Sandra Leushina
“It’s interesting how one person will take an influence from one part of the world and move with that influence and affect another part of the world. Over time, the identities of new places evolve.”
– Simon Green aka Bonobo.
13. jaanuaril 2017 andis välja Ninja Tune label’i alt uue, kuuenda kauamängiva Los Angeleses pesitsev ning UK’st pärit muusik Simon Green aka Bonobo. Album kannab pealkirja “Migration” ning koosneb kaheteistkümnest träkist. Neist seni kahele, “Kerala” ja “No Reason”, on tehtud videod. Inspireeritud on album pikast reisimisest ning koju pöördumisest; identiteedi visioniseerimisest ja selle küsimuse alla seadmisest. Artist nimetab oma muusikalist käekirja spirituaalseks ning väärtusi ja elu peegeldavaks loominguks. “Migration” on katse tabada inimeksistentsi tekstuure.
Bonobo eelmine kogumik kandis pealkirja “North Borders”, mis sai vägagi suure menu osaliseks – oli pikalt TOP’is nii Suurbritannias kui ka Ühendriikides. Album pälvis “pilvedes hõljujate” kui ka klubimuusika fännide tähelepanu. Mind isiklikult liigutas see album väga. Veelgi enam tõestas enda geniaalsust muusik tehes “The North Borders Tour 2014” raames tuuri kaheteistkümne-pealise orkestriga, andes pea 175 laivi Ameerikas, Kanadas ning Euroopas. Kuna album “North Borders” on pigem stuudiolik, siis olevat olnud raske seda laivi-formaati lülitada (Müürileht 2013). Muide, šanss esinemist kogeda oli ka Eestis – elamus oli võimas! Suure orkestriga käis umbes sama mahukal tuuril muusik ka oma varasema, 2010. aastal reliisitud “Black Sands” albumi raames, mis on rohkem laiviliku materjaliga. Sellelt albumilt on pärit träkk “Eyesdown”, mis pani mind Simon’i loomingusse jäägitult armuma.
Ka ammu enne seda lõi artist kannad tugevasti muusika-maastikku esimese albumiga “Animal Magic”, mis ilmus 2000. aastal. See lõi talle tugeva maine ning tõestas andekust. Temas nähti talenti, kes lisaks elektroonilisele muusikale dimensioone ning laiendaks selle žanri piire. Kui Bonobo loometöö alguses oli tema muusika kuulajateks pigem vanem kontingent, siis nüüdseks ütleb autor, et tarbijateks on üsna noored biitide, downtempo ja ambient’iliku elektroonilise muusika austajad ning tal on rõõm näha noori kaasalaulmas- ja elamas.
“Migration” on justkui jätkeelmisele kauamängivale “North Borders”, kuid uus on kuidagi lihtsamini kuulatav. Album ei ole üllatav, ta on mugavalt Bonobo-stiilis. Produtsendile omane õhulisus, sügavus ning dimensioonilisus on ilusti olemas. Samas, “Migrationis” on tunda edasi minekut lihtsusesse. See sobib rohkematele kuulajatele, kuid ta ei kaota oma hingestatust. Tunnen, et artisti progress on olnud kasutada ära just lihtsust selleks, et väljendada keerulisi aspekte. Võib-olla siis küpsus?! Kauamängivalt leiab erinevaid vaibe – neid, mis sobivad klubisse ning ka neid, mis sobivad mõtlikeks õhtuteks koju. Kuigi ka need “klubivaibid” on sellised, mis pigem on meditatiivse suunaga. Nii nagu Bonobole iseloomulik ongi… Albumi keskmeks on lugu “Kerala”, mille ümber on ehitatud stoori eufooriast, rahutusest ja läbimõeldud tasakaalukusest. Autor kasutab kolmes loos vokaliste, kes oma kvaliteetsuses annavad albumile vaieldamatu lisaväärtuse. Tegu on selliste lauljatega nagu Nick Murphy (Chet Faker), Rhye ja Nicole Miglis. Loos “Bambro Koyo Ganda” lööb kaasa Maroko bänd Innov Gnawa ning etno-hausilik träkk mõjub eriti kaasahaaravalt, ning on kindlasti üks mu lemmikutest sellelt albumilt.
Läbi raske valiku, kuid tervikut osadeks võttes tooksin välja pala nimega “7th Sevens”, mis on nii kauni kummitava kõlaga hausi-transs, kus sees ujuda. Kui veel albumit hakkida, siis üheks praeguseks lemmikuks looks on kauamängiva viimane pealkirjaga “Figures”. See on kuus-millegagi minutit eriti maheda Elkie Brooks’i vokaali sämpliga downtempo biidiretke. Ning loomulikult lugu, kust albumi idee ning filosoofia alguse sai ehk “Kerala”. Produtsent on sämpeldanud rnb laulja Brandy vokaali loost “Baby” ning keeranud selle täiesti teise võtmesse. Keskendudes pigem just tekstuuri esiletoomisele.
Kui albumi “North Borders” narratiiv viis kaugele reisile, siis “Migration” on pöördumine koju, kuid läbi erinevate keskkondade, tasandite, lummavate värvide ja kasvamise. Simon on ise öelnud “Migration” LP kohta: “The study of people and spaces” (inimeste ja ruumide uurimus – toim.). Kindlasti mitte ei ole autori inspireeriv energia kadunud, vastupidi on see progresseerunud hoomatavamaks, kuid jätkuvalt jäänud mentaalseks ja füüsiliseks retkeks.