Sandra Leushina
Eriolukord on tugevalt mõjutanud kultuuri- ja kunstivaldkonda. Muusikute toetuseks algatas muusikaettevõtluse arenduskeskus Music Estonia kampaania „Osta Eesti muusikat!”, mille käigus kutsuvad muusikat müüvad ettevõtted inimesi ostma Eesti muusikat ja muusikute fännitooteid. Kahenädalase kampaania eesmärk on toetada helikunstnikke nende jaoks rahaliselt keerulisel ajal.
Paneme ka omalt poolt õla alla – kutsume Sind üles eelistama kodumaist heliloomet. Pöörame täna oma tiimiga tähelepanu just Eesti muusika helikandjatele, mis on meie kodudes mingil kujul olemas või lihtsalt väga suured favoriidid.
Häppeningi tiim jäädvustas mõningad lemmikud kodumaised albumid nii pildil kui ka kirjasõnas. Inspireeru!
SANDRA LEUSHINA
Muusika peatoimetaja
Valikud: Funk Embassy Records “Groove of ESSR: Funk, Disco, Jazz from Soviet Estonia”, Quarah “Hello Flowers”, Otto Suits “Otto Suits Instrumentals”, V4R1 debüütalbum, 12EEK Monkeys “Xibalba Spa”
“Hindan füüsiliste albumite puhul tervikut. Kuna olen suur striimija, alla-laadija ja YouTube’i surfar, siis füüsilisel kujul soetama kutsuvad mind üldiselt albumid, millel on huvitavam kunstiline lahendus või ei ole neid interneti-avarustest lihtsalt saada. Tänaseks on minu koju tekkinud tagasihoidlik kollektsioon helikandjaid, mis on mulle erinevate põhjuste tõttu väga kallid. Üks neist on näiteks eelmisel aastal ilmunud Funk Embassy plaadifirma laps “Groove of ESSR: Funk, Disco, Jazz from Soviet Estonia”. Kogumik muusikast, mis on salvestatud 1970-80ndate Nõukogude Eestis. Hoolega valitud 11 pala Eesti Raadio arhiivist annavad aimu raudse eesriide gruuvivast poolest. Album avab, kuidas estraadiartistide, folk-ja rahvalaulikutena tuntud tegijate loomesse ilmus funk-soul jooni. Lisaks on vinüülikaantega palju vaeva nähtud ning pandud kirja iga träki sünnilugu. Põnev ja hariv ühteaegu! Oli suur au aidata kogumiku loojaid tekstitoimetustega. Uhke tunne on näha oma nime vinüülplaadi kujundusel.
Quarah “Hello Flowers” on üks erilisemaid heliteoseid minu riiulilt. Haruldane, kvaliteetne ning familiaarselt südamelähedane. Lisaks, käsitsi joonistatud plaadikaas. Quarah on loonud musikaalse hinge-puhastaja ja loodusmatka. Samas ei puudu ka jämmivam pool. “Hello Flowers” on väga tugev näide sellest, kui erinev ja mitmetasandiline saab olla instrumentaal-hiphop. Träkk “Sunin” tekitab pea kehaväliseid kogemusi ning “Ventura” on päikseline gruuv, mis toob kuulates naeratuse näole.
Jätkates instrumentaal-hiphopi lainetel ja olles veidi onupojapoliitik, siis “Otto Suits Instrumentals” on samuti kuldaväärt album juba ainuüksi selle disaini tõttu. Nähes pealt, kui suurt vaeva ning kui palju vilti ja käsitöö-tunde selle albumi teostamisele kulus, siis oleks patt seda mitte mainida. Lisaks on kogumikule valitud biidid vägagi head ja vaheldusrikkad: annab samuti aimu sellest, kui rikkalik on hiphop. Must have kollektsionäärile ning biidi-melomaanile!
Tooksin samuti esile audiovisuaalse duo V4R1 LP ning kunstiraamatu. Kuulad mussi ja lehitsed raamatut – äge. Karge ambientlik minimalism, sünged tekno-dub’ilikud tekstuurid ning pulseerivad kihid, mis põimuvad kokku visuaalse kunstiga. Album on ilmunud nii heli- kui ka visuaalkunstile suunatud butiik-plaadifirma Grainy Records alt. Tahan mainida, et kõik Grainy reliisid on erilised, hoolikalt läbi mõeldud ning viimse kujundusliku detailini viimistletud. Tasub uurida!
Väga erilise kujunduse tõttu valisin siia nimistusse ka 12EEK Monkey kauamängiva “Xibalba Spa”. Ei ole minu silmad varem näinud puust plaadikarpi, veel enam koos amulettide ja suitsupaberitega. “Allilma Spa” on LP, mis on täis sümboolikat, linnašamanismi ja erinevate narratiivide segunemist. Kindlasti ei sobi laisale kuulajale ja vajab pigem teatud meeleseisundit, et loomesse süübida. Olen väga rahul, et olen selle erilise limiteeritud albumi üks omanikest.”
LIISA TOOMING
Jumestuskunstnik
Valikud: Liisi Koikson “Coffee For One”, Ewert and the Two Dragons “Hands Around the Moon”, Erki Pärnoja “Efterglow”, Trad Attack! “Kullakarva”
“Ehkki ma ei pea ennast suureks melomaaniks, siis kodumaist kvaliteetset muusikat naudin väga. Üldjuhul on uued artistid minuni jõudnud Häppeningi või elukaaslase kaudu. Suurema osa ajast eelistan just mahedamat, rahulikku ning meloodilist muusikat. Seetõttu on minu töökabineti aknalauale truult koha sisse võtnud Liisi Koiksoni “Coffee For One”, Ewert and The Two Dragons “Hands Around the Moon”, Erki Pärnoja “Efterglow” ja Trad Attack! “Kullakarva”.
