Tuleviku-jazzi, ambienti ja downtempo tandritele kuuluv kodumaine instrumentaalansambel Modulshtein võlub kuulajaid rahvamuusika põimimisega elektroonilise biidi konteksti, pakkudes hüpnootilist helimaagiat nii IDM-armastajatele kui ka folk- ja maailmamuusika huvilistele. Ansamblisse kuuluvad sajaprotsendiliselt muusikale pühendunud helikunstnikud: klarnetist Marten Altrov, sämpeldamise- ja efektimeister DJ Bandit ehk Aleksei Semennihhin ning kitarrist-helilooja-produtsent Aleksandr Žedeljov.

August on kollektiivi jaoks märgiline kuu. Bänd esitleb oma kolmandat kauamängivat pealkirjaga “Timetrix” ning värske looming kõlab ka suurematel lavadel, näiteks festivalil Jazzkaar. Nende oluliste sündmuste valguses seadsime oma fookuse Modulshteini elu ja olu poole. Küsimustele vastab Aleksandr.

Aleksandr, viimased paar aastat ei ole muusikutele-kulturnikutele just meelakkumine olnud. Kuidas teil bändina ning bändist eraldiseisvalt läheb?
Bändi liikmed on ka iseseisvad muusikud. Muusika on jätkuvalt meil kõigil põhitööks. See on ja jääb muutmatuks. Marten töötab erinevates orkestrites ja neil olid online esinemised ja salvestused. Aleksei on DJ ja tegeleb ka vinüülide müügiga. Minu töö on seotud teatri ja kinoga ning karantiini ajal jätkasin seda tööd stuudios, kuna paljud projektid olid pikalt ette planeeritud. Olukord ei mõjutanud liiga palju minu tööd, kuna minu töö ongi enamasti kaugtöö. Marteniga anname ka online tunde. Mis puudutab bändi, siis me saime esineda küll seni, kuni piiranguid ei olnud. Samal ajal töötasime terve aasta albumi kallal stuudios.

Kas põhitööna muusikat teha on bändina raske?

Meil on hea meel, et see mida me teeme, on nõutud ja väärikalt tasustatud. Me investeerime oma energiat ja aega ning tunneme rõõmu, et meie autoriloovus ning esinemisoskus on nõutud.

Kui vaadata korraks ajas tagasi, kuidas teie punt kokku sai ning “Modulshteini” sildi külge pookis, aka kust te üksteist tunnete?
Alekseiga oleme tuttavad üle 20 aasta. Hakkasime mängima koos 90ndate lõpus, meil oli rapcore bänd, mis segas räpi ja metali stiile. Seejärel veel palju erinevaid kollektiive, näiteks Trains ja Triophoniks, kellega ilmus 3 albumit. Ja üldse, Aleksei on väga palju mõjutanud minu muusikalist maitset, kuna ta on väga suur melomaan ja laia silmaringiga spetsialist muusika valdkonnas. 

Marteniga tutvusime siis, kui mina õppisin Muusika- ja Tetriakadeemias kompositsiooni erialal. Ta mängis seal minu teoseid, lisaks ka ka minu diplomitöö kontserdil ja ka kammermuusika autoriplaadil. Taustalugu on see, et olen alati armastanud IDM-muusika suunda ning ühel hetkel muutus selline muusika nõutuks mitmetes teatritöödes – näiteks sellistes nagu Vene Teatri ja Linnateatri ühisprojekt “Teisest Silmapilgust” (režissöör Mari-Liis Lill). Sealses etenduses ühendasin elektroonilist muusikat koos vene ja eesti rahvamuusika sämplitega; neid sämpleid leidsin Muusika- ja Tetriakadeemia raamatukogust. 

Mulle pakkus see toona nii palju huvi, et tekkis soov mängida ka laval, hakkasin mõtlema milline võiks olla lavaline koosseis. Otsustasin, et oleks huvitav luua eklektika, kus oleksid ühendatud elektroonsed rütmid, süntesaatorid, vinüüli sämplid ning puhtalt klassikaline instrument – klarnet. Ilmselt uurid, miks klarnet? Tahtsin välja astuda klassikalisest klišeest, kui kasutatakse vaskpille ning soovisin lisada just nimelt puupuhkpilli kõla. Kuna mul oli väga hea koostöö Marteniga, võisin juba ette kujutada, kuidas see võiks välja näha. Lõppude lõpuks sündiski selline mitte ordinaarne koosseis.

Aga “Modulshtein” kui nimi tekkis, kuidas?
Nimetuse pakkus välja DJ Bandit (Aleksei). Kui rääkisin talle kollektiivi ideest, mainisin, et oleme nagu iseseisvad moodulid, mis on kokku ühendatud. Nimetuse teise osa pakkus Aleksei võtta minu soolo artistinime lõpust, milleks on Faershtein, kuna mina olen muusika autoriks.

Modulshtein on…

Eksperiment ja seiklus, kus me ei sea endale piire.

