Jätkusuutlikkust moest on räägitud juba mõnda aega käimasoleva kliimakriisi¹ valguses. Nii on meedia üle uputatud mõistetega nagu rohepesu, nullkulu põhimõtted, ringmajandus, keskkonnasõbralikud eluviisid, minimalism, “flygskam” jmt märksõnadega. Viimase aja huvitavaim avastus ja trendisõna on aga “köpskam”, mida kasutatakse ostlemisega seonduva süü ja süütunde iseloomustamiseks. (toim. ‘shame of buying‘). (Ortega, Moynihan, 2019) Jah, oleme jõudnud sellesse hetke, kus heaoluühiskond on sünnitanud ületarbimise ja reisimise halvustamiseks eraldi kuumavad märksõnad. Lahendamaks osaliselt ühte neist muredest – tarbimist, olen eetilisele moegurmaanile ritta seadnud mõned abistavad mõtted.

Millest alustada, kui on soov tarbida moodi keskkonnasõbralikumalt? Milliseid põhimõtteid võtta omaks ja milliseid brände eelistada? Sukeldu subjektiivsetesse soovitustesse.

Millest alustada?
Vaata otsa iseendale. Mõtesta lahti suur pilt – miks on oluline tarbida vähem? Miks Sinu ökoloogiline jalajälg loeb? Kelle tulevikku ja milleks püüad säästa? Püstita endale eesmärk ning teadvusta, et harjumused ei muutu üleöö. Isegi, kui tarbimismustri muutmine tundub esmapilgul lihtne, siis oled aastaid elanud ja käinud samu radu. Uute põhimõtetega kohanemine võtab aega. Vähemalt meil ülejäänud surelikel! Ole valmis, et oma teekonna alguses tunned rohkelt kiusatusi ning võid libastuda. See on osa protsessist ja kasvamisest. Rasketel hetkedel meenuta endale Anne-Marie Bonneau mõtet: “Maailm ei vaja käputäit inimesi elamas perfektselt nullkulu põhimõttel, maailm vajab miljoneid inimesi tegemas seda ebatäiuslikult.” Sinu väikesed sammud loevad.

Millal ja mida siis ikkagi tarbida?
Tegelikult on jätkusuutliku tarbimise põhimõtted loogilised.

1) Oma vähem!
Toon siinkohal välja minimalistliku elustiili põhimõtted. Püüa omada ainult seda, mis on Su elus tähendusrikas ja teenib Su elulisi eesmärke. Ära lase asjadel ennast omada. Läbi minimalismi avastad palju tähenduslikku, millele suunata oma aega, fookust ja energiat.

2) Kõige keskkonnasõbralikum riideese on see, mis Sul juba riidekapis olemas on.
Viimasel ajal olen korduvalt kuulnud, kuidas räägitakse, et ole vastutustundlik ja vii oma riided taaskasutusse või H&M riidekastidesse? Ole sellest targem. Komplekteeri oma garderoob nii, et Sa ei pea asju iga kvartal välja vahetama. Sa ei vaja ruumi juurde uutele asjadele. Kõige keskkonnasõbralikum rõivaese on see, mis Sul juba olemas on. Kanna see ribadeks ja kui vähegi võimalik, siis pikenda kulunud toote eluiga läbi iseenda või rätsepa käe. Ära raiska oma raha ja energiat trenditoodetele.

3) Küsi endalt, kas vajad kindlasti seda uut moetoodet?
Kui tegu ei ole eluliselt vajaliku rõivaesemega nagu talvesaapad või mantel, siis kas päriselt vajad seda viimase trendi järgi jooksvat moetoodet? Kui Su kapis on olemas juba üks-kaks pidulikku kleiti, siis kas Sa päriselt vajad uut sillerdavat kleiti jõulupeoks?
Lõppenud pühade meeleolus toon paar näidet. Kas teadsid, et ainuüksi UK-s ostetakse detsembrikuu pühade ajal üle 33 miljoni uue litrilise toote? Kas teadsid, et 1,7 miljonit litrilist toodet jõuavad pärast pühi prügikasti ja ei biolagune? (Seier, 2019) Enne ostuotsuse langetamist mõtle hoolega, millisesse maailma panustad.

4) Taaskasuta
Taaskasutus on parim viis, kuidas anda uus elu rõivaesemele, mis vastasel juhul lõpetab oma teekonna prügimäel. Muide, mu garderoobi suurimad pärlid on pärit vintage poodide riidekuhjadest. Asendamatud aardelaekad.

