genialistide klubi.

_DSC1320_DSC1314_DSC1381

INGLISILD
Inglisild on sild Tartus Toomemäel. See valmis Johann Wilhelm Krause projekteerimisel 1816,
praeguse kuju sai sild 1836. aastal Tartu ülikooli ehituskunsti professori Moritz Hermann von Jacobi kavandi alusel.
Silla all-linna poolsel küljel on ladinakeelne tekst:
Otium reficit vires (puhkus kosutab jõudu). (Vikipeedia)

_DSC1431_DSC1442-2_DSC1464

HEINO ELLERI NIMELINE TARTU MUUSIKAKOOL
1919. aastal asutati Eestis kolm muusikakooli, neist kaks Tartus: August Nieländeri I Muusikakool ja Eesti Helikunsti Seltsi Tartu Kõrgem Muusikakool, mida juhtis Juhan Aavik.
Tänane Elleri-nimeline muusikakool on 1919. aastal asutatud Eesti Helikunsti Seltsi Tartu Kõrgema Muusikakooli järglane.
Aastatel 1920–1940 töötas Tartu Kõrgemas Muusikakoolis kompositsiooni ja muusikateoreetiliste ainete õpetajana Heino Eller. Tema nn Tartu koolkonnast on pärit helilooja, pianist ja dirigent Olav Roots, heliloojad Eduard Tubin, Eduard Oja, Alfred Karindi, Johannes Bleive, muusikateadlane Karl Leichter jt. (Vikipeedia)

_DSC1388_DSC1394

SUUR-EMAJÕGI
Läbi linna voolab 10 km ulatuses ka Eesti ainus kogu pikkuses (100 km) laevatatav jõgi – Võrtsjärve ja Peipsit ühendav Suur-Emajõgi. (Vikipeedia)
Tegu on romantilise promenaadiga ning mõttelise linnaosade eraldajaga. Üks romantiline jalutuskäik Emajõe ääres, mulle palun!

_DSC1524

Fotograaf: Oliver Vaagen
Loovidee/stilistika: Kaisa Tooming (Häppening)
MUA by Liisa Tooming
Hair by Kerttu Salujärv
Modell/baleriin: Maria Engel (Teater Vanemuine)

NB! Fotode autoriõigused kuuluvad väljaandele Häppening. Häppening lubab kasutada fotosid AINULT juhul, kui meid informeeritakse ja terve tiimi referentsid märgitakse nähtavalt. Piltide kasutamiseks palun kontakteeruda: toomingkaisa@gmail.com.