Tume, suitsune, kaasakiskuv, hüpnootiline… Omadussõnu on palju, et kirjeldada Eesti viimase kuue-seitsme aasta jooksul püsinud vaimustust Berliini ööelu hõngust. See ei taha kuidagi vaibuda ning tundub, et ei vaibugi nii pea. Pärtel on kutt, kes suudab techno-muusika olemuse ja võlu sõnadesse panna. Tema jaoks on techno graafilise disaini kõrval igapäevane eneseväljendus. Läbi pseudonüümi Alex Wulf liigutab ta kuulajaid ning teostab oma unistusi. Kes ta on? Milline on tema muusika? Saage tuttavaks!

Kes on Alex Wulf ning kuidas ta sündis?
Alex Wulf on Eesti techno-artist. Kokku olen muusikaga tegelenud 14 aastat, aga Alex Wulf sündis umbes 3 aastat tagasi Berliinis tehtud otsusest. Sellest hetkest peale on Alex Wulf teinud technot, mis on olemuselt konkreetne ja kuulajatele koheselt arusaadav.

Kes oled isikuna, Pärtel tavaelus?
Olen 10 aastat erinevates koolides kunsti õppinud ja tööna teen graafilist disaini. Vahel lõikan nii muusika kui ka ürituste videosid kokku. Vabal ajal valmistan ise erinevaid hot sauce ja töötan välja täiusliku pitsa retsepti.

Kui suur osa on Sinu elus muusikal?
Esmatutvus tantsumuusikaga oli esimeses klassis, kui sai MTV’d vaatama hakatud ja sealt tuli The Prodigy “Firestarter” video. See müstiline energia, mis sellest jäi, hoiab mind käimas vahel siiani.


Muusikal on mu elus suur roll ja kodus mängib see kogu aeg. Muusika hoiab tegevuses rütmi. Valin žanri ning loo vastavalt sellele, mida parasjagu teen ja millist tempot vaja on.

Näiteks disaini tehes meeldib mulle muusika, mis on minimalistlik ja üsna kiire, sest selle taustal saan kõige kiiremini asjad valmis kujundatud. Pühapäeva hommikul pannkooke tehes kuulan midagi chillimat.

Tunne, mis tekib õiget lugu kuuldes, on peaaegu parim võimalik. See on ka põhjus, miks uusi lugusid otsin ja ise teen; et seda tunnet oleks võimalikult palju.

Üks sõber rääkis mulle, et kui ta pidi elus otsuse langetama, siis ta juhindus minu loo nimest “We Live Lives”. Sellised hetked, kus muusika hakkab inimeste elu otseselt mõjutama, annavad aimu selle tõelisest võimsusest.

Millega siis Alex täpsemalt tegeleb?
Alexi põhiidee on see, et esinen live techno kavaga. Stiililiselt elab see house’i kõrval ja tempolt jääb 130 löögi ringi. Live on mõeldud publikule pigem tantsimiseks kui kuulamiseks kontserdina.

Peale muusika teen Alex Wulfi riideseeriat “Techno Kit”. Seerias on mustad riideesemed, mida läheb vaja peole või festivalile minnes. Praeguseks on välja antud T-särgid ja beanie’d, mis on ka juba läbi müüdud. Nimekirjas on veel kümmekond eset, mis lähiaastatel välja tulevad. Iga ese saab endale uue numbri, näiteks järgmisena tulevad crewneck’id on number 003.

Mis oli enne Alexit? Sinu teekond muusika valdkonnas.
Muusikat ma kunagi koolis õppinud ei ole. 2004. aasta suvel tuli mulle külla Raadž ja tõi FL Studio, millega ta ise muusikat tegi. Sellest päevast hakkasin eksperimenteerima erinevate võimalustega ja tegin 11 aastat eksperimentaalmuusikat Bartholi nime alt. Stiililiselt sai proovitud kõike, alustades ambiendist ja lõpetades gabber’iga. Siis pidama jäädes kuhugi house’i raamidesse. Kokku tuli selle aja peale kuskil 200 esinemist, muuhulgas Pariisis ja Itaalia külakeses ja 12 väljaannet erinevate plaadifirmade alt. Aastal 2012 esinesin Tallinn Music Week’il ja umbes sellest hetkest sai selgeks, et Barthol pole publikule hoomatav, sest läbi on käidud nii palju erinevaid suundi.

Kuidas oma muusikalist käekirja iseloomustad?

