Sandra Leushina
12EEK Monkey on kooslus kahe riimimehe, Genka ning Põhjamaade Hirmu vahel. Veebruaris ilmutas duo furoori löönud albumi “Xibalba Spa”. Meedia vastukaja ning tagasiside on olnud Eesti räpi mõjuvõimu arvestades vägagi tugev. Kiidusõnad ERR’ist, Eesti Ekspressist (said plaadiarvustuses 9 punkti 10’st), Raadio 2’est. Lisaks ka osalemine jutusaates Kolmeraudne… Ei meenugi hetkel ühtegi teist Eesti räpi albumit, mis erinevate žanrite melomaanid ja muusikakriitikud nii ahhetama oleks pannud. “Allilma Spa” on LP, mis on täis sümboolikat, linnašamanismi ja erinevate narratiivide segunemist. Aga täpsemalt?!
Kõik saab alguse siiski tegijatest. Võttes osadeks Genka ja Põhjamaade Hirmu MC-karjääri, siis on selge, miks nende collab niivõrd tugev on. Genka on Eesti hip-hop’i kultuuri üks alustaladest, vaieldamatult. Mõeldes kõikidele projektidele, milles on ta kaasa löönud, siis tekib ausalt öeldes aukartus tema töökuse ja laia silmaringi vastu. Ei ole ta jäänud vana rasva peale, samuti ei ole ta ka kinni eelarvamustes. Pigem tahtnud just mängida räppmuusika kõikvõimalike tahkudega – alustades A-Rühmale omasest tooremast vanakoolist lõpetades nö blingima meinstriim-saundiga projekti Kõik Boyz näol.
“Iseloomult toores” muusikavideo materjal
Mis puutub Põhjamaade Hirmu, siis ka temagi on Eesti tõsipeade hinge pugenud. 15-aastase nagamannina klubi Terrarium lava ees silmad krõllis bätteleid vaadates kujunes juba siis temast miski räpi-jumaluse kehastus. Kui mitu korda oled maailma pööritavat Kuuluud‘e kauamängivat läbi kuulanud?! Ma ei suuda sellele vastust leida. Kui Sa pole, siis tee seda. No, ja siis Kalamaja vaibiga DVPH, kus võtmesõnadeks on eksperimentaalsus ja kunstilisus. Hingestatum saund gängstaräpparite kõrval. Jah, räppari karakter saab olla ka naturaalne ja müütiline. Seetõttu võlgneb skene talle suure tänu – ülekaal on pigem beef’ivate patsaanide käes, kuid tema ajab ikka oma rida ja pakub pelgupaika ka pehmema saundi armastajatele.
“Iseloomult toores” muusikavideo materjal
Liites need kaks MC’d kokku on tulemuseks 12EEK Monkey, mis avardas meie pisikese kodumaa räpipiire kahekümnekordselt vaid ühe albumiga. Mu jaoks piisas ka ühest esinemisest – Hip-Hop Festival sai möödunud suvel ca tunniks ajaks täiesti uue hingamise ja tähenduse. See põnev kooslus on midagi teistsugust ja tutvustab žanri mitmetahulisust, millest jääb ju tihtilugu vajaka just paljude tarbijate jaoks. Pealiskaudne ettekujutus räppmuusikast on ju teadagi milline. Aga nende kahe entusiasmi antud projekti suhtes oli mitmesaja meetri kaugusele lavast tunda, nii esikatel kui ka festivalil.
Tähtis nüanss veel, mida välja tuua – albumil ei kõla biidid teisejärguliselt, vaid ilutsevad hoopis samal tasemel teiste komponentidega. Ei ole ühte olemas teiseta ning kvaliteet-biiti panustamine on ühe räpialbumi valmimise puhul esmatähtis. Ka sellega oleme me hakanud järgi jõudma laiema maailma mastaabile, kus ka biidimehed on ausees. “Xibalba Spa” albumil olevad taustad on hoolikalt valitud. Kannavad endas kõlavat karakterit. Kuuluvad sellistele produtsentidele nagu Otto, Dew8, Priidas, Tatmo Savvo, Lauri Täht ning eib. Enamus neist on räpikasside seas tuntumad nimed, mõni täitsa uus.
