“Võtan väga eeskuju printsess Dianast. Ta pidanuks olema elegantne printsess, aga ta rikkus reegleid. Ta oli täielik bad bitch,” räägib ennastki aeg-ajalt printsessiks kutsuv autor, kelle taktikepi järgi Eesti alternatiivse RnB piirid juba viimased paar aastat uutele territooriumitele nihkuvad. Äsja uue lühialbumi “Illusions” avaldanud artist on võrgutav, enesekindel, empowering ja kahtlemata üks unikaalsemaid kaasaegseid hääli Eesti muusikas. Naiselikkusest, nahavärvist, oma loomingust ja žanrilisest määratlusest räägib Sinencia Jasmine Kass ehk YASMYN.

Aasta eest Kroonikale intervjuud andes olid veel lokaali Naganaga teenindaja.
Jah, nüüd jaanuari algusest saan kutsuda muusikat oma ainukeseks tööks. 

Kuidas Sul see “profimuusikuks” üleminek käis? Teadsid, et album tuleb peale ja saad nii palju esinemisi anda, et elad ära?
See oli, jah – teadsin, et tuleb esinemisi. Teadsin, et saan ju tegelikult hakkama. Mingist hetkest pole päevatöö jaoks enam aega ka. Aga praegu selle koroonaga… Igas mõttes olen töötu (naerab).

Oled öelnud ka, et Sul pole otsest karjääriplaani kunagi olnud – lihtsalt teed mussi ja avaldad seda. Mida suuremaks Su profiil kasvab, kas seda enam nihkub see fookus läbimõelduma, sihipärasema tegevuse poole?
Kindlasti, kindlasti rohkem läbimõeldud. Ma tegin juba seda EP’d viis kuud, mul pole varem ühegi muusikalise projekti peale nii kaua aega läinud. Proovisin kaasata võimalikult palju artiste, proovisin kogu albumit kontseptuaalselt arendada, ilma, et iga lugu räägiks samast asjast. See kõik oli korralikult läbi planeeritud. Igasuguse promomaterjaliga samamoodi – kui EP valmis sai, võtsin Liisi Voolaiuga ühendust ja olen temaga nüüd seda asja ajanud.

Tohoh, kas Eesti artistid peavad ise tee manager’ideni leidma, mitte vastupidi?
Ei-ei, manager on mul teine. Enne esindas mind üldse mu poiss-sõber – lihtsalt, et keegi esindaks. Iseseisva artistina on muidugi täiesti võimalik manager’ita ka hakkama saada, aga alati on parem, kui keegi teine sind esindab, eriti kui asi puudutab raha, lepinguid. Olen ennast alati tõsiselt võtnud ja tahan, et ka ürituste korraldajad mind tõsiselt võtaks.

Sa oled oma poiss-sõbraga (muusik ja produtsent KKPalmy – A.A.) tööalaselt endiselt väga seotud – ta on su produtsent, teil on koos raadiosaade… Manager’iks olemine on siis see, kus tõmbasid tema ees piiri? Et ära kõiki minu asju ka tee!
(naerab) Tal on endal ka palju asju teha! Ta on iseseisev artist ja teeb ka praegu albumit. Ta niigi korraldab minu igasuguseid filmimisi, monteerimisi ja asju, ei tahaks, et meil olekski ainult töövestlused omavahel koguaeg.

Alati on parem, kui on ka keegi lähiringkonna väline, kes oskab vaadata ja hinnata, vastutada. Nagu lisasilm, selline. 

Millises kohas YASMYN on praegu eelmise aastaga võrreldes? “Illusions” on kõvasti tumedama sound’iga kui “Slowfall”, kas see tähendab, et…
… See on puhtalt sellest, et ma salvestasin “Slowfalli” LA-s, palmide all, 2 nädalat järjest oma sõpradest ümbritsetult! Ja “Illusionsi” Eesti sügis-talves, pimedas stuudios. Enamasti üksi, sest ma oskan nüüd üksi salvestada.

Nii, et kui tahta veel up-beat YASMYNi muusikat, siis peaksid jälle LA-sse minema?
Hah, kas just LA-sse. Aga suvel tuleks kindlasti lihtsamalt selline muusika. Ma isegi proovisin kirjutada midagi just alles, aga ei tulnud välja – raske on loominguline olla, kui oled 3 päeva järjest kodus istunud. Mu loomingulisus on kindlasti väga mõjutatud kõigest, mis mu ümber toimub. Kõigest positiivsest, kõigest negatiivsest.

