Sandra Leushina
Ivariga koos võib tunde muusikat kuulata. Ta on üks neist, kes peaagu igal vabal momendil muusikast mõtleb, muusikat mängib ja igal võimalikul hetkel muusikat ka loob. Tema silm on alati säramas, kui mõnest uuest ideest või projektist jutustab – isegi kui need on uitmõtted ja sahtli-projektid. Ivari loomingus on enamasti mingit sorti seletamatu ning sügav tumedus. Samal ajal uitab vahetevahel tema loomingusse ka helgus, mis loob tasakaalu kahe erineva maailma vahel. Tegu on kameeleoniga, keda ühe kindla stiili raamidesse paigutada oleks võimatu. Saage tuttavaks Ivari aliasega Abstract Detail!
Miks selline pseudonüüm? Need kaks sõna on ju väga vastuolulised teineteise suhtes.
See nimi lihtsalt jõudis minuni kuidagi iseenesest. Mingil hetkel said need kaks sõna omavahel kokku ja toimus justkui ilmutus. Kui midagi sügavamat selle nime taga seisabki, siis see on muusika iseenesest. Veebis täitsa kuulatav. Minu muusika tagant saab ise avastada selle nime tähendust. Abstraktsus on ju tegelikult seostamatu… Mulle meeldib selle nime kõla. See on järjekordne hüüdnimi, mis võiks samahästi olla ka DJ IP (ehk siis Ivar Põldvee). Mul on tegelikult veel pseudonüüme, mille alt ma vaikselt asju teen, kuid need võiksid tulevikku jääda – iga stiili jaoks oma nimi, muidu läheb asi väga segaseks.
Kas Abstract Detail on siis pigem seotud trummi ja bassiliku stiiliga, mida viljeled?
Jah, ja biitidega samuti.
Kuidas üldse jõudsid muusikani?
Põhiline algusmoment oli, kui käisin Peterburis – see oli 7. klassi lõpureis. Sai ostetud väga palju plaate, näiteks Linkin Parki piraat-CD väga pseudo remix’idega. Naljaga pooleks – seal oli ka Scooteri plaat. Ka kogumik, kus oli peal Felix da Housecat’i lugu “Silver Screen” – klassikaline elektro. Selle kõrval ja eelnevalt oli kindlasti ka hiphop tähtsal kohal. Näiteks Gangstarr ja Jeru the Damaja – kõik need vanakooli kassid. Kui nüüd tagasi vaadata, siis minu sound ilmselt ongi segu elektroonikast ja orgaanilisusest.
Kui tagantjärgi seda läbitud rada analüüsid, kas tunned, et mingist hetkest hakkasid päriselt muusikat looma?
Absoluutselt. Kuskil aasta tagasi. Seni maani eksperimenteerisin ja pigem sai lihtsalt sämpleid omavahel kokku pandud.
Nüüd on kõla sünteetilisemaks muutunud.
Arenes võime teatud helisid avastada ja neid omavahel ise kokku kruttida, kuigi sämplid on siiani väga tähtsal kohal. Sämplid on selleks, et tekitada loos kas atmosfäär või juhtfiguur.
Palun selgita, mida sünteetilisuse all täpsemalt silmas pead?
Pean silmas süntesaatoreid. Kindlasti tahan soetada endale elus masinaid. Arvuti oleks lihtsalt lindistamiseks.
Mis on Sinu jaoks muusika?
Armastus elu vastu, millest tulenebki muusika. See on harmoonia – kui oled iseendaga harmoonias, siis oled ka kõigi teistega… Kõigiga vist tegelikult ei saa olla, aga omasuguste inimestega.
Muusika peegeldab hingelisust kindlasti.
Mõeldes veel muusikale üldisemalt, siis milline žanr Sind läbi elu saatnud on?
Elektrooniline muusika üldiselt. Elektro isegi, kui päris aus olla. Mainisin enne ka Felix da Housecati lugu “Silver Screen” – see vist üks lemmikuid lugusid läbi aegade olnud. Suhteliselt konkreetne ja mitte midagi ütlevat, pigem tantsupõrandale mõeldud. Omal ajal kõva tegija (naerab).
Kui nüüd konkreetsemaks minna, siis räägi meile oma armastusest trummi ja bassi vastu. Olen seda stiili alati Sinuga seostanud. Oled ju sellest mõjutatud ja pidudel mänginud vägagi palju.
