Aeg on seal maal, et öelda – valminud on minu esimene intervjuu. Tänud, Häppening!
Loodan, et see artikkel annab mõnusa ülevaate Epp Kõiv Band’i tegemistest. Bänd koosneb viiest andekast isiksusest. Nende lavaline hoiak pakatab positiivsest vaibist. Laulja ise ütleb, et talle meeldib, kui inimesed laulavad lihtsalt. Leian, et Epus on seda paeluvat minimalistlikku „vähem on parem“ olekut küllaga.
Tutvuge ise!

Rääkige mulle paari lausega endast ja artistidest, kes teile meeldivad.
SIIM (trummid): Mulle meeldib Rival Sons, Foo Fighters ja igast huvitavad funk’i bändid, näiteks Tower of Power. Tulen Kasarilt, Läänemaalt. Käisin seal koolis. Õppisin klaverit. Siis tulin linna. Läksin Jörgeniga samasse kooli. Täpselt nii sündiski Epp Kõiv!
ERVIN (bass): Mulle meeldib ka Rival Sons. Dramamama meeldib samuti väga – kahju, et nad enam ei tegutse. Tulen algselt Võrust. Olen läbi pika tee jõudnud otsaga Tallinnasse, õpin Otsa koolis. Otsa koolis tutvusingi Jörgeniga, kes ühel heal päeval helistas mulle ja ütles: „Kuule, tead seda Epp Kõivu? Oleks vaja bassisti sinna, mis arvad?“. Ja nii sündiski Epp Kõiv!
EPP (vokaal): Ma ei tea väga palju Rival Sonsist. Mulle meeldivad Biitlid – ma vist ei saa kunagi mainimata jätta! Kuigi ma ei saa öelda, et nad mulle stiililiselt eeskujuks. Kui lauljatest rääkida, siis Ella Fitzgerald. Ta laulab nii siiralt ning lihtsalt – mulle meeldib, kui inimesed laulavad lihtsalt. Tulen muidu Tallinnast.
JÖRGEN (kitarr): Olen ka kuulanud mõne loo Rival Sonsi. Meeldib küll. Üldiselt olen üles kasvanud igasuguse blues’i ja rock’i peal. Näiteks Pink Floyd. Psühhedeelne fucked up värk läheb hästi peale. Viimase aja lemmikuid on kindlasti Vulfpeck – see on üks veidrike bänd. Pärit olen Harku metsadest.
MIKK (sõnad): Mulle meeldib Portishead ja mulle meeldib Bonobo. Viimasel ajal kuulan täitsa imelikku muusikat ka – Ez3kieli ja Venetian Snares’i näiteks. Praegu on avastamise periood. Nii sündiski Epp Kõiv! Aa, ja ma olen ka maakas. Olen Valgamaalt pärit. Üsna Ervini lähedalt.

_J3B0383-Edit

Vasakult: Ervin Sokk, Siim Koppel, Jörgen Pakkas ja Epp Kõiv

Millised on olnud teie eelmised projektid? Ilmselt esimene oli Kõrvalhüpe koos Kaarel Runduga, siis Luulud, kuhu liitus Mikk ning järgmisena sündis praegune projekt ehk Epp Kõiv? Rääkige veidi lähemalt nendest aegadest.
EPP: Kõrvalhüpe oli kolmeliikmeline projekt, kuhu kuulusin mina, Kaarel Rundu ja DJ Eksotik (Kaarel Käärmann). Projekt sai alguse aastal 2009, täiesti suvalisest peoõhtust. Oli uitmõte ja vist minu idee isegi. Minu üllatuseks võttis Kaarel (Rundu) sellest tõsiselt kinni. Nädal hiljem kirjutas, et võikski päriselt midagi teha. Tegime seda projekti kaks või kolm aastat – ma isegi ei mäleta täpselt. Selle tulemusel sündis album, mille nimi oli „Tantsud antidepressantidega“ – hästi masendava muusikaga album. Miskipärast läks Kõrvalhüpe laiali, Dj Eksotik hajus meie koosseisust. Mina ja Kaarel jäime alles ja siis liitus meiega Mikk. Luulud oli nende kahe idee.
MIKK: Ma olen rebound DJ! Luulude idee tuli niiviisi, et tegelikult oli meil hunnik materjali koos enne Epu soolokat, aga sealt eristus selgelt materjal, mis oli tantsumuusika vaibiga – trummi ja bassilik. Seepärast mõtlesime, et lööme need lahku, et Epu kauamängiva eelmaitse anda. Andsime need tantsulood välja Luulude nime alt, „Südametrumm“ oli EP nimi. Hiljem avaldasime ülejäänud materjali Epp Kõivu nime alt. Kusjuures see on nii naljakas, aga „Epp Kõivu“ kui trademarki pidi Epule pool aastat peale suruma.