5) Laenuta/laena
Kui tegu pole esemega, mida vajad igapäevaseks kandmiseks, siis laena ja laenuta. Sellised tooted on näiteks peokleidid, stiilipeod jms sündmused. Kui Sinu tutvusringkonnas pole kedagi, kellega teha vahetust, siis aitab Sind välja näiteks Fankadelik Vintage, mis laenutab oma eredamaid kalliskive. Nii tõstad nende eksisteerivate toodete väärtust, vähendad iseenda ökoloogilist jalajälge ning hääletad parema maailma poolt.

6) Kui soetad uue toote, siis olgu see eetiline
Nüüd jõuame kõige keerukama soovituseni, sest tarbijal on vägagi raske kontrollida ühe ettevõtte tootmisprotsessi. Tihtipeale peab ostja lähtuma brändi lubadustest. Siin aitavad sertifikaadid nagu OEKO-TEX ja Global Organic Textile Standard (GOTS), kuid paraku on väga vähestel disainibrändidel neid ette näidata. Eestist meenuvad koheselt näiteks GUILD ja Studio August.
Ühtlasi teeb kaalutletud otsuse langetamise keerukaks rohepesu, mida sageli just suured ketid harrastavad. See tähendab, et bränd püüab jätta endast eetilist muljet, kuid tegelikult ei pruugi panna rõhku toormaterjalile; töötajate heaolule; sellele, et kuidas ja kus toode valmib jne. Rääkimata sellest, et kõige lihtsamaid rõivaesemeid on sageli vastutustundlike tegijate tootevalikust raske leida. Olen seda paradoksaalset olukorda avanud artiklis “Eesti rõivadisain vajab rohkem eetikat”. Sellegipoolest on minu soovitus eelistada kodumaiseid tegijaid. Küsi lisainfot, kes on teinud riided; kus; millistes tingimustes; millistest materjalidest; kuidas need materjalid on kasvatatud/saadud; kas see toormaterjal laguneb; mis saab tootmise ülejääkidest jne? Ole valmis, et Sa ei pruugi leida perfektset protsessi omavat tegijat, kuid kui olulisemad ootused on täidetud, siis on see juba pool võitu.

Millal vaadata masstoodangu poole?
Loomulikult tahaks iga keskkonnaaktivist öelda, et ära eelista masstoodangut, kuid on hetki, kui muud ei jää üle. Näiteks tänase päevani pole ma leidnud kodumaiste disainerite tootevalikust teksapükse, mis minu kehatüübiga sobiksid. Tunnistan, et välismaalt pole lihtsalt julgenud tellida, kuna tahan eset eelnevalt jalga proovida ning toote tagastamisega kaasneb alati pikk valulik asjaajamine. Nagu öeldakse, rumal on see, kes ei leia vabandust. Seega, eelista masstoodangut ainult juhul, kui Sa ei leia väga vajalikku rõivaeset vastutustundlike tegijate valikust. Kui vaatad suurte kettide poole, siis jälgi esmalt toormaterjali ning seda, et see laguneks looduses. Sellised materjalid on näiteks: kašmiir, siid, vill, kanep, ramjee, džuut, bambus, Tencel, orgaaniline puuvill. Kuid pea meeles, et materjali tootmiseks kulutatav energia on samuti oluline. Näiteks orgaanilist puuvilla ei peeta eriti keskkonnasõbralikuks valikuks võttes arvesse tootmise kogukulu. (Bain, 2017)
Lisaks pea meeles, et ostes näiteks ZARA “Join life” kollektsioonist tooteid toetad sa täna veel vägagi ebaeetilistel põhimõtetel toimivat süsteemi. Kui ettevõtte loob vaid ühe kollektsioon 16st kestlikel põhimõtetel, siis on tegu rohepesuga, Sa ei tee selle valikuga keskkonnale suurt teenet. Rohepesu sisuga tutvu artiklis “Moetööstuse räpane pool – greenwashing ehk rohepesu”. Õnneks avastasin mõnda aega tagasi sellise lehe nagu Good On You, mis loodetavasti pakub lahendust mu mustale südametunnistusele.

Elame ajastul, mil meie koduplaneedi jätkusuutlikkuse tagamisest on saanud globaalse tähtsusega küsimus. Sealjuures, rõivatööstus on väidetavalt üks kõige saastavam tööstus maailmas. (Boztas, 2018) On aeg seda pilti muuta ja võtta vastutus. Loodan, et antud soovitused lihtsustavad Su teekonda eetilisema maailma poole liikudes.

 

_____________________________________________________________

 

Good On You
Good On You aitab Sul langetada ostuotsuseid teadlikumalt. Kui täpsed ja usaldusväärsed on nende hinnangud, on raske hinnata. Võta see portaal endale teejuhiks saamaks väärtuslikku informatsiooni brändide ökoloogilise jalajälje kohta. Nad on Sinu eest teinud ära eeltöö ning hindavad brändide vastutustunnet võttes arvesse järgmisi faktoreid:

Inimressurss – inimeste heaolu ja poliitika; kas ettevõtte kasutab lapstööjõudu, kuidas töötajaid tasustatakse arvestades majandusolukorda jne.

Planeet – kuidas ettevõtte kasutab looduslikke ressursse, millist mõju omab CO2 ja veevarudele, kuidas kasutatakse keemiat ja mida tehakse keemiliste jäätmetega.

Loomad – nad toovad välja, millised brändid kasutavad nahka, karva, angooravilla jms loomseid materjale. Ühtlasi võetakse hinnanguid andes arvesse, mille eest bränd seisab oma sõnades ja tegudes.

Infoallikad – Good On You toetub sertifikaatide skeemidele ehitatud põhimõtetele ning teistele iseseisvatele hindamissüsteemidele. Kõige usaldusväärsemaks infoallikaks peavad nad järgmisi sertifikaate: Fair Trade, OEKO-TEX ja Global Organic Textile Standard (GOTS). Kuna paljudel tootjatel aga puuduvad sertifikaadid, siis hindavad nad ka avalikult leitavaid infoallikaid ning brändide väljaütlemisi.

 

_____________________________________________________________

 

Nimekiri brändidest, kelle tootevalikuga tutvuda:

Taaskasutus:
Fankadelik Vintage
Picking Peaches
Kopli Couture
Sveta Vintage
RiiSaikel
jpt

Disainerid:
Studio August
GUILD
Hertta
Anu Rieberg
Ellen Richard
Liisa Soolepp
Kelpman Textile
Kontseptuaalne pood Slow
jpt

Välismaised brändid:
Love And Confuse
VATTER
BYEM
Eileen Fisher
Everlane
Armedangels
jpt
Oma eeltööd tee Good On You lehel.

Olgu mainitud, et kodu- ja välismaal on oluliselt rohkem eetilisi tegijaid. Tõin välja vaid mõned lemmikud. Ühtlasi tahan mainida, et mitmed esile toodud Eesti disainerid tellivad oma toormaterjali loogilistel põhjustel välismaalt.

 

_____________________________________________________________

 

Loe ka artikleid:
“Moetööstuse räpane pool: greenwashing ehk rohepesu”
“Eesti rõivadisain vajab rohkem eetikat”
“3 kuud samad riietega ehk mida õppisin Projektist 333?”

 

_____________________________________________________________

 

Märkused:
¹ The Guardianist inspireerituna nimetan kliimasoojenemist kliimakriisiks.
/ Zeldin-O’neill, S. The Guardian. (2019) It’s a crisis, not a change’: the six Guardian language changes on climate matters. https://www.theguardian.com/environment/2019/oct/16/guardian-language-changes-climate-environment (24.11.2019)

Viited:
/ Ortega, E. & Moynihan, R. Business Insider. (2019). ‘Köpskam’, a new Swedish ‘shame of buying’ trend, could spread to threaten the world’s fashion markethttps://www.businessinsider.com/swedish-koepskam-shame-of-buying-a-threat-to-fashion-market-2019-9 (20.12.2019)

/ Seier, B. Fashion Revolution. (2019). Sequins, holiday parties, and micro-plastics. https://www.fashionrevolution.org/sequins-holiday-parties-and-micro-plastics/ (26.12.2019)

/ Bain, M. Quartz. (2017). Your organic cotton t-shirt might be worse for the environment than regular cotton. https://qz.com/990178/your-organic-cotton-t-shirt-might-be-worse-for-the-environment-than-regular-cotton/ (26.12.2019)

/ Tooming, K. Häppening. (2018). Eesti rõivadisain vajab rohkem eetikat.  https://anditshappening.ee/eesti-roivadisain-vajab-rohkem-eetikat/ (20.12.2019)

/ Tooming, K. Häppening. (2018). Moetööstuse räpane pool: greenwashing ehk rohepesu. https://anditshappening.ee/moetoostuse-rapane-pool-greenwashing-ehk-rohepesu (20.12.2019)

/ Boztas, S. The Guardian. (2018). Nice threads: the waste-based fibres cleaning up fashion. https://www.theguardian.com/business-to-business/2018/feb/12/nice-threads-the-waste-based-fibres-cleaning-up-fashion (26.11.2019)