Teen tantsumuusikat ja sellepärast on minu jaoks esmatähtis energia. Muusika ja tantsimine on võimalus tunda ennast rohkem elusana. Lugusid tehes otsin kahte põhielementi. Esiteks energilist gruuvi ja teiseks meloodiat või teemat, mis jutustaks mingit lugu ning sobiks kuulamiseks mingites situatsioonides. Võimendaks kuulajas konkreetset emotsiooni.

Mu enda jaoks toob iga lugu silmade ette mingi stoori ja sellest tuleneb ka loo pealkiri. Kõlaliselt on lood tumedad ja neis on plahvatusohtlikkust, mis vahel rahuneb ja teine kord neelab kõik enda ümber. Eks sõltub päevast ja konkreetsest loost.

Miks just techno?
2014. aasta esimesel poolel tüdinesin Tallinnast ja kolisin Berliini. Juhtus see, mis ka paljude teistega: linn suutis minus tekitada armastuse techno vastu. Varem tundus techno liiga ühtlane, aga Berliinis ringi kõndides või bahniga sõites tajusin arhitektuuris seda kordust ja rütmi, mis on selles žanris olemas. Sai selgemaks, miks techno Berliini nii hästi sobib ja tekitas minus seose betoonarhitektuuri ja masinlike rütmide vahel. Jõudsin arusaamale, et kui leiad huvitava muusikalise loop’i, siis võib seda kuulata 7 minutit järjest küll ja see ei tundunud enam igavana.

Omaette kogemus oli Music Day’l vaadata, kuidas Mauer-nimelises pargis tantsitakse. Mäenõlvalt nägin lava ette, kuidas tuhanded inimesed ühes tempos sama muusika järgi liikusid. See hetk näitas väga lihtsalt ära, milline ühendav võim on tantsumuusikal ja sellest on saanud mu jaoks üks kandvatest kogemustest.

Kas techno‘st üleküllust ei saa?

Techno võib väljastpoolt tunduda väga piiratud žanr ja tundus ka mulle enne sellesse süvenemist. Mingi hetk sain aru, et kui 4×4 basstrummi rütm on olemas, siis selle peale võib ehitada ükskõik millise emotsiooniga loo. Selles osas arvan, et techno on üks kõige vabam žanr maailmas, sest rangemad stiilipiirangud puuduvad.

Kuidas enda jaoks asja värskena hoiad?
Muusika tegemine on asi, mis mind köidab ning mida olen teinud pool elu. Sellepärast ei saa tekkida situatsiooni, kus seda enam teha ei tahaks. Võimalikke lähenemisi ja loomisviise on rohkem, kui kunagi jõuaks ära proovida ja see fakt inspireerib pidevalt. Suur inspiratsiooniallikas on ka teiste DJ’de ja produtsentidega suhtlemine ja omavahel poolikute lugude vahetamine ning arutamine. Sellistes aruteludes tekib alati erinevaid variante, kuidas looga edasi minna.
Kui mõnel uimasemal päeval tunnen, et on vaja ennast käima tõmmata, siis vaatan näiteks Mixmag’i “Against the Clock” sarja või mõnda teist Youtube’i masterclass’i.

Millised siis on näiteks Su suurimad muusikalised pidepunktid, saavutused?
Alex Wulfiga saavutus on see, et esimesed kaks laivi toimusid Hispaanias, Bilbaos. Esimene oli kohalikul kultuurifestivali MEM peol ja teine oli kohalikus kultuurikeskuses Zawp. Kolmas laiv toimus peosarja Sünk teisel sünnipäeval Genklubis. Märgiline oli ka fakt, et esimene mix, kus mängiti Alexi lugu oli L.A.’s Akumeni “China Town Sessions” ja teine koht oli Raadio 2’s. Neljateistkümne tegutsemisaasta jooksul on suurim saavutus see, et olin esimene eestlane, kellest kirjutas MTV oma blogis.

Kes on Sinu eeskujud? Too meile välja ka mõned muusikalised lemmikud.
Plaadifirmana meeldib mulle Drumcode, sest nende lugudes on alati hea energia sees ja üldiselt meeldib umbes kolmveerand nende plaatidest. Recondite annab eeskuju live show osas ja oma techno meloodilisusega; see on koht, kust ise võtan ekstravertsema suuna. Ta oli ka Into The Valley esinejatest mu lemmik. Second State ja Octopus on plaadifirmad, kelle enamus väljaandeid mulle meeldivad. Samas palju on artiste, kes avaldavad muljet ja kelle puhul austan nende stiili ja neid tuleb iga kuuga juurde.

