Sandra LeushinaEik Erik Sikk artistinimega EiK viljeleb luulet, väljendades seda muusikas läbi spoken word’i ja pehmema räppimise tehnika. Noore artisti loomingut iseloomustavad tihedad mõttekäigud, tagasihoidlik kunstiline karisma ja kohati eksperimentaalsema astumisega valitud biidid.
Need on omadused, mille järgi võiks EiKi paigutada Eestis alles kujunevasse õhulisse arthop subžanrisse, kui liigitamiseks läheks. Rääkisime EiKiga tema tänastest väärtustest ja maailmatajust, loomingu valmimisest ning eesootavast ülesastumisest Sweet Spot Festivalil. Tutvugem lähemalt!
EiK, võiks öelda, et Sinu avalik musikaalne teekond algas aliase EIXD all, tuntuimaks palaks sai toona “Balti jaam”. Olid siis 14-aastane, kui ma ei eksi. Vaata korraks tagasi, kuidas ja mis põhjustel hip-hop Sinu ellu tuli?
Hiphopmuusika hakkas mind märkamatult kummitama juba minu teadliku muusikakuulamise algusaegadest saati, mil ma ühtegi žanrit või stiili veel otseselt ei eristanud. Võtsin umbkaudu kuue- või seitsmeaastasena ette oma vanema poolvenna CD-plaate, toppisin neid hommikuti legodega mängimise taustaks muusikakeskusesse või pleierisse ning nautisin juba tollal nii hip-hopi, rokki, kui folki. Nendest ilusatest aastatest sugenesid mu meelismuusika hulka juba näiteks nii Dagö kui Chalice, kelle lüürilised pooled mind varases eas luuletusi kirjutama ajendasid. Elasin aegade jooksul läbi hulga erinevate muusikasuundade austamisfaase, kuni jõudsin ühel hetkel punkti, kus mu põhitoiduks koondus räppmuusika.
Naljaga pooleks otsustasin rongile karata (iroonilisel kombel sai just rongidest ajapikku mu luule põhiline metafoor ja hingeloom) ning 2014. aasta juulis sündisid üksinda kodus igavledes esimese demolaulu sõnad. Mõte päris oma muusikukarjäärist paistis ainuõige ja sädelevana. Tollane arvutimikrisse räusatud pala “rikutud põlvkonnast” sai ootamatult internetis äärmiselt positiivset vastukaja ning üha uut indu ja avastamisrõõmu juurde kogudes otsustasin leitud rajal edasi kõmpida.
Millise kuju on hip-hop tänaseks päevaks Sinu jaoks võtnud?
Segunedes üha uute ja huvitavate stiilide ja sõpradelt või õhust sadanud pärlitega, on mu muusikamaitse 2014. aasta hip-hopikuulamisest üsna kaugele triivinud. Olen jõudnud faasi, kus peaksin end pigem luuletajaks või arthop-artistiks kui “räppariks”, mis hakkas ajapikku paistma lausa teatava solvanguna. Nii mu loomingut kui silmaringi on asunud avardama džäss, proge- ja indierock, funk, ambient, isegi house, disko ja techno.
Nüüdseks näen hip-hopi kuju kui üht praeguse muusikaajastu kolossaalsemat mõjutaja-monstrumit, mille võlu mu silmis üha kasvamist jätkab. Ometi on tema kõrvale kõrgunud veel teisigi hiiglaseid, kelle olemasolu ma neli aastat tagasi arutult ignoreerisin. Elu on liiga kirev, et spetsialiseeruda vaid ühele žanrile.
Millal ja miks sai EIXDist hoopis oma pärisnimega artist Eik (stiliseerituna EiK)?
Transformatsioon EiKiks toimus aastal 2016, enne esimest tõsist albumit “uinak”, palaga “Falsett / Vestlus iseendaga”. Tõdesin, et mu rumala peaga pandud rullnokalik nimi vajas kiiremas korras vahetamist millegi tõsiseltvõetavama ja kenama vastu.
