Häppening sai nädal tagasi kahe aastaseks. Teise tegevusaasta täitumise tähistamiseks tahan teiega jagada, mida on need kaks aastat ja 250 kirjutatud artiklit õpetanud? Mida on Häppeningi tiim mulle iseenda, teiste ja juhtimise kohta õpetanud?

EESMÄRGISTAMINE
Pane paika fookus. Olenemata sellest, kas tegu on Su isikliku elu, professionaalse valdkonna või lühiajalise projektiga. Mõtesta lahti mida, miks, kellele Sa teed. Kuhu tahad jõuda? Mis on selle väärtus suures pildis? Seejärel planeeri sammud, kuidas oma eesmärgini jõuda.
Jah, kogemus näitab, et midagi ei lähe perfektselt plaanipäraselt. Aga eesmärgistamine tähendab, et lisaks sellele, et saad ise aru, mille poole liigud, saab sellest ka tiim aru.

Unistuste püüdmiseks pead esmalt teadma, mis Su unistusteks on.

ENESEDISTSIPLIIN JA AJA PLANEERIMINE
Millegi nimel järjepidevalt vaeva nägemine nõuab suurt pühendumist, ajalist investeeringut ja vahel ka karme otsuseid.

Seisan igapäevaselt silmitsi küsimusega, kuidas panna sümbioosis funktsioneerima E-R töökoht, iganädalaselt Häppening kirjutamine, 10 pealise tiimi motiveerimine, isiklike projektide juhtimine ja alates sügisest ka magistrantuuri õpingud?

Võtmeks on suur kirg selle vastu, mis ma teen, millesse usun ja… Korralik eeltöö, aja planeerimine ning enesedistsipliin. Jah, mu kalender on alati up-to-date, mitu kuud on üldjuhul ette planeeritud, projektide juhtimiseks kasutan Asanat, aega mõõdan Toggl’iga, pildistamiste jaoks on alati moodboard Pinterestis, briif Google Docs’is ja täpne kaadritejuhend Excelis ja/või PowerPoint’is.
Mõnevõrra teeb selline detailsus elu igavamaks, kuid vastutasuks kingib aega ning perfektsemad lõpptulemused.

Unistused töötavad ainult juhul, kui sa ise seda teed.

Foto: Oliver Vaagen

AVATUS
Siinkohal pean silmas avatust erinevatel tasanditel, vajadusel interdistsiplinaarselt. Nii tiimisiseselt, koostööpartnerite kui ka muude eluvaldkondade osas.

Alati kuula ära, mida inimestel on Sulle öelda. Isegi, kui idee ei pruugi koheselt kõnetada, siis anna sellele võimalus.

Häppening on mulle korduvalt tõestanud, et esmapilgul kõige ebapotentsiaalikamad projektid võivad pakkuda sellist emotsionaalset laengut või lõpptulemust, millest ei osanud unistadagi. Hetkedel, mil tahaksin emotsiooni pealt võtta vastu negatiivse kiirotsuse panen situatsiooni kohe pausile. Mida see tähendab? See tähendab, et iga kord, kui mu huultele või trükimustale hakkab ilmuma sõnapaar: “ei saa/ei taha/ei jõua”, ei ütle ma välja dogmaatilist “ei” sõna. Esmalt püüan leida aja, mil saan keskenduda hetkele. Segavate faktoriteta. Vaadelda olukorda eneseväliselt. Püüda analüüsida olukorda ratsionaalselt. Kontrastiks ka ebaratsionaalselt. Kui olen mõtet saanud paar tundi või mitu päeva seedida, lähen edasi. Mitte emotsioonide, vaid analüüsi ja argumentide baasilt.

Muide, alateadvuses on palju vastuseid juba olemas. Enda kuulamiseks on lihtsalt vaja võtta aega ja keskenduda.

Püüa mõista, mitte hukka mõista. Kõigel on alati kaks poolt.

EI ÜTLEMINE
Seda oskust olen ma alles hiljaaegu õppinud. Korrektsem oleks öelda, et seda oskust olen alles õppimas. Mõnevõrra tundub see lõik oponeeriv eelnevale punktile. Marginaalselt ta seda ka on.

