Eile astusid EAS ja Eesti Disainimeeskond avalikkuse ette uue Eesti brändi kontseptsiooniga, mis küttis ülesse palju intriige, tekitas vastakaid arvamusi ning tõi ka Delfi anonüümsed kommentaatorid oma pesadest välja. Mis värk siis ikkagi selle Eesti brändiga on? Ärge kartke – furoori tekitanud roheline rändrahn ei ole Eesti märk. Kõige paremini selgitab Eesti brändi ning “märki” teile järgmine video (+Estonian Brand veeb), mis ütleb puust ja siniseks:

“Märk ei suurenda riigi tuntust, külla aga võivad seda teha ühtlustatud sisu ja selle edastamise viis.” (00:41)

 

Üheks selliseks eelpool mainitud Eesti brändi ühtlustatud sisu edasikandjaks on font ehk kirjatüüp. Eesti Disainimeeskond töötas välja kodumaale täiesti omase fonti “Aino”, mis tõenäoliselt paneb uhkust tundma iga sulesepa esteetilise meele. “Aino” leiate kolmes raskuses – nii pealkirjade kui ka sisuteksti jaoks. Font on minimalistlik, sõbralik ja selge. Eestlastele omase pisikese kiiksuga.

Meie igal juhul aplodeerime, “Aino” on väga sümpaatne!

eesti_ESTONIA-1

Kes on viimased kuud hoidnud disainimeeskonna blogil silma peal, teavad, et kirja autoriks on Anton Koovit. EDMi blogis räägib mees lähemalt sellest, mida üldse saab tüpograafiaga teha, kuidas ta sattus nii spetsiifilise valdkonna peale ja miks ta Eesti Disainimeeskonnaga liitus? Mõned põnevamad väljalõiked leiad alljärgnevalt:

Mida saab tüpograafiaga teha? Mida ei saa?
ANTON: Põhimõtteliselt kõike. Sest kõiki samu asju, mis on verbaalselt väljendatavad, saab teha tähtede, tekstiga.
Võib-olla ei saa kassile süüa anda. Aga samas saab ju kellelegi kirjutada ja paluda…

Kuidas sa sellise üsna spetsiifilise valdkonna peale sattusid?
ANTON: Lapsest saati kritseldasin tähti, alguses tegin kodu täis, siis maal vanaema juures, hiljem oma kodukandis Kadriorus sai mõned plangud ära kaunistatud. Seejärel Isa soovitas EKAsse õppima minna. Hiljem sattusin Pariisi, seal soovitati et Amsterdamis on üks Gerard Ungeri nimeline professor, tema ütles et mul ei tasu kunstiülikoolis (Rietveld) aega raisata ning et peaksin Haagi magistrisse minema.
Nii ma siis läksingi vestlusele, kaustikus olid neli keskkonna fonti ja lõpetamata EKA bakalaureus. Seal saigi minust tähetark.

Kuidas väga üldiselt üks uue fondi loomise protsess välja näeb? Kui palju see aega võib võtta, mis on mõned asjad, mille peale klient tavaliselt esimese hooga ei oska tullagi?
ANTON:
1. Kavand joonistatud või kirjutatud.
2. Vektoriseering arvutis.
3. Väljatrükid, kas sai hea?
4. Mingi hetk on A-st kuni Z-ni alfabeet olemas,
5. Nüüd hakkame teksti proovima.
6. Kui ei vedanud, läheme alguspunkti tagasi.

x. Ekraani tugi
y. Kernimine
x. Fondifailide genereerimine

Ja paljud ei aima, kui palju läheb aega ühe unikaalse kirjatüübi väljatöötamiseks. Sellest johtuvalt saab kiirelt ainult meeskonnana töötades, kuna üksinda läheks aastaid. Fatype’is me teeme ühte fondiperet keskmiselt kaks aastat, kuna väga hindame kvaliteeti.

1*JW0JRY0OgJC2Ti5wiNYCTg

Valik Antoni loomingust. Pilt: EDM blogi

Miks olid nõus Eestile uut fonti looma?
…Ülejäänud intervjuud loe EDMI blogist…

Font saab veebruaris kõigile kättesaadavaks. Hoidke silma peal Brand Estonia Assets lehel.