Nahk on vaieldamatult kvaliteedisümbol, ühtlasi on see ka üks vastuolulisemalt saadud toormaterjale, mis on moetööstuses kasutusel. Liikudes järk järgult loodus- ja keskkonnasõbralikuma ühiskonna poole, on aina enam tõusnud fookusesse teadlik tarbimine. Stella Soomlais on nahadisainer, kes julgeb mõelda teisiti ning loob oma tooteid ringluspõhimõttel luues pärandit ning piirates seeläbi tarbimist. Tema loomingu alguspunktiks on loogika, disainialane mõtlemine on süsteemne ning ühe sümpaatse põhimõttena ei lähtu ta trendidest – tema tooted kestavad põlvest põlve ja disain on ajatult stiilne. Aga lähemalt?

Kes on Stella Soomlais, millised põhimõtted on ringlussüsteemi taga, miks eelistada disainerloomingut ning mida jälgida nahast tooteid soetades?

Tutvugem!

Alustame algusest, alustame Sinust. Kes on Stella Soomlais?
Ma olen hingelt rahulolematu inimene, kellele meeldib mõelda, leiutada ja olukordadele lahendusi leida, tooteid paremaks muuta. Oma loometöös toetun sellele. Olen vist keskmisest töökam ja kannatlikum. Kolleegide sõnul on mu valupiir päris kõrge – võin palju tööd ja energiat panna mingitesse asjadesse ning mitte alla anda. Isegi kui veremaik tuleb suhu, siis suudan edasi minna. Ma ei teagi, kas see on hasart või eestlaslik mõtteviis ja töökus või hoopis jäärapäisus ja kohati lolluski.

Stella Soomlais. Foto: Tõnu Tunnel

Jutu jätkuks, kumba on siis ikkagi rohkem tarvis – andekust või töökust?
Eks on tarvis mõlemat. Kui on töökust, siis on ka rohkem võimalusi.
Ja anne… Mis asi on anne, kust Sa seda määratled? Kuna ma ise ei mõtle kunstnikele omaselt – ma lahendan ülesandeid matemaatikapõhiselt, kasutades palju loogilist mõlemist ja kasutajate tagasisidet, siis ma ei oska ehk ka sisemiselt tingitud tungi luua ära tunda või sellele nii mõelda.

Kust ammutad inspiratsiooni ning kuidas kajastub Su olemus loomingus? 

Mulle meeldib praktilisus ja lihtsuse otsimine.

Ma ei loo kollektsiooni, toetun disainides alati konkreetse toote lähteülesandele. Ma ei mõtle, et võtan inspiratsiooniallikaks metsa ja hakkan selle ümber ehitama kollektsiooni. Ma ei oska nii tööd teha, jooksen kiirelt mõttega ummikusse.

Lahendan ülesannet ja seejuures püstitan endale teatud eesmärgid: toode peab olema lahtivõetav ning nahk taaskasutatav, toode peab täitma oma kandmis- ja kasutamisfunktsioone jne. Kui ma panen kõik need nõuded järjekorda, siis see elimineerib väga palju. Nii näiteks on välja kujunenud, et minu toodetelel ei ole pealeõmmeldud taskuid. Nüüdseks vastab mu käekiri nendele nõudmistele.

Mainisid loogikat, palun räägi selle osakaalust oma töödes natuke lähemalt!
Ma lahendan ülesandeid. See tähendab, et on mitmeid võimalusi ülesande lahendamiseks, ei ole ühte ainsat vastust ning pead ära tabama, millal on projektile punkti panekuks õige aeg. Sellesse on segatud nii loomingulisust kui ka töökust.
Disainis on hea see, et sul on tarbijad, kes on valmis Su tooteid ostma ning saad neilt tagasisidet, et mida võiks muuta. Nii muutuvad tooted aina paremaks ja ka mõttekamaks.

Kumb on Su jaoks olulisem – praktiline või esteetiline pool?
Eks need kaks käivad käsikäes. Mina alustan alati praktilisest poolest. Kui ma vastan toodet luues püstitatud küsimustele õigesti ära, siis seeläbi tekibki visuaal, mis kõnetab ja peab ajahambale vastu.

