See, et kohalikule muusikakuulajale soul-muusika hingelähendane on (no pun intended), pole tegelikult liiga üllatav. Vähemalt Tallinnas on souli, rnb ja kitsamalt ka Motown muusika pidusid korraldatud juba alates sellest ajast, kui Rita Ray veel lasteaias käis. Küll on üllatav, et selle muusikaliselt võrdlemisi pretensioonitu žanri kodumaised loomeviljad on senini nii tagasihoidlikuks jäänud. See ei tähenda seda, et hingemuusikas poleks üks või teine kohalik artist katsetusi teinud. Tinglikult võib ju öelda, et ka Hedvig Hanson on mingi piirini just souli laulja või Sofia Rubina. Aga keegi pole päris kindlasti olnud nii all in, kui Rita Ray, vaid teinud seda muude tegemiste kõrvalt.

Tavaelus nime Kristi Raias kandev lauljatar jäi kõrvu tegelikult juba aasta alguses, kui ilmus singel “Fool for loving you” äsja ilmavalgust näinud albumilt „Old love will rust“, mis nüüd ka avalike esitlusteni jõudis.

Erinevate Tubade Klubi oli reede õhtul rahvast täis ja kui bändi intro käima läks, võis loota, et ehk jõuab karge sügisõhtu kiuste ka esimese hooga ukse taha jäänud energia peagi kohale, siis paraku päris kohale tulema ta jäigi. Akadeemilisest õhustikust jäid puudu vaid sätitud tooliread. Siinkohal on keeruline teha suuri etteheiteid bändile, ruumile või isegi publikule, mõnikord lihtsalt juhtub nii.

Rita Ray puhul on kahtlemata tegemist kohalikus muusikaskenes hetkel eristuva artistiga. Jah, selles muusikas pole loomingulises plaanis suurt midagi uut, uus on Eesti kontekst, kuid ehk pea ainuke võimalus selles žanris õnnestuda, on astuda meistrite jälgedes, püüelda kõlapildilise autentsuse järele ja end hingetuks laulda. Vokaalselt on Kristi Raiasel kõik vahendid olemas ja töövõtted omandatud, kuulajana soovinuks samas, et kontsertsituatsioonis oleks olnud rohkem toorust ja irdumist salve jõudnud materjalist. Maapinnale pandud köiel kõndimine pole enam köielkõnd ja vaatajal-kuulajal hinge kinni hoidma ei sunni ka hoolimata filigraansest sooritusest. Ka lugude jutustamine jäi sirgelt juba salvestatud muusikasse pidama, kuigi oleks oodanud interlüüde, tahtnud piiluda nende lugude ja laulude taha. Küllap see kõik tuleb läbi kogemuste, mida saab ees ootama kahtlemata rohkelt. Materjal, mille pealt edasi liikuda on ühtlaselt tugev ja paari eredamalt esile kerkiva sooritusega nagu albumi värskeim singel “Disco Stu”, mida ei peaks häbenema mängida mistahes soul- või diskomuusika peol-raadios, olgu siin või sealpool ookeani. Kui heitsingi pisut ette seda, et kontsert oli liialt ja sõnasõnalt plaadi esitlemise teed läinud, siis plaadilt jäid puudu keelpillide ja torude read, mis oleksid just elavas esituses määramatult palju juurde andnud.

Olen alati pisut skeptiline, kui mõnd alustavat artisti kiputakse müügi eesmärgil promoma läbi esimese suurusjärgu nimede, isegi kui nende andel on kunagi potentsiaali sääraste pjedestaalide poole püüelda. Ma arvan, et me ei pea Rita Ray puhul kangutama võrdlusi Aretha Franklini või Amy Winehouse’iga. Rita Ray on artistina pannud meie muusikas oma esimese albumiga maha väga tugeva märgi isegi hoolimata sellest, et seda ei oleks sündinud ilma tugevate eeskujude ja mõjutajateta. Klassikuid nii tõetruult tsiteerida ja parafraseerida nõuab juba iseenesest meisterlikkust ja see õnnestus Rita Ray’l ja bändil hästi. Loodan, et debüütalbumit saadab edu ja nii see kui elu ise innustaksid ja inspireeriksid juba järgmise peale mõtlema.

Autor: Priit Pruul
Fotod: Jane Vogt

Loe intervjuud Rita Rayga siit.

Rita Ray album “Old Love Will Rust” kuulamiseks & soetamiseks Bandcampis:
https://ritaray.bandcamp.com/album/old-love-will-rust

Rita Ray sotsiaalmeedias:
Instagramis ja Facebookis

NB! Fotode autoriõigused kuuluvad väljaandele Häppening. Häppening lubab kasutada fotosid AINULT juhul, kui meid informeeritakse ja tiimi referentsid märgitakse nähtavalt. Piltide kasutamiseks palun kontakteeruda: toomingkaisa@gmail.com.