Kas Sul on kindel siht silme ees ja soovid mingit lisandväärtust kuulajatele pakkuda, millist?

Eesmärk on inimestele pakkuda võimalust tantsida ja lahkuda peolt rohkema energiaga, kui neil oli sinna tulles. Üks põhimõte on ka see, et muusika võiks peegeldada keskkonda, milles see sündis. Selline lähenemine annab igale loole hinge ja omanäolisuse ning väldib olukorda, kus toimub ainult pidev ümberkopeerimine ja jäljendamine.

Eesti ja ümberkaudne Euroopa on väga mitmekesine ja fakt, et asume minimalistliku Skandinaavia ning kuldse ning trashy Ida-Euroopa kultuuri ristumiskohal on väga inspireeriv. Sellist tühja ruumi ja taltsutamata metsikuse segu proovingi oma lugudes talletada. Idee on ka videotes talletada kohtasid, mis on tekkinud nende kahe suuna ristumisest, sest neid järjest “tehakse korda”.

Äkki räägid laiv-mängimisest ka pikemalt. Kuidas see laivis mängimine käib tehnilises plaanis?
Hetkel on live’i mängimine tehniliselt üsna lihtne. Iga loo lõikan umbes 20 loop’iks ja jagan need erinevate instrumentide kanalite peale ära. Laivi süda on Abletonis, kus ma reaalajas erinevaid loop’e käivitan. Kuulaja jaoks võib see tähendada seda, et esimese loo meloodia all mängivad teise loo trummid ja kolmanda loo bass. Selline ülesehitus tagab iga laivi kordumatuse ja võimaldab kogu esinemise energiat kohandada vastavalt olukorrale ja publikule. Lava peal on kogemus üsna intensiivne, sest kogu aeg mõlemad käed liigutavad üks hiirt ja teine kontrollerit.

Avaldasid äsja singli “Underground Heaven”. Millest träki loomiseks inspiratsiooni said? Räägi sellest palast lähemalt, nii saame piiluda Su loomeprotsessi köögipoolele.
Idee, millest sündis “Underground Heaven” on fakt, et erinevad inimesed leiavad õnnelikkuse erinevatest keskkondadest. Mu sõbrad ja tuttavad leiavad selle tihtipeale öises keldriklubis ennastunustavalt tantsides. Selles loos proovisingi edasi anda ruumi sünguse ja sisemise tunde lootuseküllasuse kontrasti ja harmooniat. Kui Sinu sees on tunne hea, siis pole vahet, mis on ümberringi.
Lugu algas meloodiast ja siis ehitasin kõik muu selle ümber. Tehnilise külje pealt kasutasin Ableton Live’i ja miksides Korgi delay’d. Enamus protsessit käib Abletonis, sünte kasutan sämplite lindistamiseks ja vahel kasutan väliseid efekte. Kokku läks singli peale aega kusagil kolm nädalat.

Millal on oodata albumit?
Välja andmise vallas on plaan leida plaadifirma, kellega koostööd teha ja siis koos vaadata, kas teha album, EP või midagi muud. Selle aasta jooksul tuleb kindlasti veel mitu lugu.

Millised on edasised plaanid?
Varsti on kuulda ja näha laivisalvestust. Video poole pealt on kõige põnevam, et töös on “East Life” muusikavideo. See võtab kokku need 3 Alex Wulfi aastat. Peale selle on koostööna pooleli ka remix Argo Valsist.

Kas Sul on lähiajal mõni laiv tulemas, kuhu sammud seada?
Järgmisena tuleb kinnine üritus, kus lindistame ja filmime üles live’i, et kõik saaksid asjast aimu. Suvel on tulemas ka kinnine festival, kus mängin ja mida avalikult välja hüüda ei saa. Parim variant kogemusest osa saada on vaadata Youtube’st, seal on kaks livevideot. Edaspidise jaoks tuleks hoida Facebookil silm peal ja sealtkaudu saab teada järgmistest üritustest.

Vali meile lõpetuseks 3 träkki ka, mida hea kuulata.
Luciano Lamanna – Atto Di Dolore (Positive Centre Remix)

Bart Skils – Ocean Drive

Frankyeffe vs. Ithaka – So Get Up

Fotograaf: Jarmo Nagel