Tänavu tähistab Häppening oma viiendat tegutsemisaastat. Viis aastat disaini, muusikat, kultuuri ning erilise mõtteviisiga inimesi. Meeleoluka sünnipäevakuu raames serveerime hulganisti üllatusi ning tutvustame lähemalt inimesi, kes moodustavad Häppeningi – loovikuid, kirjutajaid, fotograafe, ning iluvaldkonna spetsialiste. Nii asumegi tiimi tutvustama meie muusikaosakonna peatoimetajast ja juhist, Sandra Leushinast.

Armastus muusikamaailma ning hea biidi vastu tõid Sandra Häppeningi – nii kasvas aastaga ühest disaini blogist teemadeülene veebiajakiri. Sandra roll Häppeningi kujunemisel on olnud kaalukas. Olles väljaande kaasautoriks ning muusikavaldkonna peatoimetajaks on naine töötanud üles terve ühe osakonna, hoidnud rasketel aegadel koos meeskonda ning vürtsinud tiimikoosolekuid oma humoristlike kommentaaridega. Lisaks Häppeningi kaasjuhtimisele on tas peidus ka osav produtsent, kes igapäevaelus teenib leiba 3D animatsiooni ja visuaalefektidega tegelevas agentuuris ning ka ürituskorraldus on talle vägagi sümpaatne valdkond. Põika meie asendamatu multitalendi ja muusikagurmaani mõttemaailma.

Nimi: Sandra Leushina

Häppeningi: muusikavaldkonna peatoimetaja, partner. Vahel produtsent ja muusika-artikleid illustreerivate fotomaterjali-visioonide autor.

Igapäevaelus töötan: 3D animatsiooni ja visuaalefektidega tegelevas ettevõttes Frost FX, kus on mulle ametinimeks määratud “produtsent” ja roll varieerub produtsendi, projektijuhi ja assistendi pärusmaadel. Ülipõnev ja ebatavaline valdkond. On hariv lüüa kaasa filmi ja reklaami projektide valmimisel ning aidata luua erinevatel põhjustel “võimatuid” või “ettekujutletavaid” maailmu, karaktereid või objekte/elemente.

Suur osa energiast kulub mul ka Häppeningile. Olen Häppeningi üks lapsevanematest. Nii on meie laps kasvanud kahe tööka vanema ja toetava perekonna najal viie aastaseks!

Mind käivitab: kiitus ja võistlushimu. Tahe olla omale võetud rollis võimalikult hea. Käivitab kellegi teise vajadus abi järele.

Mind inspireerivad: erinevad kultuurid, muusika, visuaal-kunstid, loodus, huumor. Inimesed minu ümber. Tunded minu sees.

Minu suurimateks tugevusteks on: empaatiavõime ning intuitsioon. Ei võta elu alati liialt tõsiselt.

Sooviksin areneda: argumenteerimises ja emotsioonide taltsutamises. Tahaksin rohkem kogemusi ürituskorralduses.

Sooviksin õppida: vähem kahtlema. Kuigi teatud piirini on see pigem hea omadus.

Kui oleksin tegelane mõnest multifilmist, siis oleksin: merineitsi. Lihtsalt selleks, et täita oma lapsepõlve unistus. Olin suur Disney “The Little Mermaid” fänn, sest multifilm avas kauni maailma nii maa peal kui vee all.

Muusikapala, mis on läinud mulle väga korda: Iga minu aju poolt eriliseks selekteeritud pala tähistab tunnetuslikult teatud eluperioodi või olukorda ning selliseid on päris palju. Hulganisti on ehk liiga isiklikke. Jagaksin kolm universaalsemat:

“When There Is No Sun” heliloojalt Sun Ra. Eksperimentaalne, kosmiline ja vaba jazz. Kosmos ja kosmiline kõiksus on minu jaoks paeluvad mõisted. Lisaks, seos päikesekultuse ja minu nimega on seda kiindumust kasvatanud: SAN(D) RA – SUN RA. Selle looga seotult meenus kohe ka Africa Hitech lugu “Light The Way”.

“Make Your Move” räpipundilt Hieroglyphics ja lauljannalt Goapele nii originaalina kui ka 9th Wonder’i remiksina. Ilmselt iseloomustab see träkk mu üleskasvamist ümbritsetuna urbanistlikest subkultuuridest ja esindab mellow jazz-rap vaibi, mis mulle nii väga meeldib.