Miks sündis praegune koosseis? Nüüd on tegu live-bändiga. Milline oli uute liikmete otsinguprotsess?
EPP: Olude sunnil vist. See oli ikka stuudio-muusika, mida me enne tegime. See ei olnud mõeldud kontsertide pidamiseks.
MIKK: Me tegime kolmekesti mingisugune 3-4 laivi. See oli suht selge, et see ei tööta eriti hästi kontseptsioonina. Midagi ei läinud otseselt halvasti, lihtsalt tunne ei olnud õige.

Jörgenit ja Siimu teadsin juba varasemast, nemad kutsusid veel Ervini juurde ning oligi meil bänd koos.

Mäletan jumala hästi – Jüki oli nõus, Siim oli ka nõus, veel oli vaja bassisti. Jörgen helistas Ervinile: „Tsau! Kuule, mis teed? Sa ei taha tulla? Meil on uus bänd! Ahah, okei – esmaspäeval on proov!“.

Kuidas teha „elektroonilise-mussi-triost“ live-bändi punti? Mis muudatused selle skene vahetusega kaasnesid?
SIIM: Oi, see oli huvitav! Valisime lood, mida andis enam-vähem ümber teha.
JÖRGEN: Kõik sündid said vahetatud kitarride vastu. Ma proovisin lihtsalt võimalikult süntesaator olla. Kuna oli nö skene vahetus, siis see eelmise vorm oli hoopis teine. Live-bändiga pidime lugude käiku tuunima.
MIKK: See interpretatsiooni moment oli väga huvitav kõigi jaoks. Mäletan, et megalahe tunne oli neid vanu lugusid uues kuues kuulda.
EPP: Mäletan esimest bändiproovi ja esimene lugu, mis me tegime oli “Vintage afäär”. Lugu tundus nii tuttav, aga ma ei saanud kohe aru, kust ma laulma pean hakkama! Varem kusjuures ei olnudki bändiproove kui selliseid. Kui meil laivid olid, siis ma üksi laulsin kodus ja harjutasin, kuidas näiteks instrumentaali peale laulda.
SIIM: Kui live-bänd kokku tuli, siis hakkasime küll palju proove tegema.

Kuna Epp meil siin kuulus, siis mõtlesime, et ei saa ju halba muusikat teha!

Läheks korraks ajas tagasi – Eksistantsi intervjuu 2014. Üks küsimus jäi painama, millele polnud tol hetkel vastust – kas nüüdseks tunnete, et teil on oma käekiri tekkinud?
SIIM, ERVIN ja JÖRGEN: Bändina ei ole! See ikkagi areneb kogu aeg. Kasutame vahepeal ka bäkk-vokaliste, kes on ka nii oma touchiga. Ühed väga lahedad õed – kaksikud Vivi ja Viveli Maar. Sealt tekib endale igasuguseid mõtteid juurde. Lisaks me kirjutame praegu ka uut muusikat.
ERVIN: Nüüd tuligi ju värske singel välja, mis on täiesti teine teema. (Sellest lähemalt hiljem)
EPP: See ongi mõnus, et me ei pane täpselt paika!

Epp ja Ervin

Rääkides veidi ka viimasest plaadist „Heas Mõttes“. Kui peaksite seda plaati iseloomustama, siis kuidas? Ise leian, et sellel plaadil on suhteliselt kõikuvad emotsioonid. Võiks naljaga öelda, et olete veidi ebastabiilsed olnud.
EPP: Minu meelest on see pigem kergem muusika. Võib-olla ka sellepärast, et kui Kõrvalhüpe oli hästi sünge, siis „Heas Mõttes“ on teistmoodi. Aga nõustun, et see pole ühetasandiline. Lood on täiesti seinast seina. See oli ka sellest tingitud, et me ei võtnudki mingit sihti ette, missugust muusikat teha tahame. Tegime lihtsalt asju, mis tol hetkel meeldisid; panime sõnad ja biidid kokku, mis meeldisid. Tervikuna see töötab imelikul heas-mõttes moel. See pole tingimata väga sügav, aga samas leiab ka sisu. Sõnad on väga head! Ta on küll poppmuusika, kuid sõnad ei ole nii kordavad.
ERVIN: “Asfaldikangelased” on mu lemmik lugu ja me ei tee seda bändiga! Püüdsime, kuid see ei kõlanud hästi.
JÖRGEN: “Kohviplekid” on minu jaoks meie bändi esituses üks lahedamaid lugusid. Alguses ei olnud, aga siis ta tõusis fööniksina tuhast.

