Antud postituse sisu tuleb ootamatult. Otsekohene ausus:
1. Jah, see postitus oli plaanis!
2. Ei, see ei pidanud tulema enne ühe aasta möödumist!

Aga miks just ühe aasta tähistamiseks? Sest eeldasin, et üks aasta toob Häppeningile teatud arvu jälgijaid ja kriitikat, mida teiega jagada. Seda kõike nii heas kui halvas!

Miks aga toon selle postituse teieni praegu, mitte hiljem?
Ma ei osanud oodata nii suurt huvi ja lugejaid sellises nummeratsioonis. Aga, no võta näpust. On ja kummardame terve meeskonnaga!

Olete motivatsiooniks ja inspiratsiooniks, aitäh.

Aga nüüd mahlaka materjali juurde!

TOP 3 KRIITILIST SÜSTI:

1. Miks kirjutad eesti-inglise keele segus? Väga häiriv on see esto-english kõnepruuk!
Selgitus: Ma arvan, et sellel teemal suudaksin tunde rääkida. Varasem interpretatsioon on olnud tõepoolest väga intensiivne esto-english. Muud põhjust peale mugavuse siin otseselt polegi. Nimelt leidub inglise keeles lihtsalt palju tabavamaid fraase ja ütlemisi, kui eesti keeles. Aga see ei ole põhjendus! Seega, kuidas minna edasi?
Õpi!: Kui samasisulist tagasisidet hakkas tulema mitmest erinevast kanalist, siis sain aru, et on aeg vaadata kriitiliselt peeglisse! Oli väga raske tunnistada, et teen midagi valesti. Mida enam harutasin kriitikat objektiivselt lahti + analüüsisin blogi väärtusi (kodumaine disain, kunst, muusika), siis sain aru, et selleks, et kanda edasi eestimaisust peaksin ma alustama juurtest… Sealhulgas keelest! Võin tänaseks julgelt öelda, et 100-st postitusest on 98% kirjutatud puhtas eesti keeles ilma esto-english lisanditeta! Aitäh armastavatele tagasiside andjatele!

KaisaCircles

Erandprojektid – need ettevõtmised, millega on seotud rahvusvahelise taustaga fotograaf või intervjueeritav, on saanud kirja ingliskeeles. Puhtast austusest oma tiimi ees. Näiteks projekt: Circled reality

2. Tahaksin lugeda sügavamat analüüsi…
Selgitus: Olen olnud väga privaatne oma isikliku tausta ja elu osas. Täna harutan seda maailma (väga vähesel määral) lahti. Lisaks disainistuudio elule on mu varasem tee ja õpingud olnud tugevalt seotud kultuuriteaduskonna, semiootika ja filosoofiaga. Seega polnud suureks üllatuseks, kui inimesed, kellega varasemalt saime jagada sügavaid diskussioone küsisid, et miks ma just sellises vormis blogi hakkasin pidama. Aus ja robustne vastus: “Kui ma tahaksin rääkida filosoofiast ja analüüsida erinevaid arhetüüpe, siis ma kandideeriksin Müürilehte või Sirpi (igas mõttes austus neile, loen iga kuu) või toimetaksin teaduse vallas. Selle asemel tunnen, et Häppening võiks rääkida disainist ja kunstist LIHTSALT!

Kunagi ühes semiootika loengus ütles Mihhail Lotman nii: “Bakalaureuse kraadi tehes õpite te seda, kuidas rääkida lihtsatest asjadest keeruliselt. Magistrantuuris õpite te rääkima keerulistest teemadest keeruliselt. Ning doktorantuuris õpite te kõnelema rasketest teemadest lihtsalt!”

3. Häppening on üleolev! Kirjutad justkui elaksid ägedat elu ja ülejäänud, kes seda elu kõrvalt loevad, nemad sellesse ei kuulu.
Valus tagasiside!
Aus vastus: Ma pole kunagi tahtnud Häppeningi jälgijaskonnas tekitada negatiivseid emotsioone. Vastupidi!  Olen oma 26 eluaasta juures mõistnud, et mida rohkem ma tean, seda enam ma saan aru, et ma ei tea mitte midagi. Oleme oma pisikese tiimiga tahtnud avastada ja avada teile uusi uksi. Ning mis saaks olla parem, kui astuda välja oma mugavustsoonist, kohtuda inimestega, saada osa nende kogemustest ja rääkida nende inspireerivatest tegemistest. Sealjuures arendada ja inspireerida teid ning iseennast. Häppeningi eesmärk on JAGADA ausalt ja lihtsalt! Ikka hingega.

10 kuud tähistamaks positiivsust! Siit saab minna ainult paremaks!

Ikka teie

Kaisa Tooming (Häppening)