Kenton Slash Demon on Taanist pärit elektroonilise muusika duo, mida saab 28. aprillil kuulata ka Eestis. Projekti taga seisavad Jonas Kenton ja Silas Moldenhawer, kes on üheskoos muusika kallal töötanud ka varasemalt. Nende eelmised tegemised hõlmasid elektro-indie’likku kooslust When Saints Go Maschine, kuid see pole veel kõik. Silas’i ja Jonas’e teed ristusid seitsmendas või kaheksandas klassis, kus huvi muusika vastu nad kokku liitis ning neist musitseerivad sõbrad said. Seega on nende loomingulise töö teekond olnud pikk ja konarlik. Viimane just selles mõttes, et koos areneti välja toimivaks ning kvaliteetset muusikat “ehitavaks” koosluseks.
Jonas ja Silas kasvasid üles kaheksakümnendatel ning nendega on alati kaasas käinud just elektooniline tantsumuusika.

“For us, the scene we were first part of was like shitty trance music in a club called Gorgeous and it was only on Wednesdays. I remember we had fake IDs to get in and we were not really participating in the party. We were just standing in the corner looking at the DJ and all the dancing, just trying to learn.”
– Silas Moldenhawer (TMN: 2015)

Keskkond, kus nad elasid ja liikusid soodustas nende huvi skene vastu juba varakult. Vanemaks saades kujunes neil oma koduklubiks koht nimega Dunkel. Sealses olustikus kasvaski välja nende arusaam, kuhu suunda edasi liikuda tahetakse. Samuti õpiti tol eluperioodil lugude miksimist ning mängimist. Kogu sellise klubiliku elukorralduse ning õpitu tulem oli 2009. aastal reliisitud toorema helikeele-EP pealkirjaga “Khattabi”

Jättes mõned EP’d kõrvale, oma esimeseks “päris” saundi ning hääle edasikandvaks looks peavad nad träkki “Sun”, mis oma hausiliku energilisusega on heaks saatjaks just kusagil sumedas tech-house ööklubis. Keskendudes sellest järgnevale loomingule algab nende teekond elektroonilise muusika melomaanide kõrvus üle maailma ning ka näiteks Boiler Roomi pidudel.

Kenton Slash Demon’i saund kannab edasi põrandaaluse reiviskene pulbitsevat narratiivi, mida on oskuslikult põimitud  mõnusate bassiliinidega.

“It’s hard to explain because when I look back at it I can see that every track ends up being melodic in a certain way or having a certain feeling. It’s just our personality or how we want to feel when we listen to a club track.”
– Silas Moldenhawer (TMN: 2015)

Mis mind seda Taani duot kõige rohkem kuulama meelitab on, et nende saund on niivõrd vaheldusrikas ning peegeldab elektoonilise muusika erinevaid tahke. Väga heaks näiteks on 2015. aastal avaldatud EP pealkirjaga “Harpe”. Sellel on kaks lugu – samanimeline staatiline “Harpe” ning teine, orgaanilisem träkk, kannab pealkirja “Syko”. Tegu on ca 13-minutilise kooslusega, kuid selle taga tundub olevat nii tugev stoori ja jõuline emotsioon.
Träkk “Harpe” on väga helge, eufooriline ning tantsuline. Boney M “Sunny” loo sämpel ja Daft Punk’i kauamängivast “Homework” saadud inspiratsioon mõjuvad väga kaasahaaravalt. “Harpe” on pigem popiliku iseloomuga pala, millele loodi juurde ka video, mis peegeldab väikelinnalikku klubikultuuri. Kontrastiks videokeeles on erinevate põlvkondade ning karakterite emotsioone täis kokkupõrge, kuid üheks ühildumine just läbi muusika.

“Syko” on pigem techno‘like nüanssidega rahulikum träkk, mis sobib suitsusesse ja pimedasse olustikku. Pala on väga voolav, meenutab pigem sumedat UK põrandaalust liikumist. Kogu selle kuue minuti saatel toimub pidev kulmineerumine, seetõttu ei mõju lugu ka üksluise ja üleliia hüpnootilisena.

Arvestades nende kahe loo eripärasusi võib tekkida mõte, et kaks nii vastuolulist lugu võivad astuda konflikti. Minule pigem tundub, et antud EP träkid täiendavad teineteist ja tutvustavad elektroonilise muusika skene erinevaid väljendusvorme ja mudeleid.
Sarnane stoori tundub olevat ka ka Kenton Slash Demoni järgmise EP’ga “Skydancer Part I & Part II”, mis anti samuti välja 2015. aastal. EP on ehitatud üles sarnasele narratiivile, kus vastandumisest saab justkui tervik. Kui esimene träkk “Skydancer Part I” on pigem hüpnootiline reivikas ja meenutab oma helipildilt pigem psy-trance’i joovastust, siis “Skydancer Part II” on teist laadi pala. Part II on samuti psühhedeelse olemusega, kuid helikeelelt ilmselt vastuvõetavam breakbeat. Selles träkis peegeldub rohkem muusikainstrumendilikkust ning vokaal annab juurde mingit sorti sakraalsust. See on EP, kus põrkuvad kokku masinlikkus ning hingelisus.

2016. aastal ilmunud EP “TT/Dok” on pigem rahulik järg eelmistele ning nii suurt vastandumist enam kuulda justkui pole. Kaks träkki kulgevad mõlemad deep-house’ilikul lainel. “TT” veidi eksperimentaalsema niššiga, kuid mõlemad lood sobivad kuulata kodus aja maha võtmiseks. Vaatamata tasasusele mõjub EP värskendavalt, eriti meeldib mulle “Dok” oma lihtsuses ja samas natuke kummalise haukumist meenutava sämpliga.

Kenton Slash Demon’il on loomingut veelgi, mille sees hõljuda ning avastada. Vaadates duo laiv-esinemiste ja DJ-set’ide videosid pettuma ei pidanud. Tegu on energeetilise kooslusega, kes pakuvad oma kuulajatele võimalust oma patareisid laadida kvaliteetmuusika saatel.

Üks peamisi põhjuseid, miks soovitame kontserdile minna on asjaolu, et pole maailmas palju kollektiive, kes nii oskuslikult kahe erineva maailma vahel pendeldavad. Keton Slash Demon suudab olla oma käekirja poolest nii erinev kooslus, samas põimub nende looming ikka ühtsaks stooriks. Nad on duo, kus kohtub Daft Punk’i mõjutustega meinstriimilik elektrooniline muss ning samal ajal põrandaalune reivikas ja ei puudu ka Berliinilik tantsumuusika. Seda kõike pakutakse kvalitseetse orgaanikana. Meie igatahes oleme elevil!
Mehi saate näha ja kuulda Jazzkaar 2017 raames:
Kuupäev: 28. aprill
Asukoht: Punane Maja, Tallinn
Piletid: €15 Piletilevist
NB! Märtsi lõpuni kehtivad soodushinnad
Lisainfo leiad: Facebookist

Elektroonilisi elamusi!