Vasakult Marten Altrov, Aleksei Semennihhin ja Aleksandr Žedeljov

Millest kollektiiv Modulshtein kõige enam inspiratsiooni ammutab?
See on ka meie endi jaoks suur mõistatus.

Aga mida kollektiiv Modulshtein üldse ei salli? Et lihtsalt ei meeldi, ja kõik.
Me ei soovi teha muusikat sellel eesmärgil, et kellelegi meeldida, et olla trendikad. Meie muusika ei sobi taustamuusikaks.

Ilusad mõtted! Teil on selja taga kaks albumit, 2018. aasta “Modulshtein” ja 2019. aasta “Utopia”. Mis on teie jaoks nende kahe teose suurim vahe nii heliliselt kui ka protsessilt?
Esimene album on nii öelda jam-session. Kuna kõik kompositsioonid on sündinud jämmimise ajal stuudios. Teine album on ühe suure etenduse tulemuseks, etenduse nimetuseks on “Tuleb, ei Tule”, kus Modulshtein mängis laval. See oli etendus Eesti tulevikust ning kõik oli kirjutatud nootidesse. Esialgu mängisime terve aasta neid etendusi. Projekti lõpus soovisime talletada loodud muusika ikkagi ka ajalukku – salvestasime stuudioversioon nendest kompositsioonidest.

Ja nüüd siis tähtis uudis – teil illmus äsja kauamängiv „Timetrix”. Mille poolest see kõige uuem album teistest eristub?

See on iseseisev ja teadvustatult valmistatud album, sel korral on plaadil väga huvitavad kollaboratsioonid, mis on tekkinud väga spontaanselt, kuid sobivad kogu albumi kontseptsiooniga väga hästi. Lisaks on see plaat heli poolest palju valjum ja tugevam.

Mida pead “valju ja tugeva” all silmas?
Sel korral otsustasime, et kompositsioonid saavad olema peaaegu tantsurütmis, kuid samas tahtsime jääda truuks enda muusikalise maitsele. Albumis on palju keerulisi taktimõõte ja huvitavaid harmoonilisi lahendusi. 

Mis oli uue plaadi valmistamise puhul suurimaks väljakutseks?
Raske öelda. Kõik vajab tähelepanu ja jõudu. Me ei teinud midagi poole jõuga!

Mis on aga selline aspekt, et saaksite öelda “voh, selles saime me nüüd küll paremaks kui enne”?
Igaüks meist töötab pidevalt enda kallal. Ma loodan, et meie kuulajad panevad seda tähele.

Rääkides nüüd esinemistest. Hetkel tundub, et küll piirangutega, kuid lavale lastakse. Teie astute üles näiteks festivalidel Station Narva kui ka Jazzkaar. Kas mõlemad kontserdid saavad olema plaadiesitluse vormis, ainult uus materjal?
Meie programm koosneb kõikide kolme albumi kompositsioonidest, mida peame live-esinemisele kõige rohkem sobivamaks. Meil on ka selliseid lugusid, mida peame ainult stuudiokompositsioonideks ja sellisteks nad ka jäävad.

Tõesti?! Millised lood siis ning miks vaid stuudio?
Näiteks, kompositsioon koos Bertiga (Bert On Beats, lugu “Mobob” – toim.) on tehtud nii, et me mängisime oma partiid ära, saatsime selle Bertile, tema omakorda tegi enda versiooni, seejärel saatis meile tagasi ning me mängisime taas oma osad peale. Niimoodi mitu korda. Selle pärast seda samal kujul kontserdil esitada on praktiliselt ebareaalne.

Modulshteini kontserdile soovitad tulla…

Nagu puhas leht, ilma ootusteta; ja olla avatud kõigeks, mida me pakume. Siis tekib ka connection.

Kui tõmmata korraks fookusesse festival Jazzkaar, kas oled ise suur Jazzkaare fänn?
Jah, otseloomulikult. Modulshtein on ühe korra juba osalenud Jazzkaar festivalil paar aastat tagasi. Marten artistina on väga aktiivne Jazzkaares osaleja. Ja nii palju kui ma tean, Aleksei kunagiseks unistuseks oli osalemine Jazzkaarel. Mina jälgin alati Jazzkaare programmi.

Mainisid mõned aastad tagasi Edasi.org intervjuus, et oled oma 100 korda Sporifys kuulanud tromptisti Nils Petter Molvær’i. Sel aastal astub ta ka Jazzkaarel üles. Sama seis ju ka Marteni lemmiku Nik Bärtschiga. Kindel minek kontsertidele?
Muidugi lähme!


Modulshtein esitleb oma uut albumit “Timetrix” muusikapoes Terminal neljapäeval, 5. augustil.
Ürituse link: https://www.facebook.com/events/413357879889883/

Modulshtein astub üles festivalil Jazzkaar 26. augustil kell 19:45 Fotografiskas.
Loe lähemalt: https://jazzkaar.ee/uritus/modulsthein/

Modulshtein sotsiaalmeedias:
Facebook
Instagram
Koduleht

Kuula Spotifys:

Fotod: erakogu