Estrada Orchestra on kohaliku päritoluga kaks albumit avaldanud viie-liikmeline meeskond. Bändi kuuluvad klahvpillimängija Volodja Brodsky, bassist ja produtsent Misha Panfilov, saksofonist ja rütmi-instrumentalist Sasha Petrov, flöödimängija Ilja Gussarov ning trummidel Madis Katkosilt. 2013. aastal alustanud kollektiiv on põrandaaluse 60ndate ja 70ndate maiguga jazz-funk’i kvaliteedi ja omanäolisuse musternäidis. Estrada Orchestra retrohõngulist loomingut on võimalik nautima minna festivali Jazzkaar raames 29. aprillil Punasesse Majja.
Estrada Orchestra kooslus kasvas välja spontaansest jämmimisest. Seetõttu on nende muusikas tunda erilist vabameelsust ning oskust improviseerida. 2015. aastal avaldas bänd oma debüütalbumi, mis müüdi üsna kiiresti ka välja. Album lindistati praktiliselt tervikuna ühe sessiooni jooksul. LP koosneb viiest pikast loost. Kõik väga erinevate käikude ja karakteritega. Kujutavad justkui erinevaid ajastuid, samas kohtab palju kosmilisust.

“Selle tõeliselt toreda vinüüli teeb eelkõige ägedaks see, et on kuidagi tunda, et võetakse vabalt.
Mitte liiga, aga parajalt.”
– Peeter Ehala (Müürileht: 2015)

Minnes lähemalt loomingu juurde, siis näiteks Loos “Taco Bar” kohtuvad afro-biit ja vabameelne funk. Suhteliselt intensiivne kuulamine.

Träkk “Meet Spaceman In Tartu Hotel” on jällegi täiesti teist laadi – põrkuvad kokku kosmos, müra-muusika ning džässilikud elemendid. Kui “Taco Bar” on sobilik tantsupõrandal kuulamiseks, siis antud lugu pigem hüpnootiline ja ehk sobib mõne avangardistliku näituse taustamuusikaks?

Pala “Skating With Badamas” on albumi pikim träkk. Üheksa ja midagi peale minutit pidevat kulminatsiooni. Träkk algab retro krimkasarjadele omaste käikudega. Edasi kasvab sellest välja tantsuline ning restoranilik laivõhtu lugu. Üllatab aga oma lõpuga, kus minnakse üle hoopis džässile omasele improvisatsioonile, mis tõmbab struktureerituse justkui suurde kaosesse.

Estrada Orchestra viimane kauamängiv pealkirjaga “Jazzbeatjäätis” ilmus 2017. aasta veebruaris Prantsuse leibeli Stereophonk alt. Albumil on samuti viis träkki, kuid veninud on need maratonipikkusteks. Selle üle on muidugi hea meel. “Jazzbeatjäätise” puhul tajun, et mindud on konkreetsemaks ning albumil on vähem teatud nooruslikku mässaja-olemust. Siiski on kauamängiv eksperimentaalne ning julge, just oma pidevate muutuste näol.

“”Jazzbeatjäätis” omakorda on album, mille kõlapildi järgi on poisid suureks kasvanud ja bänd kõlab justkui esineks Montreux´ džässifestivali laval. Ja taas mõtled: “Mida kuradit, kus see bänd kogu mu elu olnud on?” Esmalt ei oskagi hinnata, kas see spontaanse juhuslikkuse arvelt professionaalsuse ja terviklikkuse poole kaldumine on hea või halb. Tegelikult on see muidugi hea – kuidas muidu saaks bänd areneda ja pakkuda head muusikat kui ta ei oleks pidevas muutumises.”
– Madis Järvekülg (ERR:2017)

Albumi avaträkk “Envelope” süstib koheselt kuulajasse energilisuse. Estradale omase filmiliku helipildiga äratab huvi edasi kuulamiseks.

“Esimene lugu sõidab kohe produtsent-bassimängija-multimees Misha Panfilovi saundiga minema ja pidurdusjälgi sellelt plaadilt ei leia”.
– Madis Järvekülg (ERR:2017)

“Garden Of Pleasures” on viimaselt albumilt üks mu lemmikuid lugusid. Kõlab kuidagi feminiinsemalt ja kevadiselt. Samas, ei puudu ka kollektiivile omane kulminatsioon ja muutlikus erinevate saundide näol. Loo keskel ja lõpu poole tuleb sisse mängulisus. Hästi kihiline ülesehitus.

LP viimase loo “Troubled Mind” esiplaanil on pigem mahedam rütmika, kuhu on lisatud ka suurel määral psühhedeelsust. Lugu on eelmise albumi viimase träkiga oma ülesehituse poolest üsna sarnane – tasasem struktuur kasvab välja kaootiliseks “andmiseks”.

Kollektiivi loomingu iseloomustamiseks on õiged sõnad “gruuv” ja “jämm”. Gruuvivad ja psühhedeelsed rütmid, mis maalivad silme ette vanakooli filmide helimaastikke. Samas on mitmed nende träkid ka tugevad ja energilised. “Taustamuusika” või “filmimuusika” staatusest kasvavad küll välja. On palu, mis sobivad snoobiliku restorani laivõhtule; on neid, mis sobivad sumeda džässiklubi tantsupõrandale. Kollektiiv ise on laval hästi cool’i olekuga. Väärib vaatamist-kuulamist!

Meeskonda saate näha ja kuulda Jazzkaar 2017 raames:
Kuupäev: 29. aprill
Asukoht: Punane Maja, Tallinn
Piletid: 15€ Piletilevist
Lisainfo leiad: Facebookist

Kaasahaaravat retro-džässi elamust!