Millised on tänasel päeval EiKi põhiväärtused muusikuna ja ka inimesena, kes selle nime taga seisab? On nad eraldi kujud?
Peamiseks väärtuseks loeksin püüdu kõige ennast ümbritseva ja täitvaga diplomaatilisi suhteid hoida. Tahaksin kangesti, et EiK ja Eik samade isikutena püsiksid, kuna panen oma loomingusse täpselt seda, millisena ise seda maailma näen ja tõlgendan, kuidas kõik mulle tegelikult näib. Ma pole eales soovinud erilist imagot. Imago kasvab aga iga lavakunstniku juures, tahes-tahtmata. Olen näinud inimesi, kes usuvad, et olen kohutavalt spirituaalne või loen palju raamatuid või olen kange naistemees. Seitse sekundit rambivalguses ning iga inimene on kujundanud sinust oma arvamuse. Sellega tuleb aga pidada harmooniat, diplomaatilisi suhteid.
Diplomaatilised suhted, lähedus, rahu, tunne, et sind kuulatakse ja mõistetakse tõeliselt, mitte pealiskaudselt. Ma vihkan pealiskaudsust.
Kuidas Sa maailma näed? Muidugi võib Sinu tänaseid hoiakuid mõista Sinu loomet kuulates, kuid võta siiski kokku nende jaoks, kes ehk pole veel nii hästi kursis. Oled pigem kriitiline kuju? Tänapäeva maailma pealiskaudsust arvestades…
Silmitsen tihtipeale maailmas sündivat pigem kõrvaltvaataja pilgul, mis on alateadlikult peegeldunud ka minu loomingusse. Yoshi Oida soovitab end “Nähtamatus näitlejas” pidevalt kõrvalt vaadata, justkui oleksid sa pidevalt filmikaamera ees: jälgin isegi vesteldes pigem inimeste intonatsioone ja näoilmeid kui nende juttu, mistõttu satun tihtipeale punktidesse, kus tunnen end väljajäetu või üksildasena. Säärased tugevad tunded sünnitavad aga ilusat kunsti.
Miks tarvis vanu aegu tagasi
Nostalgia?
Ja tõelist armastust ning haiget pidu
No aitab.
Valu aegub, ehk vist magasin
Peab paika.
Tunded karvased, mis laintes sidund
Nüüd taipan.
Kõik on suur ning ilus,
Keerake kangemaid kogemusi!
Miks kurvastad, oled pidur?
Peitkem realistlikke oletusi
Okseleajavalt pealiskaudselt,
Mulaks suusoojaks repliike
Igaüks teadis lauseid, raudselt
Kuid intonatsioonid on null, see kindel.
Kuidas end hetkel artistina tunned – oled alles kujunemise teel? Mida see teekond endas hõlmab – suuri muutusi või pigem järjepidevat tööd juba valitud suunas?
Teekond ei lõppe ealeski, stagnatsioon loomes ja enese kordamine on kunstiline surm. Nagu ütleb Põhjamaade Hirmu tekst, et “Liiguta, enne kui su kohv jahtub ja eesmärk vaateulatusest lahkub”. Tahan katsetada võimalikult mitmekülgseid tahke ja stilistilisi eripärasid nii muusikas ja luules, kui elus. Kogeda uut, teadmatus tulevast sunnib muudkui edasi rühkima. Ja senini on see rada olnud kohutavalt huvitav ja elamusipakkuv, mistõttu oleks patt see katki jätta.
Ehk veidi abstraktne küsimus, kuid kuhu tahaksid jõuda? Mida tahaksid maailmaga jagada läbi enda loome?
Usu mind, usu mind,
Ma lõpetan need koolid
Ja hakkan piisavalt raha koguma,
Usu mind, usu mind,
Ma tõesõna hoolin
Ja ühel päeval viin su helikopteriga sõitma,
Olen kuulanud tohutult muusikat,
Liiga vähe inimesi,
Vaikselt paistab, et kõik, millest juurelnd ma,
Tähthaaval kokkulangedes täitub,
Kui tulvaveed pesevad tänavailt rooja,
Ei palu rohkemat, kui ilusat kodu:
Heledad toonid ja avarad aknad, loojang,
Naine ja lapsed ning loodus
Kui ma saan kuuskümmend neli,
Kui ma saan, eks ta ole,
Hakkan erakuks, aerutan päeva pealt saarele
Sest ses seltskonnas miski mu hingel ei sarnane.
