Dramamama andis 21. aprillil, pärast kaheksa-aastast pausi välja uue kauamängiva nimega “Uphill Battle“. Bändi kolmas album salvestati kantrimuusika Mekas Nashville’is, kus 2018. aasta sügisel taasühendasid vokalist ja kitarrist Mikk Tammepõld, bassist Viljar Norman ja trummar Ott Adamson jõud USAs kanda kinnitanud ansambli kitarrist Laur Joametsaga. Tegu on kodumaise rokkmuusika meistriteosega, mida iseloomustavad intrigeerivad pillipartiid, väärikad kidrasoolod, nõtke ja ehe bluusikõla ning meloodilisus. Tahes-tahtmata kangastuvad albumit kuulates paralleelid suurkujudega nagu Chris Cornell, Rival Sons ja Led Zeppelin. Suurepärast muusikat luuakse Eestis palju, ent sellisel tasemel terviklikke albumeid on vähestel ansamblitel hõlmast võtta. Kniks ja kummardus Dramamama ees! Põnevust albumi loome ja sisu üle on palju – mis seisab nende palade taga, kes olid abijõuks ja kuidas said lood linti?
Tutvu, kuidas Dramamama vokalist ja kitarrist Mikk Tammepõld ise tutvustab albumit “Uphill Battle” lugu loo haaval!
„End of the Line“
See laul sündis 2018. aasta suvel kui Laur Joamets oli viimati Eestis ja tegime uue albumi lugudega proove. Sorisime esmalt vanades demodes, kuid tundus, et oleks vaja ka värsket verd. Kirjutasin esialgse harmoonia ja meloodia vahetult enne meie viimast proovi. Mäletan, et refrääni teksti esimesed kaks rida sündisid päikesetõusuga Augustibluusilt varahommikul koju sõites. “Home with the rising sun, meet me at the end of the line…”. Proovide ja stuudiosalvestuse vahel oli pea kolm kuud, nii et jõudsin sellele laulule enne stuudiot kirjutada mitu teksti. Tihti ongi nii, et esimesed read on need, millest hakkad ülejäänud teksti punuma. Lauri topelt mängitud soolo selles loos on väga ilus. Mäletan, et kui Nashville’is saime kuulda pärast kolmandat stuudiopäeva musti kokkumänge siis läksid meil kõigil suud kõrvuni. Tegin loole ka animeeritud lüürikavideo. Peale kriipsujukude paraku ma midagi väga muud joonistada ei mõista ehk tegutsesin oma võimete piirides. Poleks osanud arvata, et sellises vanuses tegelen kuu aega kriipsujukude joonistamisega.
„Uphill Battle“
Vast kõige äkilisema soundiga lugu sellel plaadil. See on suuresti Lauri kirjutatud lugu, mille demo ta saatis mõni aeg enne seda kui Nashville’i lendasime. Laur kirjutas loole ka omajagu lauluteksti, mis varasemalt meie bändis on olnud minu rida. Selle loo refräänis laulab lead’i Philip Aaron Creamer, üks äge Nashville’i laulukirjutaja, kes oli meil stuudios mitme loo juures bäkkvokaalidega abiks. Päris palju selle loo detaile ja nüansse sündisidki stuudios kohapeal.
„Here for a Moment“
Jällegi Lauri kidrariffidest alguse saanud lugu. Salvestasime selle loo esimest versiooni juba 2013. aastal Linnahallis koos Rival Sonsi trummari Michael Mileyga. Mäletan, et Ott oli kuskil pikemal reisil ja stuudio oli juba broneeritud, seega Laur kutsus Otti asendama Miley, kes parasjagu Eestis viibis. Tookord jäi aga lugu lõpetamata ja sattus enam-vähem sinna aega kui Laur juba Ameerika suunas plaane tegi. Lauluteksti kirjutasin paar aastat tagasi Prahas rokenrolli reisil olles kui käisime pruudiga Rolling Stonesi kuulamas. Ilmselgelt inspireeris. Minu jaoks on muidugi paras pähkel lõpetada laule ja leida tekste lugudele, mis juba nii pikka aega on oma kohta otsinud, aga oleksin olnud enda peale pahane kui selle loo kõrvale oleksime jätnud.
„If Only the Night“
Mul on väga hea meel, et avastasin vanalt väliselt arvutikettalt selle loo esimese demo enne viimast proovi, kus otsustasime enam-vähem ära, mis lugudega me uue plaadi teeme. Keegi meist ei mäletanud seda lugu. Laulu esialgne idee tuli meie bassimees Viljar Normanilt, kes selle järgnevuse kirjutas. Kindlasti üks mu lemmikuid kui mitte kõige lemmikum lugu uuelt plaadilt. Selle ilusa õhulise klaveri-intro ja hammondi soolo taga on Michael Webb – samuti üks Lauri tuttav Nashville’i muusik, kes kõik meie uue plaadi klahvpillid sisse mängis. Mäletan, et tal kulus loo maha võtmisele umbes 15 minutit ja meiega koos loo salvestamisele 3-4 teiki. Meil jäid igal juhul karbid lahti. Laulu vokaal on samuti koos bändiga live’is salvestatud ja selle loo salvestamine oli üks neid kananaha momente stuudios.
„Different Timings“
Üks nendest lugudest mille kirjutasime jämmi käigus uue plaadi tarbeks. Selline väga lahtiste uste ja akendega tekst sellest, et mõnikord satume oma isiklikel radadel samadesse paikadesse ja sarnastele arusaamadele, kuid mitte alati samadel ajahetkedel.
„When She’s Feeling Down“
Selle loo kirjutasin päev enne meie lendu Nashville’i. Tegin kiire demo ja saatsin Villule, Otile ja Laurile. Neile idee istus ja stuudios läks lugu suht kiiresti linti. Villu mängis siin mingi imeliku malmist kerega basskitarriga ja Laur omajagu kitarri läbi Fuzzi pedaali otse pulti.
„Jaded“
Selle loo alge ulatub ka juba aastasse 2012, kui pusisime seda meie teise albumi “VIP” tarbeks. Selle loo lõpetamisega oli omajagu pusimist ja laual oli mitmeid erinevaid tekste. Paljud meie lood on alguse saanud mingitest kitarririffidest, mis iseseisvalt on ägedad, aga nende ümber viisi ja teksti tegemine ei tule alati nii kiiresti ja kui juba lugematu arv kordi oled neid käike kuulnud, kipub idee värskus tuhmuma. Mäletan, et meie viimastes proovides leidsime, et üks Lauri uus riffi idee täiendas selle loo salmi väga hästi ja nii me need ideed kokku liitsime. Lugu ärkas uuesti ellu.
„Come Along with Me“
Lauri kirjutatud lugu, millele lisasin viisi ja teksti. Seda pala mängisime juba siis live’idel kui Laur veel Eestis elas. Selline korralik hipiajastu rokenrolli tunnetus on selles loos. Mäletan, et kontserditel on seda lugu väga äge esitada ja iga kord kõlas lugu erinevalt. Loodan südamest, et saan peagi Dramamama uut muusikat koos oma sõpradega ka lavadel esitada.
Striimi albumit “Uphill Battle”:
Soeta vinüül “Uphill Battle” SIIT.
Kuula SoundCloudis.
Jälgi Dramamama tegemisi ka Facebookis ning heida pilk Lauri tegemistele ansamblites LORE ja Drivin N Cryin.
Fotod: Maris Savik