Sandra Leushina
Instrumentalisti Quarah muusika viib mujale. Eemale lineaarsusest, tungib südamesse ja muudab maailmapilti. Särav ja soe isiksus – see peegeldub ka tema muusikas. Quarah ei ole roll, keda Lasnamäe betoondžunglis üleskasvanud ja mõnda aega tagasi loodusesse kolinud Kirill mängib. Küsimuse peale: „Kes on Quarah?“ sain vastuse, et see on pärisnimi, mida ta oma alateadvuses alati on kandnud. Küsisime mõned küsimused veel, mis peegeldavad muusiku teekonda ja ellusuhtumist. Head lugemist!
Kuidas Sinu muusikaline „retk“ alguse sai?
Ühel suvalisel põhikooli päeval söökla poole kõndides astus minu ette koolivend Marke S. ja andis enda kõrvaklapid, millest kuulsin esimest korda trummi ja bassi. See kogemus rabas mind niivõrd, et sundis otsima rohkem sellesarnast muusikat. Otsisime muusikat koos klassivenna Janekiga (Desertion) ja sellest ka algas kogu meie ühine underground-seiklemine. Avastasime Nilsi (DJ Slin) ning sealt sündis idee ühineda Siege Crew’ks (kasutusel olnud ka C:GE või Siege Kru). Omamoodi kujunes kõigil enda maitse ja see tekitas kirjusid üleminekuid ja ägedaid set’e.
Siege Crew koosnes neljast liikmest – sina, Desertion (Janek), DJ Slin (Nils) ja Krio (Kristo). Millisest punktist liitus Krio? Tundub natuke kaootiline kooslus. Kuidas sellise ülesandega hakkama saite?
Just sellel defineerival hetkel, kui kõik koos set’i tegemist tihedamini harjutama hakkasime, liitus meiega Krio. Meie set’is olid alati üpriski erinevad alažanrid presenteeritud ning Kristo sobis ja balansseeris kenasti meie kõla. Nii me seiklesimegi edasi lavale.
Mis oli esimene pidu, kus mängisid, kas mäletad?
M. Koidu majapidu. Kõiki, keda teati, kutsuti suusõnaliselt kohale. Tavalise „majaläbu“ formaat transformeerus klubi peoks.
Garaažis oli väike lava, valgustus ja tossumasin, mis lämmatas ja mürgitas inimesi. Õnneks garaažiuks käis lahti…
Kuidas asi dubstep’ini jõudis, alustasid ju dnb‘ga?
Sujuvalt, otsides midagi muud, jätkasin dnb’ga ja ühel päikselisel päeval tuli Nils uute leidudega underground’ist ning seal hulgas oli ka üks pala, mis oli hoopis teisest žanrist. Sellel ajaperioodil olin täitsa dreadlock ja huvitusin väga dub’ist. Pigem kippusin eelistama vanemat materjali uuemale, kuid see, mis Nilsil tol päeval kaasas oli, vapustas mind. Dubstep oli üsna uus stiil Eestis ja mitte eriti levinud, kui üldse. Selle juures meeldis mulle bassiga mängimine ja sellele fokusseerumine. Üsna kohe eelistasin sügavamaid ja müstilisemaid lugusid.
Kas sa mäletad, mis lugu see „esimene“ oli?
Mäletan küll, see oli Digital Mystikz – Ancient Memories. Alguses vanakooli dubstep’ilik tühjem intro, drop ja edasi hästi palju bassi.
See oli esimene kord, kui kuulsin, et tuleb niimodi bassi.
Sealt hakkas kasvama ka minu suur armastus Dmz vastu.
Korraldasite Siege Crewga palju üritusi, tõite kuulsaid nimesid nagu Kromestar, Cotti, Joker, Tes La Rok, Rusko, Loefah, Silkie jpt. Räägi veidi sellest meile.
Üks Siege’i eripära – meil oli väga otsekohene ja üsna naiivne kontakt kõikide nende ja paljude teiste artistidega. Enamasti ei olnud raha, et saada artistile hotelligi. Selle asemel ööbisid nad enamasti meie juures. Praegu mõtlen sellele ja see tundub üsna uskumatu, et üldse meie tingimustega nõustuti. Olime siis 18-aastased ja ei muretsenud selliste asjade pärast. Kogusime artistidega väga palju häid ja naljakaid mälestusi.
Dubstep’i maastikul läks sul väga hästi. Kuidas praeguse stiilini jõudsid?