Mu tuttav ütles, et YASMYN teeb täpselt sellist mussi, mille sa paned peale, kui mukid end sõbrannadega peegli ees ja tahad sellist bad bitch vibe’i tekitada.
Ja! Kõik kes teavad mind, teavad, et ma pean enesekindlust väga tähtsaks.

Mulle meeldib, kui naised ennast ülistavad, mehed täpselt sama moodi. Mulle meeldib kui inimene võib öelda iseenda kohta midagi head, ilma, et see kohe egoistlikult kõlaks. On okei olla bad bitch!

Selline julge naiselikkus, enesekindlus kõlab küll Sinu mussist täiega läbi. Mis on Sinu jaoks naiselikkus?
Naiselikkus on minu jaoks täpselt see, mida ükskõik milline naine tahab, et see oleks!

Ausus, seega?
Ausus, siirus. See, et teed ükskõik mida tahad, olles samas helde teiste inimeste vastu. Kui ma täna tahan panna veits vähem riideid selga, sest ma tunnen end nii, siis see on okei ja kui tahan teine päev olla üleni dressides, siis see on ka okei – see ei tähenda, et tunneks end siis vähem naiselikuna.

Ma ajasin tegelikult kaks aastat tagasi endal kõik juuksed peast ära. Mitte mingi mental breakdowni pärast, lihtsalt niisama. Tahtsin tunda, mis tunne see on. Päris huvitav väljakutse oli tunda end naisena, kui sul ei ole juukseid peas.

Kas said selle väljakutsega hakkama?
Jaa! Ma mängisin rohkem riietega, meigiga – mida ma polnud varem teinud. Tore katsetus oli. Ja see on minu jaoks väga naiselik, kui oled piisavalt julge, et endaga katsetada.

Su tädi on Carmen Kass. Mis arvad, kas YASMYN oleks hea supermodell?
Kindlasti (naerab). Kasvasin modellinduse ümber. Ma võin ükskõik missuguse outfit’iga kaamera ette minna ja teha ükskõik mida ma parasjagu teen. Mul ei ole mingit kaamera- või lavahirmu. Kui siis veits, aga kindlasti ei pelga ma tähelepanu.

Kui in-touch Sa oma Dominikaani juurtega oled?
Väga ei ole, ausalt öeldes. Ma olen peamiselt ikkagi ema poolt kasvatatud, isa poolse perega on keeruline.

Ometigi, iroonilisel kombel, jättis just isa sulle väga suure pärandi – nahavärvi. Kui suur osa Su identiteedist on, et oled mustanahline?
Ma ei käi iga päev ringi mõttega, et ma olen tumedanahaline. Pigem kasvasin üles nii, et sain selle eest väga palju tähelepanu, aga just positiivset tähelepanu. Olen harjunud selle eest komplimente saama, alates ajast, mil olin väga väike. Tahan ennast esitleda ka niimoodi, et ma olengi ilus, olengi eriline ja teistsugune. See on pigem positiiv.

Oled maininud ka seda intervjuudes, et Eestist kaugemale vaadates, karjääri mõttes, võib Su välimus kasuks tulla.
Jaa, kindlasti. Ma töötan väga-väga hea stilistiga koos, kes on ise samamoodi mixed eestlane ja ta tunneb ka end hästi vabalt, paneb täiega hullu ja tal on suva sellest, mis teised inimesed arvavad. Arvan, et just stilistika pool on väga hea viis, kuidas silma paista, sest – olgem ausad – kui ma lähen näiteks USA-sse, siis ma ei ole seal kuidagimoodi erilise välimusega inimene. Välismaal on vaja natuke teisi mänge mängida, et silma paista. 

Müürilehest jäi kõlama Sinu toetaja tsitaat, mille ise välja tõid: ”YASMYN on täpselt see mustanahaline RnB-printsess, keda meie väike konservatiivne Eesti vajab”. Oled sellega endiselt päri?
Ja-ja, muidugi.

Olen mõelnud selle peale, kuidas mõnele ekrekale selgeks teha, et rassismi ei eksisteeri – lihtsalt näidata talle kõiki Eesti tumedanahalisi.

Olen Eestis sündinud ja siin üles kasvanud, olen täpselt samasugune kui sina, mul on lihtsalt natuke tumedam nahk. Ma võin olla täpselt samamoodi patrioot nagu sinagi. 

Sa ütleks, et Eesti vajaks võib-olla rohkem mustanahalisi eeskujusid?
Täpselt.

