Jätkame Eesti biidimaastiku salateedel seiklemisega. Üks huvitavatest nimedest selle aasta muusika- ja ööelus oli minu jaoks kindlasti Luurel Varas. Aga kes ta siis on?! Stiililiselt – eksperimentaalne instrumentaalmuusika, mis jääb pigem hiphop’i valdkonda, kuid mitte päris. Äkki polegi niivõrd tähtis piiritleda? Võtaks veidi vabamalt.
Tegu noore kassetigurmaanist produtsendiga, kelle eelistuseks on, et inimesed teaksid pigem tema loomingut, mitte teda isikuna. Selline teadlik “autori surmamine” on päris tugevasti kanda kinnitanud, kui mitte öelda, et vägagi popp suund. Inspireerituna huvist sämplite ja saundide pihta panemise vastu sündiski alias Luurel Varas. Küsisime talt mõned küsimused. Tutvuge!

Räägi meile endast lähemalt – kes seisab aliase Luurel Varas taga ning millised on Sinu argipäevad?
Luurel Varase taga on üks vend, kes toitub muusikast ja selle tegemisest. Hetkel lõpetan ülikooli EKA’s, osalen paaris bändis, öösel ja halva ilmaga teen mussi. Hea ilmaga olen sõprade ja rulaga õues.

Foto: Fidelia Regina Randmäe

Aga mis seisab nime “Luurel Varas” taga?
Nimi peegeldab mu huvi sämpleid, saunde ja ideid näpata, olen justkui koguaeg luurel. Luurel on päris kena nimi ka, shout-out Hannus Luure!

Kuidas muusika produtseerimise juurde jõudsid?
Isa Mac’is hakkasin Garageband’i näppima ja nii see huvi ainult kasvas. Vahepeal keskendusin ainult kitarrile, nokkisin midagi ambientsemat. Üks hetk hakkasin taas hiphop’i rohkem kuulama ja see viis biitide tegemise juurde. 

Minnes Sinu enda loomingu juurde – räägi oma muusikalisest käekirjast. Instrumentaal-hiphop on suur ja lai. Kuhu nurka end positsioneerid?
Mind huvitavad nii erinevad stiilid, et vahepeal ei saa küll hiphop’i silti külge panna. Kusagil äärealadel rändan. Ma ei suudaks kunagi ennast ühe žanriga defineerida. Kindlasti ei kõla ma nii, nagu ma enda arust kõlan.

Minule tundub, et oled pigem hoidnud salapärasust. Kas see on teadlik kuvand? On Sul mingi oma imidž tekkinud? Selgita palun.

Ma ei oleks Luurel Varas, kui kõik teaksid kust ma tulen ja kes ma olen.

Pigem on see teadlik, jah. Eelistan, et inimesed teaksid mu muusikat, mitte mind. Ise ei oska öelda, kas mul mingi imidž tekkinud või mitte, mõni välivaatleja oskaks ehk kommenteerida paremini. Ütle sina!

Minu meelest oled Sa küll vägagi “undercover”. Kas Sa siis ei otsigi kuulsust ja rikkust taga? Kuulsusega kaasneb ju siiski ka teatud isiksuse paljastamine.
Kui ma Luurel Varast tehes mõne smuuti reklaami peale saan, siis ma söön oma mütsi ära. Raha on nice, aga me elame Eestis. Siin pöörlevad hammasrattad natuke teistmoodi mu arust. Kahjuks on meid kõiki võimalik tänapäeval paljastada. Sain isegi teada, kes nublu on. Soundcloudis on veel selline tegelane nagu Tantsusaabas. See müsteerium jätkub, aga ehk nii ongi parem.

Mis põhjustel Sa muusikat teed?
Mulle meeldib väga luua. Palju kergem on olla, kui saan end tühjaks laadida ja kuskile suunata. Mida rohkem muusikaga tegelen, seda sügavamale sinna jänese urgu ronin ning olengi “kõrvuni sees”.

Mis Sind inspireerib? Ehk mis on need käivitajad, mis panevad Sinu loovuse tööle?  
Valgel ajal on kuidagi keeruline luua, siis tavaliselt miksin või timmin detaile. Eriti mõnus on olnud sõprade juures, autos ja lennukis askeldada. Soovitan kõikidel soojalt koopast välja minna. Vahet pole, et saad ainult läpaka või mõne väiksema vidina kaasa võtta, tunne on hoopis teine. Halva tujuga on mul paar päris naljakat lugu tulnud, enda arust on sünge ja tige värk, pärast itsitan enda üle. Aga lõpuks inspireerib ikkagi muusika ise kõige rohkem.

Millised on Sinu muusikalised mõjutused?

Mulle meeldivad ebastandartsed lahendused ja kui asjal pole higihaisu juures.

Kui need tingimused on täidetud, siis ilmselt leiaksin igast žanrist endale midagi. Igas kvartalis leian endale uusi lemmikuid, see on lõputu rännak.