Põhiline ongi Põhja-London. Sealt tulevad näiteks dBridge ja Instra:Mental – kõik sellised tüübid. Nende loodud bassiliin on alati niivõrd sügav, aga see, mis pealpool toimub on suhteliselt pehme. Klassikalise muusika balanss kuidagi.
Pigem ikkagi eelistad mahedat trummi ja bassi?
Isegi, kui ma mängin välja lugusi, mis on tumedad, siis ma tunnetan funk’i seal sees ja sellepärast ma neid mängingi. Üritan muusikat mängida kõigile. Ma ei tea, kas seda kuulda on, aga mul käibki kuidagi kolmekaupa see lugude valimine – endale üks lugu, siis maskuliinsem lugu ja järgmiseks feminiinsem lugu. Sellise loogika järgi olengi toimetanud… Mitte nii, et kogu aeg bängereid ja roller’eid. Muidugi on ka seda huvitav teha, kuid see muutub kuulajale igavaks.
Kindlasti on Sinu muusikalised eelistused laiahaardelised. Millised stiilid Sind veel inspireerinud on ning mida neis leiad?
70’date funk kindlasti. Jaapani anime muusika, milles leian lihtsust. Filmimuusika ei saa olla liiga keeruline. See sööks filmi ära. See, kui räppar tapab biidi ära on ülikõva, aga filmides toimub vastupidine efekt.
Rääkisid enne põgusalt oma kunagisest suhtest hiphop’iga. Kas oled siiani austaja?
Olen hiphop’i mänginud, olen palju kuulanud. Siia maani kuulan. Ma ei tea, kas on vaja rääkida Soulectionist kui ägedast lõunapoolkera saundist?! Ise mängin seda kraami väga palju. Soulectionil on kuidagi väga pehme kõla.
Nimeta mõned oma praegused lemmikartistid ja too välja, mis nende juures köidab.
Sabre, Stray & Halogenix – Väga uudne kõla. Hiphop’i hübriid võiks öelda. Võib vabalt trummi ja bassiga segamini mängida ja keegi ei tee erinevusel vahet. Tempo on poolik ehk siis slow-fast matrix.
Kindlasti üks väga paeluv artist on Om Unit – retoorilise saundiga, 80. mõjutustega. Super originaal-artist, remix’ija ning koostöö artist. Ainuüksi juba nimi tema taga näitab midagi – see vend on OM.
Skeptical ja Jubei – nemad lähevad suht samasse auku. Väga tume saund, aga samas ka väga funky.
J Dilla kindlasti – Dilla oli oma ajast ees ja siiani on. Nii palju nö. järelkasvu tal… Kasvõi selle sama varem mainitud leibeli Soulectioni all.
Minnes edasi Sinu enda loomingu juurde, oled palju piire kompinud. Räägi oma stiilist.
Tehniline funk. Nagu ka nimi Abtract Detail – üks pool on tehniline ja teine pool on tunnetuslik.
Pool-segaduses olev funk; Orgaaniline funk. Nagu öeldakse – funk on saatanast.
Tahaks kosmiline öelda. Seepärast minu lood ongi vahel veidi räpased. Mulle meeldibki see. Teatud projektid kõlavadki nagunii eeterlikumalt. Mul on väga palju lõpetamata ja kadunud projekte, mida poole silmaga taga nutan, kuid elu läheb edasi ja uued asjad kõlavad nagunii paremini, kui eelmised.
Kuulajad võivad arutleda palju tahes, kuid nüüd ise analüüsides – kuidas ennast artistina iseloomustaksid?
Arvan, et suhteliselt sügavamõtteline. Mul on vist raske edevaks muutuda. Olen seda saagi oma kuus aastat käianud. Nüüd tunnen, et midagi muutub vaikselt. Hakkan suuremale publikule kohale jõudma ja liigne edevus võib päris palju rikkuda… Eks küsimus on pigem selles, kas näidatakse edevust välja või mitte. Ego on kontrollitav. Ennast peab tundma õppima. Mul on olnud palju langusi, aga ka tõuse. See on matemaatiline seadus ja arusaam.
Tore on elada balansis – ühe joone peal. Siis on hing rahul.
Kas tunned, et oled selle stabiilsuse saavutanud ja mida see Sulle pakub?
Jah. Olen küll. Aga annab ka edasi minna veel. Mida stabiilsem ma olen, seda rohkem muusikat ma loon. Saan info oma peast väga lihtsalt kätte.
Oled muusikat teinud juba pikki aastaid – mainisid, et umbes 6. Kuidas Sinu looming ajaga muutunud on?