12EEK lüürikat lugedes tuleks võtta appi sõnaraamat. Ja teadma mütoloogiast, šamanismist ja popkultuurist. Üleüldse, hea oleks kultuurianalüüsi meetoditega kursis olla. Ehk ka kultuurantropoloogiaga? Ning omakorda tugevat keskendumisvõimet. Seetõttu ei ole ka plaat väga lihtsakoeline kuulamine. Laisale kuulajale ei pruugi sobida. Justkui eeldab intelligentsi, aega ning püsivust. Ilma asjata siis ei antud eksklusiivse väljaandega kaasa tähtsaid suitsupabereid ja puust talismane.
Magalatornides Kõiksuse Jumalad
Penthouse Zion kõrge nagu Ararat
Ilmutusi seasüldis kuvavad
Laual näod sulavad
Snaige Olümpos.
– Genka, “Snaige Olümpos”
Läbivalt manatakse narratiiv postapokalüptilisest maailmast, kus kohtuvad kodumaa räpile omased “Eesti lood” ja nende lugude meediumiteks on ülestõusnud zombi-räpparid. Pärismaallaslik vaib põrkub kokku futurismiga. Ja seda kõike on toetamas ka videopilt.
“Se’st kanjist transis – teibin iksi köögi aknale,
kui Kubricku biograafiaga söögilaua katame.
Eelroaks Irukandji küüslauguga fooliumis,
kui observatooriumis ootame metafoori koorumist.”
– Põhjamaade Hirm, “Mu xitt on kosmos”
Pildikeelaga on samuti vaeva nähtud. Esimesena avaldatud video träkile “Mu xitt on kosmos” on kvaliteetne elamus. Produktsioon kuvab end heal tasemel ja suure panuse on andnud ilmselgelt kogu tiim: alates operaatoritest, kuni stilistide ja grimmeerijateni. Näha, et video loomisega on tegelenud vahenditega ettevõte. Heas eestilikus mõttes.
Video (nagu sõnadki) kubiseb sümbolismist – afterlife, nõidus, triksterid, pärimusjutud ning lõpetuseks eksootilise jumalanna sügav pilk. Ei puudu siiski räpile omane lihvimata iseloom. Detaile on ülemäära palju, ei kipu siiski helikeelt hävitama. Nõuab kordusvaatamist-kuulamist.
Järjekorras teise video loovidee on biidiautori DEW8 ehk Siim Parisoo vili. Kaamera taga Tair Timmi. Pildikeel träkile “Kanalisatsioon” viib omamoodi retkele, kus inetusest saab esteetiline kogemus ning vaataja saab luua oma paralleelid päris-maailma koledustega. Walking dead, kilekotid peas, allveetankis… Loomingust saab kunst, kui see kõnetab. Kogu stoori, nii lüürika kui ka video, on omavahel läbi põimitud ja annab suhteliselt vabad käed tõlgendusteks. Ei ütlekski, et klipp on tehtud pea null-eelarvega tudengitöö raames.
Kolmandana reliisitud video träkile “Iseloomult toores” on loodud samuti biidi produtsendi poolt ning Tartu Kõrgema Kunstikooli kursusetööna, eelmise klipiga käsikäes. Idee sündis Otto visioonist, kus boombap on lükatud huvitavamale levelile. Operaatoriks samuti Tair Timmi. Klišeelikud mahajäätud hooned, paneelmajade stiihia ning kirsiks tordil videokeelt toetavad minimalistlikud animatsioonid sümbioosis psühhedeelse emotsiooniga. Kompott loob värske sünergia, mis täiendab plaadi kõige traditsioonilisema ja hoomatavama olemusega träkki. Hea näide sellest, kuidas “vana hea” saund võtab uue kuue ning sulandub eksperimentaalsusega üheks tugevaks komplektiks.
12EEK Monkey on liitnud kokku erinevad kultuurilised maastikud ja Tekstid. Kohtuvad ulme-poeesia ning mütoloogia. Kontseptuaalselt hõlmab projekt niivõrd palju seinast-seina sfääre, ometi tekib solid terviku tunne. Muide, tegu on ka ühe huvitavaima disainiga Eesti räpialbumite seas – puitkarbi lahendust ei ole selles skenes varasemalt nähtud. Maiuspala kriitikutele, huvilistele ja fännidele. Album vajab pikka seedimist ja kordi süvenemist.
Samuti tekitab mõtteid, et latt asetati väga kõrgele. Millega nad edaspidi üllatavad? Kas 12EEK üleüldse jätkabki? Võiksid, sest Genka pole tükk aega laval nii rahulolevana tundunud. Isegi, kui võtab veel omakorda kümme aastat aega, siis oleme ootel (on teada, et projekti valmistati ja viimistleti pikalt, oma kümme aastat). Worth it!
Shanti-shanti, 12EEK Monkey.