Kui idee alge seisab inspiratsiooni ja mõjutuste taga, siis edasi liigub loomekulg pigem tehnilise poole juurde. Milline näeb välja Sinu tavaline loomeprotsess?
Alustan tavaliselt sämpli, klahvi või mõne perkussiooniga. Reeglina dikteerib juba esimene samm ära, milline träkk tulema hakkab. Teine kord proovin teadlikult mõne muu detailiga alustada. Enamasti ei tule välja, aga vaheldust on vaja. Viimasel ajal lisan bassi viimasena, see on kuidagi väga eriline hetk alati. Paar päeva peab lugu seedima, siis hakkan alles uuesti näppima.

Mille järgi oma sämplid valid?
Kõla järgi. Ma ei poolda seda, et tüübid ketravad samu vanu sämpleid üle ja üle, lihtsalt selle pärast, et “see on nii OG sämpel, mees!”. Samuti ei karda ma sample-pack‘e ja igast jura, mida netist tirida saab.

Mõttetu on endale piiranguid seada, looja enda mõistus on niigi piiranguks.

Mainisid enne, et oled “kogu aeg luurel” – huvi sämplite, saundide ja ideede näppamise vastu. Äkki kergitad saladuste loori ja tooksid mõne enda träki puhul välja, milline lugu Sinu loomet mõjutanud on?
Näiteks “Charming Shake” on inspireeritud Paul White’i produtseerimise stiilist. Tal on eriti põnev perkussiivne ja idamaine saund. Sarnaseid naturaalse kõlaga artiste kuulates tuleb kohe tuhin hakata nipsutama, plaksutama ja pilli mängima.
Teinekord käib see nii, et tõmban igast veidraid VST’sid või surfan veidrate sämplite keskel, ilma, et teaks mida otsin. Selle meetodiga töötades usaldan lihtsalt enda kõrvu ja lasen tuimalt data‘l dikteerida. Lähen vooluga kaasa.

Oled suur kasseti saundi austaja. Salvestad oma digitaalse loomingu lindile ning sealt omakorda tagasi digitaalseks ehk arvutisse. Oled öelnud, et lindilt kõlab muusika kuidagi hiphop’ile omasemalt. Räägi lähemalt, kuidas sellise “tegevuse” juurde üleüldse jõudsid? Millest selline huvi tekkis?
Kassett on olnud praegu aus formaat minu jaoks. Ma pole tehniliste saavutuste poolest väga hi-fi. Kassettidel on oma hõng. Hoides seda väikest karpi käes ei ole võibolla kuulaja ootused ka nii kõrgeks seatud, kui näiteks vinüüliga on. Selline sõbralik ja taskukohane. Kui kodus pole mängijat, siis on põhjust vanaemale külla minna või sõbra autosse muusikat kuulama.
Esimese kassetiga oli huvi otsast lõpuni asi ise valmis teha, et ma saaksin aru, mis selleks tegema peab.

Uurikski nüüd vahepalaks Sinu viimase kauamängiva “Leisure Time” kohta. Albumil on tugevad jazzi mõjutused, pea-nõksu faktor; LP on natuke toores ehk mitte üleprodutseeritud. Aga veel – mis on albumi tagamaad?
“Leisure Time” sai valmis üsna sarnaste meetoditega nagu esimene kassett. Ma lihtsalt arenesin vahepeal. Järgi kuulates saan täpsemalt aru, kust mõjutused on tulnud erinevate lugude puhul. Brainfeeder’i ja Stones Throw leibelite kraami kuulasin sel ajal palju ja üritasin keskenduda ikkagi märksõnale hiphop.

Mille järgi ära tunned need teistest erilisemad palad – et “selle träki ma avaldan” või paned hoopistükis albumile?
Enamasti saan ise aru, mis värk nende valmis biitidega on. Mõnikord lasen sõpradele ja tagasisidest viin mõned muudatused sisse.

Hetkel lasen päris kaua enda projektidel seista enne, kui ma üldse millegi avaldamisest mõtlema hakkan.

Millal midagi uut välja anda plaanid? Äkki mingi huvitav koostöö projekt või eesmärgid, millest rääkida?
Eik’il tuli just neti-reliis, aitasin teda mõne biidiga. San Hani‘ga on mõned palad veel ahjus. Hyrr’iga (Ouu bändist) nokime veits popimat teemat. Suuri eesmärke polegi hetkel, proovin võib-olla rohkem päris pille kaasata enda lugudesse, et kitarr ja bass võõraks ei jääks.

Kas pigem jääd instrumentaal-hiphop’i sfääridesse tähti püüdma või on ideid midagi täiesti uut proovida?
Enda naturaalsest huvist muusika vastu teen ma ilmselt koguaeg midagi uut, niiet kindlasti ei jää ma instrumentaal-hiphop’i sfääri.

Lõpetuseks – jaga meiega muusikat. Vali 3 träkki, mis Sind rõõmsaks teevad.

Lute – Still Slummin’

Mr.De’ – Sex On The Beach 2000

NxWorries – Khadijah

Kõik, kes tahaksid Luurel Varast puldi taga näha ja kuulda, siis 28. oktoobril leiab Sveta Baaris aset üritus nimega Puhkus. Lisainfot saab SIIT.