Alustasid üksi ning tänaseks oled loonud terve stuudio 9 meistriga. Räägi sellest teekonnast palun lähemalt – mida tähendab disainistuudio pidamine, selle käimas hoidmine?
See tähendab 24/7 tööd. Minu stuudio on justkui minu laps – ma tegelen selle arendamisega alateadlikult kogu aeg ning olen nõus selle heaolu jaoks väga palju endast andma. Inimesed kõrvalt ei saa aru, miks ma nii palju rabelenud olen, kuid mul on peas omad eesmärgid ja tulevikuplaanid, mille realiseerumist ma tahan kogeda. Praegu on aga olukord loomulikult palju inimlikum – palgatud abilised aitavad stuudiol kasvada ja liikuda sinna suunas, kuhu vaja, ilma et peaks 24/7 füüsiliselt kohal olema. Olen meeletult tänulik kõikidele neile inimestele, kes on minu ümber koondunud ja teevad stuudio tuleviku hüvanguks igapäevaselt tööd. Püüan omalt poolt neile pakkuda head töökeskkonda ja arenemisvõimalusi, olen püüdnud luua n-ö teist perekonda.

Mida soovitad alles alustavatele tegijatele?

Mõtle välja, mis Sa tahad ja missugust elu tahad elada. Mis võiks olla Sulle ka 5 aasta pärast atraktiivne ja hakka selle nimel tegutsema. Takistused tulevad nagunii, need tuleb ületada ja nii õpidki.

Aga kus näed Sa iseennast viie aasta pärast?
Ma näen end mõnes mõttes samas kohas. Mul on seesama stuudio, ringlussüsteem toimib ning see on realiseerunud sellises vormis, nagu ta mu peas on. Ilmselt viie aasta pärast on mul aga juba järgmine grandioosne plaan, sest eesmärgid peavad ju alati kõrged olema ning unistada tuleb suurelt. Lisaks stuudiole võiks olla oma pood, mille käimas hoidmist saaksin inimlikult võtta. Oleks saavutatud tasakaal pere ja tööelu vahele.
Kui vaatan täna viis aastat ajas tagasi, siis mul oli vaid plaan ringlussüsteemist. Tänaseks on see idee teostatud, aga vajab edasiarendamist. Õnneks olen leidnud enda ümber inimesed, kes jagavad samu põhimõtteid ja ideid ning liiguvad samas suunas.

On näha, et aasta-aastalt on inimeste teadlikkus disainist ja keskkonnast aina enam tõusnud. Otsitakse erilisemaid lahendusi ja keskkonnasõbralikkust, selle nimel ollakse ka valmis rohkem maksma. Kuidas on see disaini-trend Sinu stuudio tegemisi mõjutanud?
See on minu tegemisi mõjutanud tegelikult päris palju – klient on haritum, teadlikkust on rohkem ja ta tuleb ringluspõhimõtetega kaasa.
Kui kunagi magistritööd kirjutades öeldi mulle ringluspõhimõtte kohta “ulme”, siis täna olen enda ideed juba rohkem tõestanud ning näen, et ka tarbijad väärtustavad seda.

Oled öelnud, et tahad disainida pärandit. Palun räägi sellest lähemalt?
See idee baseerub ringluspõhimõttele. Ma tahan, et ma oleksin disainerina suutnud materjali valida nii, et see kestaks ning et inimestel oleks võimalus mu loodud tooteid edasi pärandada.
Praegu on hästi palju liikvel materjali, mille kvaliteet kahjuks ei luba seda teha. Minu eesmärk on leida praegusest olukorrast parim toormaterjal, pidada silmas, et see peaks vastu ja disain toimiks ka 20 aasta pärast.

Valdavas enamuses valmistavad Eesti nahadisainerid oma tooted orgaaniliselt taimpargitud nahast (Sina, Craftory, Mokoko labs jne). Miks nii?
Sellel on mitu aspekti:
1. Kasutan nahka, mis peab aastakümnete pärast äge välja nägema.

Pinnakatteta taimparknahk hakkab ajas oma elu elama, sellel tekib oma iseloom. Tooted hakkavad rääkima “aja lugu”.

Näiteks pinnakattega kroompargitud nahad kuluvad teistmoodi – nad on kaua väga ilusad, Sa saad tellida nahale läikeid, mustreid, valida erksaid värve jne, aga üks hetk on pinnakattega nahk järsku kulunud. Ning mitte ägedalt kulunud, vaid väsinud.
2. Taimpargitud naha tootmine on keskkonnasäästlikum ning selle toime pole inimeste nahale nii allergiline kui kroomparknaha mõju.