Avastasin midagi uut. Mulle on alati hip-hop meeldinud ning ühel hetkel jõudis minu ja ka paljude teiste kõrvu selle kaasaegne eksperimentaalsem sort. Kippusin seda žanrit aina rohkem otsima, kuni üks hetk enam midagi muud ei kuulanudki. Vanakooli hip-hop’iga olen ma üles kasvanud ja kuulan seda siia maani, kuid eksperimentalism, mis hakkas toimuma kaasaja hip-hop’is oli üsna haruldane nähtus. Palju vabam ja kirjum suund, kus toimub hästi palju elu. Leidsin, et see stiil komplimenteerib väga palju vanakooli ja inspireerub sellest. Säilitab väga palju tuumelemente, pakkudes juurde vaid sobivaid tänapäevasemaid lahendusi. Meloodiline, versatiilne ning väga kunstiline.
Seega läksid dubstep’i maastikult minema, kuna avastasid midagi uut, mitte selle pärast, et see sai nii-öelda „peavooluks“?!
Dubstep polnud jõudnudki nii halvaks minna veel. Siis ei olnud nii paljudel artistidel suva ja siis ei olnud Skrillexit.
Jätkasime mõnda aega “Back2backi” dubstep’iga, kuid sel ajal kuulasin ise eksperimentaalset hip-hop’i ja kogusin seda. Sel ajal olid lõppemas dubstep’i „kuldsed päevad“.
Mis sulle eksperimentaal hip-hop’i juures meeldib? Millist loomingulist vabadust see stiil sinu jaoks võimaldab?
Mulle väga meeldib sampeldada, sama palju kui ise meloodiat teha. See stiil lubabki piirideta ja hukkamõistuta teha erinevaid lükkeid. Ilma, et need lükked koheselt žanri piiridest välja läheksid. Leian selles vabaduses ka loomingulist arengut iseenda jaoks, kuna saan palju raskemaid ja elavamaid käike kirja panna ja välja mõelda. Rütme pehmemaks ja sujuvamaks viluda. See meeldiv voog, mida annab üksnes eksperimentaalse hip-hop’iga teha.
Sinu muusika on minu arvates spirituaalne retk. Miski, mis justkui seisaks meie füüsisest väljaspool, ometi nii äratuntav ja Oma. Räägi lähemalt, mis sinu muusika taga seisab.
Mulle meenutab muusika kõige rohkem ajavoogusid. Ma näen neid helidena. Kuulen neid kui muusikat, tunnetan neid. Vahel toon meditatsiooni visioonid täielikult loomingusse üle, vahel illustreerin või teen järgi. Ruunid näiteks vastavad nootidele – helistikul ja helidel on enda ulatus selles dimensioonis.
Läbi ruunide saan muusikasse kõiksugu energiaid projekteerida, neid ka kodeerida.
Tegin nii näiteks loos “Water Temple”. See on vee ruuni baasil: värskendab ja karastab. Tekitab veelaengu, kaitseb biiti vee elementidega. Ja näiteks “Sunin” on segment taevatähtedest – see, kuidas tähed paiknevad. “Sunin” on nende analoogia.
Mis Sind inspireerib?
Kogu Elu siin planeedil. Hästi palju deja vu’d ja tundub, et kõik areneb huvitavas suunas. Ka loodus ja loome iseenesest. Teadvus ja lõpuks ka vaimsus. Teadvus on „Olemise võime“, vundament dimensioonides. Miski, mis on lihtsalt „teadvus“ iseenesest. Väljaspool mateeriat ja füüsikat. Mulle pakub huvi “Teine” as in keegi minust väljapool. Leian olenditelt väga palju. Leian ka inimestes hästi palju, mida nad võib-olla ise ei näe, ei väärtusta või lihtsalt ei mäleta.
Mis vahe on uuel materjalil ja albumil “Omniscience”? Kas sa tunned, et nüüdseks on midagi muutunud?
Märkasin, et lugude ehitusprotsess oli pikk. “Omniscience” oli päris huvitavalt kokku pandud projekt, kuid sinna läks liialt palju aega. Nüüd otsustasin kogu protsessile natuke teistmoodi läheneda. Keskendun alustatud sessioonidele ja viin neid lõpuni. Põhimõtteliselt teen loo ühe hooga valmis. Hiljem muudan, kui vaja. See meetod sobib mulle rohkem, kui see, et natuke craft’in ja jätan pooleli.
Kas Sa avaldad uut materjali?
Jah, varsti peaks ilmuma LP. Beaming Light Records’i alt.
Nimeta mõned lemmik-artistid, kes on Sind mõjutanud, kes on alati meeles ja Sinuga kaasas.
Desertion, Krio, Dj Slin, Ats ja Karel. Kuulan ikka siiamaani King Tubby’t ja tema õpilasi. Dillinger, Bob Marley, Yellowman, Flying Lotus, Afta-1, Madlib, Cypress Hill, Lord Finesse, Jeru, 2Pac, Wu Tang, Gangstarr, Võssotskij, Tsoi ja Kino.
Kuula Quarah muusikat:
Fotod: erakogu