Täna tutvustame graafilist disainerit, kelle silmapaistev töö ning julgus eksperimenteerida värvide ja vormidega on püüdnud juba aastaid meie pilke. Põhjusega! Läheneva Eesti Disainiauhinnad 2020 konkurssiga seoses vastab meie vimkaga küsimustele Hmmm Creative Studio hinnatud disainer ning auhinna Noor Püss 2017* pälvinud loovjõud Andreas Roosson. 

Vanus: 3 astmes 3

Nimi: Andreas Roosson, kaks o-d, kaks s-i, o ja n. Nii ma end ametlikult pean tutvustama.

Elukutse: Elukutselt peaasjalikult disainer/illustreerija, aga elu kutse leidmisel on veel avastamisrõõmu. Enamjaolt olen otsuste-valikute taga täheldanud rõõmutunnet lihtsalt teiste aitamisest ja seda praegune elukutse hästi ka võimaldab.

Värvikas lapsepõlvemälestus: Kõik. Ühtegi mustvalget ei olnud. Ehk ei olnud piisavalt tähelepanelik või ei ole mälurakud piisavalt efektiivselt regenereerunud, aga mäletan, et mängisin väsimatult LEGOdega. Iseennast seal juures nagu polnudki, sest LEGO maailm elas oma elu ja lugu, aga läbi minu käe. Mingis mõttes kuidagi väga sarnane tunne, kui helidega lollitan või tööd teen. Flow state.

Iseloomuomadus, mida väärtustan: Altruistlikkus

Olen hea: pooleli jätja. Kui mulle tundub, et sain (teostuseks) vajaliku info kätte, siis kipub huvi koheselt hääbuma.

Olen õnnelik, kui: keskendun hetkele ja sellele, mis on, mitte, mis oli, tuleb või mida pole.

Kui mul oleksid supervõimed, siis oskaksin: enda aega ise omada. Kipun igale poole 10 minutit sujuvalt hilinema, sest on tunne, et jõuan enne midagi veel vahele pigistada. Lõpuks põrun mõlemaga. Selle kohta olevat tehtud ka katse, kus katsealustel paluti prognoosida, kui palju neil kulub aega linnaruumis punktist A punkti B jõudmiseks. Optimistid jäid alati hiljaks. Aeg, kui mõõde ja kontseptsioon on üldse üks läbivalt huvitav teema mu elus. Ehk jääks nii aega olla parem lapsevanem, kaaslane, internetikommentaator, tänavakunstnik, projektiautomees, kulturist, limoncello-meister jne jne.

Kui saaksin üleöö midagi muuta, siis: teeks igast maailma lennujaamast erineva teemapargi.
Veel variante, sest mul on otsustusvõimetus: vahetaks kõik erinevad mõõtühikud universaalsete vastu; kaotaks ära kõik rahvusvahelised ketid (mitte teenused) ja lokaliseeriks; asendaks hruštšovka-stiilis paneelelamud esteetilisema arhitektuuriga.

Kui kohtaksin tulnukat, siis ütleksin talle: “Sõbrake, siia planeedile pole veel/enam asja.”

Mulle meelde jäänud või oluline tsitaat: Progress not perfection. Lohutan ja kiidan nii end kui ka teisi sellega.

Minu kirjutatud lasteraamatu pealkiri oleks: juba teada, kui ma sellega tegeleksin. Sahtlis seisab juba paar aastat üks koomiksivisand. Pealkirja sellel veel pole, aga sisu oli viimati umbes 80 lehte. Ei tea palju tänase pilguga vaadates sellest enam kasutada kõlbaks. Uusi mõtteid on ikkagi peale tulnud. Võib-olla peaks tegema lasteraamatu sellest, kuidas ma lasteraamatut ei teinud ja pealkiri oleks ‘Kuidas algusest lõppu jõuda’ ja sisult oleks midagi vähe interaktiivsemat, sest pealkiri implikeerib ka muid võimalusi, kui ainult lugemist.

3 tegevust, mida soovitan teha rasketel hetkedel: analüüsi mitte reageeri; tee midagi keha jaoks – kas või mediteeri; räägi.

3 põhjust, miks armastan oma elukutset:
1. saan piilluda väga erinevate ettevõtmiste ja valdkondade köögipoolt;
2. pakub mulle samasugust lapsepõlves kogetud mängulist rõõmu nagu LEGO.
3. tundun peol tüdrukutele oma veidras ambivertses tagasihoidlikkuses alati natukene põnevam, kui (keegi tavaliselt ise) mainib minu eest, et ma olen disainer.

Minu jaoks iseloomustab head disaini: lugu, kontekst, funktsioon, esteetika, mängulisus, skaleeritavus (mitte selles järjekorras ja valik sõltub projekti profiilist).

Lemmik töö, mille olen loonud on: iga uus projekt on teostamise hetkel kõige olulisem ja lemmik, kuni sellega saab tehtud lõpparve ja järgmist alustan.

3 disainerit, kelle tegemistel soovitan hoida silma peal: väga ei jälgi, ainult illustreerijaid. Tegin Instagrami lahti ja sealt jäid silma: This is Pacifica, Firmalt ja Anagrama Studio. Minu arust on nii palju faktoreid, mis ühegi teise stuudio/disaineri käekäigu, võimaluste ega tingimustega kunagi ei kattu niisiis hoian end liigselt teiste töödesse süvenemast. Kipun end siis kehvemini tundma ja proovin seda vältida.

Soovitan kandideerida Noore Püssi ehk Eesti Disainiauhinnad 2020 noore disaineri auhinnale, sest: oleme omakeskis stuudios (Hmmm Creative Studio) ikka mõelnud, et ei tunnusta oma väikesi igapäevaseid võite ja projekte piisavalt, sest hoog on koguaeg sees ja järgmine projekt piilub ukse vahelt sisse. Tunnustagem pingutusi! Püssile esitamise pilguga sirvimisel tuli mul ilmsiks igasugu huvitavaid detaile, mida ise ka enne ei märganud. Jagagem tulemusi! Tänu sellele sain hulga tutvusi välismail, Studio Carrerasega väga lõbusalt jagada Barcelonas läbiapaistva WC-uksega hotellituba (huvitav kontseptsioon) ja This Is Pacifica loovjuhiga limoncellotada. Nautigem vilju!

Eesti Disainiauhinnad 2020 kutsub üles esitama töid konkursile, et tunnustada Eesti võimekamaid disainereid ja disainibüroosid, parimaid disainikasutajaid ning erilisemaid disainitegusid. Tutvu kategooriate ja tingimustega siin.

* Auhinna Noor Püss 2017 pälvisid Andreas Roosson ja Pamela Sume.

Mõned Andreas Roossoni tehtud tööd: