Täna on fookuses muusiku Judith Partsi debüüt-lühialbum pealkirjaga “Udu”. Neljast loost koosnev erinevate kõladega eksperimenteeriv EP on sündinud huvist mõtestada looduse ja inimese vahelist ühtsust kuid teisalt kriipivat konflikti. Huvi meid ümbritsevate keskkondade ja saatvate meeleolude vastu peegeldub nii lugude pealkirjades kui ka atmosfäärilistes helimaastikes. Judith on mitmekülgne helilooja, kelle portfooliosse kuuluvad muusikaliste kujunduste loomine tantsu- ja teatrilavastustele, multimeedia installatsioonidele ja videotele, näiteks kõlab tema loodud muusika NUKU teatris publikukutsungina ning on kõlanud ka Tartu Raekoja platsil advenditseremoonial.
EP läbivaks helikõlaks on viiul ja vokaal. Samuti kasutab autor ka salvestusi loodus- ja linnakeskkonnast ning elektroonilisi elemente. Albumi loomist kommenteerib Judith nii: “Sooloalbumi loomine on imeline ja samas palju frustratsiooni tekitav protsess. Lihtne on kinni jääda kahtlustesse ja kõhklustesse ning väikeste detailide timmimisse, sest pole kedagi teist kes ütleks, et aitab – see on nüüd piisavalt hea. Teisalt annab see protsess võimaluse kaevuda enda sisse ning teha kõike täpselt nii nagu sa ise tahad.”
Judith Parts avas oma nelja pala telgitagused. Tutvu!
“KuuleKuuLuule”
EP hakkab pihta looga “KuuleKuuLuule”, mis on inspireeritud ööst ja kõigest, mida öö endas peidab: kõik need rahutud kel pole und, hinged kes muudkui kõnnivad ja otsivad, armastajad kes kohtuvad vaid pimeduses, vaiksed unistajad.
“Udu”
Järgmisena kõlab “Udu”, mis on albumi nimilugu ja süda. Tahtsin, et see oleks osa suuremast tervikust ning ei soovinud seda välja anda singlina. Nii saigi “Udust” EP alguspunkt ja ülejäänud lood on temaatiliselt ning kõlaliselt just sellest inspireeritud.
Kuigi esimese demo salvestasin mitu aastat tagasi, siis katsetasin pikalt erinevate produktsiooni variantidega. Lõpuks pöördusin ikkagi esimese idee juurde tagasi, kus kõlavad klaver, viiul ja vokaal. Sain aru, et naturaalsete instrumentidega kõlab see kõige ausamalt.
“Kevad”
Kolmandaks looks on “Kevad”, mille tekst on pärit Kristel Algvere luulekogust “Merehurmarohi”. See tekst on väga aus ja alasti ning ma püüdsin seda tunnet muusikas tabada. Olen selle loo produktsiooni jätnud nii paljaks ja lihtsaks kui võimalik. Püüdsin anda kuulajale võimaluse astuda mu tuppa ja kuulata kuidas ma istun ja laulan, vaikselt ning rahulikult.
“Mesilased”
EP viimane lugu on “Mesilased”. Kosta on metalseid tehase helisid, elektroonilisi biite, keelpille ja pehmet vokaali. Kokku saavad looduslik ja mehaaniline. Ma olen väga lummatud sellest kummalisest duaalsusest inimese ja looduse omavahelises suhtes. Loodus on miski, mida me armastame ja vajame üle kõige ja samas ei oska sellega kuidagi rahumeelselt hakkama saada. Ma tahtsin selle loo pühendada mesilindudele, kelleta inimene ei saa püsima jääda, aga keda tohutu kiirusega vähemaks ja vähemaks jääb.
Ma ei püüa kellelegi moraali lugeda. Olen täpselt sama palju selle maailma osa kui iga teine inimene. Pigem püüan iseenda sees seda konflikti mõista.
Jälgi tegemisi:
https://www.judithparts.com/
https://www.facebook.com/
https://www.instagram.com/
Foto: Pille Kannimäe