Nahk on vaieldamatult kvaliteedisümbol. Mille järgi valida nahast toodet – mida jälgida?
Kui inimesed tulevad näiteks minu töötuppa, siis ma räägin alati alguses pooltunnikese, et mis on nahk, milline on naha teekond minu lauani, millised on naha erinevad kihid, kuidas need kihid käituvad, millised on erinevad töötlussordid, kuidas nahka hooldada, miks üks nahk on kallim kui teine jne. Inimesed pole üldjuhul sellest midagi kuulnud.
Kahjuks ei saa poes olles naha kvaliteeti lihtsal moel hinnata – tõenäoliselt konsultant ei oska toote naha päritolu kommenteerida, n-ö küünt ei saa Sa materjalile taha panna, sest servad on kaetud ning mikroskoobiga toodete kallale kaupluses ilmselt ei lähe. Kui nahka ostad, siis kahjuks ongi valdav olukord, kus olulist teavet sulle keegi väga tutvustada ei oska. Saad lähtuda suuremas osas brändi kuvandist ja selle filosoofiast ning läbipaistvusest.

Mille järgi valid Sina toormaterjali ehk nahka?

Nahk on väga vastuoluliselt saadud materjal. Kuniks me sööme liha, on nahk osalt jääkprodukt, seega justkui paratamatus, mis aga ei tähenda, et me ei peaks hindama nahatööstust kriitiliselt.

Seepärast ongi minu jaoks väga oluline, mida tehakse toornahaga edasi – kuidas sellest tooteid luuakse ning kui kauaks.
Kui hakkad sellele küsimusele vastust otsima, siis jõuad algusesse – selleni, kuidas see loom on sündinud, kuidas ta eest on hoolitsetud, kuidas hukatud, kuidas on nahka töödeldud jne. Olen püüdnud leida oma nahatootja võimalikult lähedalt ning sellise, kes omakorda suudab mulle öelda kasvõi selle lehma nime, kelle nahaga on tegu.

Su kodulehelt leiab ajatu disainiga tootevaliku. Räägi lähemalt sellest, et kuidas näeb välja uute mudelite loomisprotsess?
Praegu läheb uue toote väljamõtlemine kogemuse baasilt võrdlemisi kiiresti.
Kõikide asjade puhul on oluline, et toote disain oleks piisavalt lihtne, et mu meistrid suudaksid teha kõrgekvaliteetset tööd. Samuti on oluline, et materjali saaks maksimaalselt taaskasutada, kuid samas ei tohi selle all kannatada toote funktsioon.

Kui tihti Su tootevalik uueneb?
Tootevaliku uuendamine pole eraldi eesmärk. Aeg-ajalt osad tooted vahetuvad välja erinevatel põhjustel – näiteks nahk ei kulu nii nagu soovisin, mõni detail väsib kiiremini kui arvasin jne. Mõned uued tooted tulevad seetõttu, et inimesed küsivad kindla funktsiooniga aksessuaari jne.

Ma ei ole kunagi teinud eraldi niiöelda uut kollektsiooni. Minu jaoks on oluline luua ajatut klassikat.

Kas Sul on oma töödest ka mõni “lemmik laps” tekkinud?
Ma arvan, et seljakotid on praegu mu lemmikud. See on ka klientide seas hetkel kõige populaarsem toode.

Kui Sa poleks nahadisaineriks hakanud, siis kes sa hoopis oleksid?
Mulle pakub huvi antropoloogia, ilmselt teeksin dokumentaalfilme.

Lõpetuseks, kes on need 5 disainerit, kelle tegemisi jälgid?
Ma ei jälgi andunult mitte kedagi. Mul on omad lemmikud, kelle käekiri mulle meeldib, aga ma teadlikult tegelikult hoidun igapäevasest jälgimisest, sest ma tunnen, et olen liiga mõjutatav. Vahepeal teen ikka ringi peale erinevatele blogidele või kindlatele disaineritele, lasen silmad üle uuest ja põnevast ka Pinterestis ja Instagramis, aga tunnen, et mul on vaja hoida oma fookust ja selle jaoks pean ma pigem suurendama oma teadmisi keemias ja tootmisprotsessides.

Stella loominguga tutvu lähemalt:
Veebis
Facebookis
Instagramis

Tutvu pildistamise telgitagustega.

Häppeningi tiim:
Intervjuu: Kaisa Tooming
Fotograaf: Oliver Vaagen
Loovidee/stilistika: Kaisa Tooming
MUA by Liisa Tooming
Hair by Kerttu Salujärv
Assistent: Kristin Liias

Modell: Kadri Raudsepp (E.M.A Model Management)
Jumestustooted: Make-Up Atelier Paris Estonia

Riided:
Tali disainipood (Studio August)

NB! Fotode autoriõigused kuuluvad väljaandele Häppening. Häppening lubab kasutada fotosid AINULT juhul, kui meid informeeritakse ja terve tiimi referentsid märgitakse nähtavalt. Piltide kasutamiseks palun kontakteeruda: toomingkaisa@gmail.com.