Oled telemeedias maininud, et Sinu suureks eeskujuks ja mõjutajaks on olnud Chalice ehk Jarek Kasar. Keda veel oma mõjutajateks pead, kui üldse?
Mõjutajaid on sisuliselt igal nurgal, kunstist, mida tarbin, kuni inimeste ja olukordadeni, kellega ma kokku satun. Need muutuvad pidevalt ja iga artisti looming on parajasti tema mõjutajate nägu. Momendil näiteks Tõnu Õnnepalu, kuna loen “Valede kataloogi”. Talvel oli Haruki Murakami “Norra metsaga”. Pisikesel madalseisu perioodil, Dagö, mille plaadid vanast kodust ära tassisin ja nostalgiaga arvutisse tõmbasin. Chick Korea, Artur Alliksaar, teater, masendus maailma mõttetuse ees.
Kas suurema eneseväljenduse tungi annavad Sulle pigem negatiivsed emotsioonid või suur rõõm?
Mõlemat.
Suures osas on mu looming siiski melanhoolsem ja isiklikum, teatavate absurdi- ja fiktiivsusevälgatustega, lähtudes mu pigem kurblikust iseloomust.
Minnes nüüd tehnilisemaks, siis kuidas Sinu looming tavaliselt valmib? Tahaksime kuulda rohkem loomeprotsessi etappidest.
1. Saabub impulss välismaailmast või iseenda tõdemusest, mõni riim, tsitaat, olukord.
2. Peas valmivad esimesed sõnad ja klõbistan need arvutisse või telefoni või kirjutan üles, et need meelest ei läheks.
3. Sõnad kogunevad ja käib vastavalt pikem või lühem toimetamisperiood.
4. Otsin tuttavate produtsentide või enese valmistatud demode hulgast sobiva tausta.
5. Uus toimetamisperiood, et sõnu taustaga paremini sobitada.
6. Otsin võimaluse lugu salvestada.
7. Kuulan salvestatut üle ja teen muudatusi, lasen tuttavatel loodut üle kuulata ja arvamust avaldada.
8. (lisapunkt) Loodu on liialt nõrk või seosetu, alustan otsast.
9. Miks, master ja valminu levitamine.
Kui juhtub, et loodu on liialt nõrk, kas tekib frustratsioon ja on raskem uuega alustada? Mis Sind ehk kõige rohkem looma motiveerib?
Enamasti mitte, ehkki on olnud erijuhtumeid. Hoian kõiksugu loomekriiside tarvis alati sahtlipõhjas peidus sinna möödaminnes ülesmärgitud mustandeid, niisiis kui mõni demo liialt nõrgana välja kukub, ei pea järgmise käsile võtmiseks täielikult nullist alustama.
Mind motiveerib looma võimalus end seeläbi välja elada: kõik emotsioonid ja ideed, mis minusse aja jooksul kuhjuvad, on tarvis kuidagiviisi hingelt ära saada. Luulevorm on selleks aga perfektne väljund – lahata võimalikult minimalistlikult laiema tagamõttega teemasid.
Olen pidanud 8-aastasest alates päevikuid ning juba sellegagi mõistsin, kui joovastavana minu jaoks kirjutamine mõjub. Samas on see lihtsalt väga tõsine sõltuvus – kui alkoholismisoodumusega inimene võib jääda hõlpsasti kinni pitsi külge, siis kirjutamise läbi enese väljaelamisest saadud kirg paelub üsnagi võrdväärsena.
Mille järgi oma tekstidele biidid valid, sest need on nõnda erinevad? Oled teinud koostööd näiteks selliste biidimeestega nagu Luurel Varas, Kolmnurk ja Kuera. Kas oled proovinud instrumentaale ise ka luua või pole päris Sinu tassike teed?
