7   +   2   =  

Paari nädala eest tegime kitarrist ja laulukirjutaja Jonas Kaarnametsaga, artistinimega jonas.f.k, juttu teekonnast tema esimese soololoominguni, mis kulmineerus lühi-albumiga “buda.01“. Intervjuust selgus, et tõuke põimimaks elektroonilist muusikat oma loominguga, andis Jonasele vahendite piiratus – Budapesti reisil oli kaasas piiratud arv muusikariistu ja põhiliseks töövahendiks kujunes arvuti. Teadupärast tekitab vahendite nappus hea kasvulava loomele, mis lööb värskusega nagu “buda.01”. Andeka muusiku mõrumagusa vaibiga ja mahlakate helimaastikega soolodebüüt on kui loodud tooma sügavust müstilistesse suveöödesse ja värvikust muidu hämarasse kliimasse.

Täna annab jonas.f.k põgusa pilguheidu emotsioonidesse, mida lühi-albumi lood endas kannavad. Põnevat tutvumist! 

Rockenrollah
Selle loo atmosfäär kõneleb iseenda eest – ülbe, maskuliinne, astuv ja cool. Veidi irooniliselt tekkis mul selle looga peas selline läbipõlenud muusiku karakter. Selline, kes käib pidudel noori tüdrukuid lantimas, sõidab vana auto parsaga ringi ja arvab, et parimad päevad on veel ees. Ma arvan, et paljudes meis on natuke rockenrollah’it. Koit Raudsepp ütles selle kohta huvitavalt – elektrooniline rokk. Ja kui võtta aluseks mõtte, et rokenroll pole kõla, vaid tunne, siis peab see vägagi paika.

Szia, Baby
Öise meeleoluga elektrooniline soul. Ilmselt kõige popilikum nendest lugudest ja võibolla ka kõige isiklikum. Lugu otsekohesusest (mida mul pole) ja inimestest, kes on tulnud ja läinud.

Pressure
Autosõidumuusika, samamoodi eelistatavalt öösel ja linnas. See on minu nägemus sellest, kui Eesti bänd Holy Motors hakkaks eletroonikaga eksperimenteerima. Selle laulu läbiv mõte on “Mis oleks, kui saaks kõik pikalt saata?” ja ilmselt oli see minus selleks ajaks juba tükk aega kuhjunud.

m00n
See on aja seisma paneku lugu. Malbe, kevadine ja päikseline, nagu on praegu väljas. Erinevad kihid, mis hõljuvad omapäi, seejärel põimuvad ja eralduvad taas.

Special
See on mu “lahkumineku laul inimesele, keda ma pole veel kohanud”. Veidi läila, aga mis seal ikka. Väljas oli varajane kevad ja ma olin ihuüksi võõras linnas. Minu arvatest sellest loost kuuleb seda. See oli esimene nendest lauludest, mis valmis sai ja ma tundsin selle puhul, et see on üks parimaid, mida olen elus kirjutanud. Selles palas on mingi rahu ja küpsus, milleni ma varem polnud jõudnud. 

Loe Häppeningi intervjuud jonas.f.k-ga SIIT

Soeta album/vinüül “buda.01” SIIT.
Kuula albumit Spotify‘s ja SoundCloudis.
Jälgi Jonase tegemisi ka Instagramis ja Facebookis.

Foto: Kaisa Potisepp