Epp, kas on raske laulda kellegi teise kirjutatud lüürikat? Kas Sul tekib tunne, et ei saa kohati aru, mida Mikk Sinult ootab või teie vahel pole mittemõistmist?
EPP: Sellist tunnet ei ole ammu tekkinud, et ma ei saaks aru. Võib-olla varem oli seda rohkem, sest olin ebakindlam. Aga ikka on raske olla “meedium”, jah. Ma ei ole loomupoolest selline, kes ette trügiks tingimata.

Pean alati teiste liikmetega arvestama, aga samas, kui ma leian, et on midagi, mida ma ei taha teha, siis ma ei tee.

_J3B0505-Edit

Mikk, milline on olnud Sinu teekond tekstini? Kas arvestad sõnu luues teiste liikmetega ka? Kuidas nüüd „uues kuues“ asjad välja hakkavad nägema? Varem kirjutasid biitidele, nüüd on asjad live-seadega natuke teistmoodi. Kuidas see Sinu jaoks välja mängib ja milliseid muutusi toonud?
MIKK: Mingit põnevat vastust ei olegi. Olen kirjutanud keskkoolist saati. Lühivorme üldiselt, enamasti luuletusi. Tasapisi, samm-sammu haaval liikunud sinna. Eriti ei arvesta teistega küll. Selles mõttes, et see ei tööta niiviisi minu meelest. Kui ma hakkaks üle mõtlema, siis ei tuleks midagi välja. See, miks võib-olla mu tekst on kvaliteetne või, et selles üldse mingi kvaliteet on, on tingitud sellest, et ma ei mõtle selle peale. Olen nii palju tegelenud nö loop-muusika peale kirjutamisega. Natuke teistmoodi on see uus vorm, keerukam. Teksti lõppviimistluse protsessi muutnud. Ma kirjutan ikka samamoodi nagu varem – nii palju, kui pastakast välja tuleb, kuid lõppviimistluses kohandan vormi hoolikamalt kui varem.

Mainisite enne, et teil tuli uus singel välja (23.11). Rääkige palun lähemalt!
JÖRGEN: See on siis nö “proovika recording-session“ singel, mis on hullult lahe selle loo juures, sest kõik on salvestatud meie bändikas. Ei ole pingelist stuudiotööd seal taga olnud. Koduväljakul mängitud.

Kas uue materjali näol on teie muusikas mingid stiililised muudatused ka toimunud ?
EPP: Ma ei usu, et me midagi ette oleme mõelnud, aga paratamatult live-bändiga muutume aina rokk-muusikalikumaks. Bändimuusikalikuks.
SIIM: Sünergia on teist moodi.
ERVIN: Me võiks minna kiiremaks!

Siit saate kuulata Epp Kõiv Band’i verivärsket singlit “Be as it may”:

Ise valisin tutvustuseks loo “Kohviplekid”:

Mõnusat kuulamist!

Pildistamise moodboard’iga tutvu siin!

Intervjuu: Sandra Leushina (külalisautor)
Fotograaf: Mart Vares (Vares Film)
Loovidee/stilistika: Kaisa Tooming (Häppening)
MUA by Liisa Tooming
Epu riided ja poiste tossud: Nike Esinduskauplused ja Seppälä

NB! Fotode autoriõigused kuuluvad väljaandele Häppening. Häppening lubab kasutada fotosid AINULT juhul, kui meid informeeritakse ja terve tiimi referentsid märgitakse nähtavalt. Piltide kasutamiseks palun kontakteeruda: toomingkaisa@gmail.com.

Epp Kõiv ja Häppening

Epp

Ervin ja Häppening

Ervin

Jörgen ja Häppening

Jörgen

Siim ja Häppening

Siim

Epp Kõiv Bänd ja Häppening_J3B2156-Edit

_J3B0960-Edit_J3B1477-Edit_J3B1343-Edit

NB! Fotode autoriõigused kuuluvad väljaandele Häppening. Häppening lubab kasutada fotosid AINULT juhul, kui meid informeeritakse ja terve tiimi referentsid märgitakse nähtavalt. Piltide kasutamiseks palun kontakteeruda: toomingkaisa@gmail.com.