Lähtun biidi ja sõnade kokkumängus enamasti puhtast spontaansusest. Mis parajasti südant liigutab ja taldrikule kukub. Nüüdseks olen umbes kolm aastat ka ise taustu valmistanud, peamiselt sämpeldades, kuna see harrastus on kohutavalt vabastav ja lõbus. Ometi kõlavad kogenenumate instrumentaalid enamasti põnevamalt, erinevate biidimeistrite ja muusikutega koos töötamine inspireerib. Hiljuti olen hakanud üha enam akustilise, päris pillidega muusika poole tüürima, kuna tutvused laienevad pidevalt.
Kes on Sinu lemmikud kodumaised muusikud/kollektiivid/instrumentalistid/räpparid? Nimeta mõni endale silma ja kõrva jäänud.
Põhjamaade Hirm, Pok, Sander Mölder, Frankie Animal, Chalice, reket, Dagö, Vaiko Eplik, Silver Sepp, Pastacas, Mattias Tirmaste, WST, Duo Ruut, nublu.
Mis Sind näiteks nublu, Möldri või Frankie Animali loomingus köidab?
Eripalgelisus ja omanäolisus. Üks olulisemaid karakteristikuid kunstniku juures on tema oskus erineda, mida ma kõigi nende artistide juures kohutavalt austan.
Pane kokku oma unistuste kollektiiv.
Kõiki meeldivaid stiile pole võimalik ühte kollektiivi kokku sobitada, niisiis jään vastuse võlgu.
Rääkides nüüd tulevastest ülesastumistest. Fännidel ning uutel huvilistel on võimalus Sind kuulama minna Sweet Spot Festivalile. Mida sellest esinemisest oodata võiks? Mis tundega sinna festivalile esinema lähed?
Oodata võib hulka ilusaid palasid sügisel ilmuvalt kolmandalt albumilt “unerohi”, improvisatsioone Mattias Tirmaste elektrikitarril, läbiv joon sihib peamiselt rahulikuma ja mõtlikuma kui räuskava peomuusika suunas. Lähen festivalile täpselt taolise inimesena, milliseks ma tol momendil olen kujunenud. Egas midagi, tuleb mis tuleb ja saab mis saab.
Keda Sweet Spotil kuulata soovitaksid?
5’nizza, Estonian Funk Embassy, nublu, Sander Mölder, Levski, Frankie Animal, Chalice, Vaiko Eplik, Miljardid, Tom Odell.
Millised tegemised Sul veel lähiajal plaanis on?
Lõpetan tulevase plaadi viimased viimistlused, realiseerin tasapisi sahtlisse kogunenud tekste (kogumiku valmimisprotsessi jooksul sündis juba pea kahe uue albumi jagu mustandluuletusi) ning puhkan kasvanud pingeid välja.
Milline on Sinu jaoks üks mõnus puhkus?
Võimalus minna hetkeks kogu rutiinist ja tööst eemale, viibida paigas, kus ma ei oleks sunnitud konstantselt mõtlema kõigele, mida enese jaoks kohustusena tõlgendan. Sel juhul ka muusika ja sõnade loomisest eemale, et saaksin naasta selge peaga ja värskena oma igapäevaste tegemiste juurde. Idüll üksinda maapaos aja aeglaselt võtmisest ei pea minu puhul kunagi paika, kuna üksinduses tekivad alati mõtted, mis mind taas nõndanimetatud “töölainele” tagasi lükkavad.
EiK astub üles festivalil Sweet Spot laupäeval, 28. juulil kell 20:00. E laval ehk EKKMi hoovis.
Intervjuu: Sandra Leushina
Fotod: Kaisa Tooming
NB! Fotode autoriõigused kuuluvad väljaandele Häppening. Häppening lubab kasutada fotosid AINULT juhul, kui meid informeeritakse ja terve tiimi referentsid märgitakse nähtavalt. Piltide kasutamiseks palun kontakteeruda: toomingkaisa@gmail.com.