Töötan tänapäeval väga kiirsti. Läheb umbes kaks tundi, et lugu valmis teha.
Milliseid võtteid muusika “projekteerimisel” peamiselt kasutad? Kas Sul on mingi kindel muster kujunenud, et nii kiiresti luua suudad?
Hiphop’i puhul, kui biite teen, siis kindlasti sämpeldan või mängin ise meloodia baasiks sisse. Trummi ja bassi puhul ongi lihtsalt trummid ja bass – nendest alustan. Trummid on kõige esimesed, reljeefiks. Nende ümber ehitan. Hommikuti hakkan lugusid nullist tegema. Õhtuks tekivad ideed ja plaanid, sest veedan tavaliselt oma aja muusika sees ja sellest tekivad tulemid. Tänapäeval kasutan FL Studio 11 ja salvestan päris palju midi’na ehk siis mängin ise sisse.
Kas mängid pidudel tihti enda tehtud lugusid?
Mitte nii palju, kui võiks. Mu muusika on pisut erinev sellest, mida ma pidudel mängin. Tunnen, et need ei sobi sinna. Kuigi, äkki peaks natuke lõdvemalt seda asja võtma?! Proovima välja mängida…
Mida tunned, kui plaate mängid?
Positiivset ärevust. Üliäge on rewind’e teha. Kui tunnen, et energia klapib ja teen rewind’i ära, siis see on nii maagiline hetk. Seda juhtub vähe tänapäeval. Mulle meeldib mängida lugusid päris pikalt üldiselt.
Peod on kindlasti keskkond, kus on omamoodi energeetika erinevate inimeste ja erineva muusika näol, kuid milline on Sinu jaoks hetkel see kõige inspireerivam meelispaik?
Kuna elan Tallinna piiril, siis viimasel ajal käin tihti kesklinnas. Linnas on tunda hertsi, saginat ja suminat – see kõik on äge ja inspireeriv. Minuga resoneerub kindlasti linna anonüümsus, kuid samal ajal on tegelikult kõik üheskoos.
Mis Sind veel inspireerib ja motiveerib?
Vanemad ja nende muusika valik.
Esimese nõela lõhkusin ma kolme aastaselt ära.
Vanaema hinnang minu muusikale – olen talle teinud loo „Leili“. On veel teisigi nimetatud lugusid lähedastele. Neid ei mängi ma kunagi välja. Head sõbrad ka kindlasti – nende suhtumine ja nende arusaam muusikast on ka väga tähtis. Päris üksinda siin maailmas midagi ära ei tee.
Tegid hiljuti oma elus küllaltki tähtsa otsuse – rikastasid meie muusikamaastikku uue plaadifirmaga, mille nimi on Serious Snake. Räägi, kuidas see otsus sündis, et nüüd oma asja ajama hakkasid?
Olen ammusest ajast teatud hetkedel madusid sketšinud. Lõpuks sain aru, et see on trademark.
Milline leibel on Serious Snake?
Serious Snake on tõsine saund ja selle alt hakkab tulema kosmilist teemat. Tuleb pigem ida ja põhja helisid. See on väike label, ajan seda hetkel üksi. Visioon on küll selge – pigem enda muusikat välja anda, teatud tuttavate samuti.
Minevikus avaldasid EP nimega “Dreamscape”. Viimasel ajal oled hakanud läbi sotsiaalmeedia uut kraami levitama. Kas on oodata mingit uut koostööd, EP’d või LP’d?
EP’d on varsti oodata. Lood on veel vaja ära mästerdada. Mainiksin ka, et on tehtud sahtlisse projekt Hanf Kungi liikme Gringoga. Grime’i ja 170 bpm’i ringis kraami. Biggup Gringo!
Järgmised üritused, kus Sind plaate mängimas kuulda saaks:
12.02 toimub PAIs esimene Biidipäevik, mis on minu enda korraldatud üritus koostöös programmijuhiga
20.02 mängin Dubshackil, mis toimub Sinilinnus
Siit saate endale tõmmata tasuta loo!
Vaata telgitaguseid siin.
Intervjuu: Sandra Leushina (Häppening)
Fotograaf: Kaisa Tooming (Häppening)
NB! Fotode autoriõigused kuuluvad väljaandele Häppening. Häppening lubab kasutada fotosid AINULT juhul, kui meid informeeritakse ja terve tiimi referentsid märgitakse nähtavalt. Piltide kasutamiseks palun kontakteeruda: toomingkaisa@gmail.com.