Ma ei tea, kuidas on Sinuga, aga mina olen loomult the yes-man. Öeldes jah erinevatele võimalustele avaneb palju uksi. Ootamatuid, põnevaid, erudeerivaid väljakutseid, mis tihtipeale annavad ka võimaluse muuta maailma paremaks kohaks. “Ei” ütlemine pole lihtsalt mu loomuses. Õnneks või õnnetuseks olen õppinud hindama oma aega ja prioriteete. Realistlikult. Vahel ka karmilt.

Kvaliteetse käekirja hoidmine tähendab vahel vähem populaarsete otsuste vastu võtmist. Pole lihtne öelda ära põnevatest koostöödest, üritustest või kohtumistest, kuid pigem annan konkreetse vastuse, kui hindan üle oma füüsilisi ja mentaalseid võimeid. Lõhkuda iseennast ja oma tiimi ning seejärel tegeleda kolmanda osapoole ja iseenda pettumusega. Ei, aitäh.

Eelista kvaliteeti kvantideedile. Sa oled täpselt nii tugev nagu Su kõige nõrgem töö.

LAHTI LASKMINE. ADAPTEERUMINE. LAHENDUSED
Sellel teemal olen korduvalt sõna võtnud. Viimane artikkel sai kirjutatud seoses disainibränd Collari telgitagustega. Mõte jääb samaks.

Ära võta iseennast liiga tõsiselt. Olenemata oma (eel)töö kaalukusest, olenemata oma varasematest plaanidest, ole valmis selleks, et kõige ootamatum pisidetail keerab kogu töö pea peale. Sellistes olukordades ära mine kaasa negatiivsete emotsioonidega. Fikseeri probleem, adapteeru ja keskendu lahendustele.

Illustratsiooniks räägiksin siinkohal viimase lahti-laskmise-loo meie tegemistest. Pikk jutt lühidalt, eelmine nädal avaldatud fotosessiooni rõivad varastati ära. Kuidas käituda? Hetkel, mil minuni jõudis antud informatsioonikild surusin paanika alla ja meenutasin endale ja olukorda kaasatud inimestele:

“God, grant me the serenity to accept things I cannot change, courage to change the things I can and wisdom to know the difference.”

Selle asemel, et hakata otsima süüdlasi keskendusime lahendustele. Operatiivne reageering, inimeste kokkuhoidvus ja toetus lahendasid olukorra kiiresti. Varas saadi kätte. Ühtlasi näitas tiimiliikmete omavaheline suhtlus seda, et me saame alati teineteisele toetuda.

Ükskõik, mida elu teele ka ei tooks, olukordade võtmeks oled Sina ise ja Sinu suhtumine.

Foto: Oliver Vaagen

VALEM PEITUB USUS. SUURDE PILTI. TIIMI. ISEENDASSE.
Kõige olulisema punkti jätsin viimaseks.

Eneseusk. Kuidas saavad teised Sinusse uskuda, kui Sa ise seda ei tee? Nii lihtne see ongi. Usu sellesse mida teed, tee seda kire ja pühendumisega. Ole järjepidev.

Usk tiimi ja suurde pilti. Usun tugevalt koostöösse. Sellesse, et ideede jagamine ning teineteise inspireerimine viivad lähemale millegi suure saavutamisele. Eestlastele on kuidagi väga omane mentaliteet, et hoiame oma ideed salajas, et keegi neid ära ei näpsaks. Vahel võib just see ideede peidus hoidmine hoida ühiskonda tagasi millegi suure saavutamisest. Ideed on õhus, päeva lõpuks loeb see, kes need suudab teostada.

Eneseusu ja motiveeritud tiimiga liigutad mägesid. 

AITÄH
Eelkõige võlgnen nende kahe aasta ja õpitud kogemuste eest tänusõnad teile:
– Häppeningi kaasautorile ja muusika sektsiooni peatoimetajale Sandrale.
– Tiimiliikmetele, kes panustavad aktiivselt meeskonna tegemistesse:
Stella, Kristin, Liisa, Kerttu, Evelin, Riine, Oliver, Jane, Anni, Ettel.
– Vabakutselistele tegijatele, kes on ühel või teisel moel panustanud:
Mart, Blanche, Hanna Mari, Priidu, Sigrid, Santino, Elsonid, Marlene, Kaidi, Silver, Otto, Jaan.
– Erinevatele koostööpartneritele ja inimestele, kellega oleme saanud koos luua midagi inspireerivat.
– Teile, lugejad!

Kaks aastat.
Palju õnne. Meile, teile, mulle.
Aitäh. Meile, teile, sulle.