Kindlasti väärib mainimist ka pisarakiskuja “Time Moves Slow” kollektiivilt BADBADNOTGOOD, kus vokaalil Samuel T. Herring. Üdini ilus ilu, mida sõnadesse panna raske.

Kui saaksin veeta ühe nädala ükskõik millise inimese kingades, siis oleks selleks: ikooniline kunstnik ja primitivist Jean-Michel Basquiat. Kuigi jäi tema elu aastate poolest üürikeseks, oleks see vast seiklus.

3 lemmik filmi: Viimati on mind väga liigutanud näiteks Todd Philipsi “Joker”. Tihtipeale on mulle meeldinud ka Quentin Tarantino filmid, viimastistest ehk kõige enam “Django Unchained”. Ja siis mainiks ehk ka Gaspar Noé filme, peale filmi “Climax” vaatamist oli ikka paar nädalat imelik olla.

3 lemmik albumit: Raske valida, aga keskendun siis tervikule ja vuristan ette need, mis kohe meelde tulevad… Peaaegu kehaväliseid kogemusi, ja mitte ainult, on mulle pakkunud:

Mick Jenkins “The Waters” mixtape. Mick Jenkins on osav sõnaseadja, sügav, paistab silma oma no-nonsense tüüpi isiksusega. Lisaks on tal väga hea vokaalne skill. Mixtape “The Waters” on kontseptuaalne teos, kus “vesi” tähistab vaimset toitu, selgust, eesmärki; samal ajal annab mõista vee tähtsusest üleüldse, nii puhta keskkonna kui ka eluliste prioriteetide osas. Paljudel meist ei ole näiteks puhast joogivett võtta. Paneb mõtlema? Rääkimata sellest, et me ju ise koosneme ka 60% veest. Kohe väga erilist tähtsust sellelt mixteibilt omab minu jaoks lugu “Healer”.

Water more important than the gold / People for the gold / Everybody do it for the gold / People save your souls
.

Holy Other “Held”. Õhtutundide muusika: sensuaalne, valus, haavatav, segane. Üdini füüsiline album, mis avab kaasaegset ja eksperimentaalset elektroonikat selle täies ilus ja valus. See on album armastusest ja üksindusest ning kõigest, mis jääb nende kahe vahele.

Jon Hopkins “Singularity”. Ambient helismaastikud, mis seiklevad acid house’i ja rahulikuma techno piirimail. Hopkins on loonud justkui paralleel-universumi, mis pulseerib, puruneb, sünnib uuesti, tekib ja kaob taas. Samas on ta nii kohal, nii käega katsutav. Album, mis on mind ikka ja jälle liigutanud.

3 lemmik disainerit: Mulle meeldib kanda tänavamoodi ja vintage-esemeid, niiet mu lemmikdisainer stiili-vallas on eluline olukord, kui lähen second hand poodi ning leian midagi, mis väga meeldib ja sobib. Muidugi on disainereid, keda imetlen, aga kelle loominguni rahakott ei küündi, näiteks siis Vivienne Westwood.

Raamatu soovitus: “Armastuse kunst” autorilt Erich Fromm

Oluline õppetund, mille olen Häppeningis tegutsedes saanud: “Kõik, mida südamega teed, muutub kullaks”. Kulla all pean siiski silmas mitte materiaalsust, vaid ikka vaimutoitu. Ning “kui sa ei leia omale kohta – loo see koht ise”. Oluliseks õppetunniks pean ka kriitika või komplimendi vastuvõtmise oskust, nende andmise oskust. Lisaks sellele võiks öelda, et olen õppinud rohkem eneseusaldust, enda hääle eest seismist ning selle järgimist.

Minu jaoks on Häppening: koht eneseteostuseks, võimaluseks panustada Eesti kultuuri ning koguda endale olulisi kogemusi ja oskusi, mida rakendada nii oma töös kui ka argielus.

 

Fotod: SADU
Täname koostöö eest Stuudio35!

Sünnipäevakuu raames toome teieni vimkaga tiimi ankeedid meie töökatest liikmetest, lisaüllatusi meie koostööpartneritelt ning septembrikuus tähistame sünnipäeva meeleoluka tantsupeoga, kuhu oled oodatud Sinagi. Artiklitega tutvu rubriigis “Häppening 5“.