Eestimaa jazzilavad on läbi aastakümnete aidanud kasvatada andekaid vokaliste ja instrumentaliste. Nii oleme näinud sirgumas ja kaasa elanud artistidele, kellest on kujunenud jazzmuusika suunanäitajad. On oluline neid märgata ja tunnustada. Jazzimaastikult tuttavaid artiste ja kooslusi on sel aastal nomineeritud Eesti Muusikaauhindadele mitmeid: Joel Remmel Trio, Marianne Leibur, Raul Vaigla, Anna Kaneelina, Rita Ray, Robert Jürjendal ning Miguel Noya, Kadri Voorand ja Mihkel Mälgand. Uurisime muusikutelt, kelle albumit nad ise nomineeritud artistidest kõige rohkem hindavad ning miks?

Joel Remmel Trio – nomineeritud Aasta Jazzalbumile
See pole ilmselt üllatus, et väga keeruline on üksikuid albumeid esile tõsta. Kui seda siiski teha, siis Debüütalbumi kategooria kõikide nominentide albumid on märkimisväärsed!
Nii Rita Ray, Anna Kaneelina kui Marianne Leiburi albumid on ka piisavalt erinäolised, et neid kõrvutades ei teki tunnet nagu oleks pingerea loomine kuidagi vajalik või ka võimalik.
Kõik need artistid on ennast ka väga tugevate front-woman’itena tõestanud. Rita Ray täidab Eestis seni suuresti puudunud souli külge äärmise peenetundelisusega, olles piisavalt jõuline, aga samas ka õrn. Anna Kaneelina andunud lavaline olek on üdini kaasahaarav. Marianne Leiburi stiililiselt mitmekesine muusika on just oma kammerliku poolega hästi äratuntav ja meeldivalt helge ning aus.

 

Marianne Leibur “Marianne Leibur & Ansambel” – nomineeritud Aasta Debüütalbumile
‘’Sümfoonilised poeemid’’, mida esitab Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Olari Eltsi juhatusel. Plaadil kõlav ‘’Koit’’ on üks minu lemmikutest Eesti klassikalises muusikas. Naljaga pooleks – see album toob perre rohkem nominatsioone, sest seal mängivad ka mu vanemad. Heino Eller on öelnud, et palju raskem on leida üht üksikut sobivat nooti kui neid hulganisti paberile panna. Samamoodi on tegelikult keeruline tänaste nomineeritud albumite seast välja tuua üht (ka seetõttu, et pole kõiki kuulnud) ja palju lihtsam on nimetada mõned lemmikud, kelle kontserte olen mitmeid kordi nautinud: Kadri Voorand, Anna Kaneelina, Joel Remmel ja Rita Ray.

 

Raul Vaigla “A Better Place” – nomineeritud Aasta Jazzalbumile
Väga raske on on tuua välja erinevaid muusikuid, kui pole veel jõudnud plaate kuulata. Tavaliselt juhtub nii, et satume samale festivalile esinema ja seal kuuleme üksteise muusikat. Nii saame teada, mida kolleegid teevad. Ei saa ju kapselduda vaid iseenda muusikasse, teiste loomingust leiab tihtipeale ka häid ideid.
Leian, et kõigi jazz kategooria nominentide näol on tegemist suurepäraste muusikutega. Joel Remmel Trio – nende muusika on väga heal tasemel. Sama puudutab Kadri Voorandit ja Mihkel Mälgandit. Mul õnnestus neid laivis näha Sõru Jazzil, nende muusika on alati väga kvaliteetne. Lisaks on aasta jooksul tulnud välja päris palju uut muusikat, mida tahaks ja peaks kuulama. Kahjuks see kipub aga nii olema, et kui keegi just plaati ei kingi, siis koheselt ei satu albumit kuulama.

 

Anna Kaneelina “Anna Kaneelina” – nomineeritud Aasta Albumile, Indiealbumile, Debüütalbumile ja Naisartisti tiitlile.
Kui ma kunagi esimest korda kuulsin Kadrit ja Mihklit esitamas lugu “I’m not in love”, siis olin sellest pisarateni liigutatud. Kogu nende plaat kannab endas nende kahe muusiku imelist olemust ning viib kuulates rännakule. Joeli helikeel läheb mulle samuti väga hinge ning eriliselt on mõjunud just nende trio live-kontserdid. See on hämmastav sünergia, mis Joeli, Heikko ning Ramueli vahel tekib. Nad on musitseerides üksteise suhtes nii tähelepanelikud ning nad justkui lõpetaksid muusikaliselt üksteise laused. Minu jaoks on see väga paeluv. Raul Vaigla plaati mul kahjuks veel kuulata ei ole õnnestunud, kuid luban selle vea peatselt parandada! Hindan Rauli väga ning usun, et tema plaat kannab tema tuntud headuse märki.
Muusikat hinnata ning ritta seada on väga keeruline, pea võimatu ülesanne. Ma hindan kõiki nomineeritud artiste väga just nende eri-ilmelisuse pärast ja tunnen nende muusikast siirast rõõmu.

 

Rita Ray “Old Love Will Rust” – nomineeritud Aasta Albumile, Debüütalbumile, Popalbumile ja Naisartisti tiitlile
Raske on vaid üht albumit valida. Aga kui peab, siis minu hinge on pugenud alates eelmise aasta aprillikuisest Jazzkaarest Kadri Voorand ja tema album koos Mihkel Mälgandiga. Kadri ausus ja siirus muusikas on selline, mis lükkab hinges pusletükid paika ja järgmisel hetkel lõhub kokkupandu ära. Selles on kõike, mida üks hea album pakkuda võib: äratundmisrõõmu ja ka kurbust, palju armastust ning selle puudumist, aga eelkõige on see pealaest jalatallani väga liigutav kauamängiv.
Kes pole veel mingil imelikul põhjusel Kadri kontserdil käinud, siis soovitan esimesel võimalusel seda teha. Kadri ja Mihkli sünergia tekitab tunde, et laval pole mitte kaks inimest vaid vähemalt kakskümmend.

 

Kadri Voorand “In Duo with Mihkel Mälgand” – nomineeritud Aasta Jazzalbumile ja Aasta Albumile
Nomineeritute hulgas on tänavu nii palju armsaid tuttavaid ja sõpru, kelle muusikat ma ka kõrgelt hindan. Joel Remmeli meloodiad puudutavad ja loodan, et need leiavad üles palju kuulajaid. Samuti on Vaiglaga. Nii Anna Pärnoja kui ka Kristi Raias (Anna Kaneelina ja Rita Ray) on väga head tuttavad ja nende tegemised on mulle lähedalt teada. Mõlemad võluvad ja täiesti isemoodi. Võiksin selle nimekirjaga siit edasigi minna, aga siis poleks tegu enam kellegi väljatoomisega.

 

Eesti Muusikaauhinnad jagatakse laiali 24. jaanuaril Saku Suurhallis. Soovime edu kõigile artistidele. Jazzmuusika headust naudi 17.-26. aprillil Jazzkaarel, selleaastaste peaesinejatega tutvu siin.