Kas mäletad, mis Tyler, the Creator selle aasta Grammy’del ütles?
See urban muusika kohta? Ja-ja, et “urban is a weird way to…”

Just, et “urban” on “politically correct way to say the n-word”. Ma olen Sind näinud kirjeldatuna kui urbanartist. Kas see tekitab mingeid vastakaid tundeid?
Pigem on nii, et olen end algusest peale ise kirjeldanud urban-jazz artistina. Sest mu lemmikartist, IAMDDB, ise leiutas sellise termini ja mulle on see alati meeldinud. Tegin endale isegi tätoveeringu – “urban”. Minu arust see ei ole kuidagi… Ma saan aru Tyleri mõttest, aga kui ise ennast nii sildistada, siis see on täiesti okei.

Tegelikult on Sind niigi raske kuskile kasti panna, žanriliselt. Kuhu end ise liigitaksid?
Tead… Ma liigitakski end lihtsalt artistiks. Kunstnik. Olen teinud house’i, olen teinud DnB’d, RnB’d, ma tahaksin teha jazzi, indie’t – tahan teha igast muusikat. See, kuidas mind praegu liigitatakse on täiesti fine, mul on suva sellest. Kui inimene tunneb, et saab minuga paremini samastuda, sest mul on mingi silt küljes, siis las olla. Võin varsti teha filmi ja mängu soundtrack’e, ooperit kasvõi, kui ma õpiksin seda. Ükskõik, mis mulle pähe tuleb! Ei tea, mis järgmiseks, ilmselt hakkangi veidi rohkem sellist 90ndate, 2000ndete alguse souli ja RnB’d tegema. Eksperimenteerin enda hääle ja oskustega ning vaatab, mis saab.

See soulikam rida, kuhu poole siis sihiksid – seal ei ole Eestis eriti kedagi ees. Kas näeksid endale konkurentsi seal vallas? Eeldusel, et Sind üldse huvitab konkurents.
Ma arvan, et ikka huvitab. Ma olen mõelnud ka, et mul ei olegi nagu otseselt konkurentsi. Vaadates näiteks Eesti Muusika Auhindu – mina ja nublu teeme väga erinevat muusikat, aga me konkureerisime ikkagi sama auhinna nimel. Ütleks, et mitte keegi Eestis ei tee sellist mussi nagu mina, aga alati saab mind mingisugusesse kasti panna. Rita Ray teeb näiteks rohkem funk’i või souli, aga ta nomineeriti ikkagi pop-kategoorias. 

Kelle fänn YASMYN Eesti muusikas üldse on?
KKPalmy, Mick Moon, Manna, Kirot, Beebilõust, Anna Kaneelina, Anett Kulbin, Rita Ray, Inga Tislar… Austan väga paljusid Eesti artiste. Nublu muusikat ma näiteks… No, ma ei ole otseselt fänn, aga tean, et nublu on väga andekas inimene ja ma tahaks temaga kindlasti kunagi koostööd teha.

Sa ei ole nublu muusika fänn, aga tahad temaga ikkagi koostööd teha?
Sest ma tean, et ta on võimeline midagi muud ka tegema. See on sama nagu mina loodan, et mõni klassikalise muusika artist, isegi kuigi ta võib-olla ei kuula RnB’d, oleks nõus minuga kunagi muusikat tegema. Kuulen, et sellel inimesel on annet ja ta teab, mida ta teeb. Selles mõttes tahaks temaga koostööd teha, lihtsalt katsetada. 

Albumist veel lõppu: kui peaksid “Illusionsi” ühe lausega kokku võtma, kuidas seda teeksid?

“Manifesting the fast rise, illusions become reality.”

Sul on parema õla peal isegi tätoveering, “manifest”.
See oli seal juba enne, kui Manifestus* tekkis! Me usume manifesteerimisse. Kõik, mida olen saavutanud, kõik, mida me oleme saavutanud – oleme juba ammu selle peale mõelnud. Korrutame pidevalt “manifest” ja “fast rise”, sest tahame jääda kindlaks oma uskumustele. Su mõtted loovad su reaalsuse. 

Speak it into existence?
Jah, täpselt. Mina usun 100%, et see on reaalne.

 

*Manifestus on Eesti-USA punt, kelle käe all valmis YASMYNi debüütplaat “Slowfall”. Lisaks talle endale ka Mick Moonist, KKPalmyst, MoEazy’st ja teistest koosnev sats on esialgu lihtsalt sõbrad koos musitseerimas, YASMYNi sõnul loodetavasti peagi ka record label.

 

YASMYN Facebookis: https://www.facebook.com/princessyasmyn/
YASMYN Instagramis: @yasmyntheprincess

Kuula lühialbumit “Illusions”:

 

Intervjuu autor: Aleksander Algo
Cover foto: Felix Laasme
Fotod artiklis: Keir Rämson