Minu isiklikku maitse-eelistust on palju mõjutanud just töö iseloom, kus päevast päeva töötan klientide-, tiheda töötempo- ning sagimise keskel. Rahulikud helid ning mahedad meloodiad mõjuvad teraapiliselt ja tasakaalustavalt nii endale kui ka minu klientidele. Lemmikumaiks plaadiks, mida siiani suudan ilma vähima pingutuseta 10 tundi järjest töökeskkonnas kuulata, on Erki Pärnoja “Efterglow”. Nimetatud plaadi muusikaga tutvusin paar aastat tagasi Kuressaare Kuursaali Pärnoja maagilisel kontserdil ning sellest samast hetkest olingi võlutud. Siinkohal suur aitäh headele kodumaistele artistidele, kes oma loominguga meie argipäeva värvikirevamaks ning ilusamaks muudavad.”
SADU-TRISTE JUURIKAS
Fotograaf
Valikud: Anna Kaneelina debüütalbum, Liisi Koikson “Bittersweet”, Miljardid “Kunagi läänes”, Oleg Pissarenko Band “Who are You”
“Möödunud aasta üks säravamaid tähti minu kodumaiste helikandjate taevas oli kindlasti Anna Kaneelina samanimeline debüütalbum. Hingestatud, peen, müstiline. On ilu ja valu. Erilised lemmikud albumilt on “Simple True”, “Lilledes” ja “Washington”.
Samuti möödunud kevadel ilmunud Liisi Koiksoni lühialbum “Bittersweet”, millele mul oli au teha visuaalid, helistab mu hinge väga. Avarad ja magusad helimaastikud, jazz-souli sugemed, Liisi laitmatu vokaal – kõigele sellele on mu nimi juba eos peale kirjutatud. Eriliselt toon välja pala “We can make it”, mulle isiklikult väga südamelähedane. Lugu sobib tänasesse olukorda nagu valatult: unistav, mõnusa kulgemisega, atmosfääriline ning lootustandva lüürikaga. Ka lugu “Not about You” on veidi magus-valus, nii nagu albumi nimigi. Kogu oma kasvamises mõjub mulle hüpnotiseerivalt.
Miljardite “Kunagi läänes” albumi soetasin koos autogrammidega poiste enda käest plaadiesitluskontserdil. Enim kõnetavad albumi nimilugu “Kunagi läänes”, “Olendid” ja loomulikult “Vilkuvad kollased” – tõeline suveõhtu autosõidu lugu, boonuseks vilkuvad kollased! Miljarditega meenub seik, kui olin toidupoes, kus hakkas mängima “Tagurpidi vaal”, mis oli tol just äsja ilmunud. Tardusin ja hakkasin suurest ilust ja härdusest keset leivariiuleid pisardama ning saatsin sõber Peedule (Miljardite bassimängija) olukorda kirjeldava ja kiitva sõnumi. Minu jaoks üks geniaalsemaid instrumentaale, mis Eestis tehtud – Raul Ojamaale kummardus ja aplaus! Teda on Miljardites väga palju tunda.
Oleg Pissarenko Band “Who are You” jazz-postrock-ambient žanri viljelev instrumentaalalbum on endasse haarav ja rännakule viiv atmosfääriline ja meditatiivne kuulamine. Kõige enam resoneeruvad minuga albumi nimilugu “Who are You” ja “Everything”. “Who are You” on üdini helge unistamise ja mälestuste lugu. “Everything” on veidi jazzilikum ja omab rohkem drive-i, kuid mõjub samamoodi meditatiivselt.
Nii Pissarenko Band “Who are You”, Kaneelina “Lilledes” kui ka “Thunder” puhul assotsieerub mulle kohati Grünbergile omane avar “ufo”-sound ja ebamaine kõla. Kuna Grünbergi looming on mind lapsepõlvest peale liigutanud, alates helgest Naksitrallide soundtrackist kuni “Balli”, “Nimetu” ja “Tulen kord jälle”-ni, leian, et on loogiline asjade käik, et mul on sellisele soundile südames eriliselt hell koht. Üleüldiselt on mul liigutava muusika suhtes silmad märjad ning ükski eelmainitud albumite (või nende kontsertide) kuulamine pole jätnud silmi päris kuivaks. Olen lihtsalt selline – kui liigutab, siis pisardan. Või tantsin. ”
STELLA RAUDSEPP
Muusikatoimetaja
Valikud: Sibyl Vane “Love, Holy Water & TV”, I Wear* Experiment “Crickets Empire II” EP, Miljardid “Imeline” EP, Ewert and the Two Dragons “Hands Around the Moon”, Erki Pärnoja “Efterglow” ja “LEVA”
“Albumite puhul hindan kõrgelt, kui nad võidavad mu südame rahulikul puhkehetkel, kuid toimivad ka argipäevas särtsu toojana ja passivad kenasti hämaras gruuvimiseks. Kõik väljavalitud albumid on minu jaoks selliste omadustega ja täiustavad nõnda minu igapäeva!
Alustades senioorseimast albumist – Pärnu alternatiivroki trio Sibyl Vane 2012. aastal avaldatud debüütalbum “Love, Holy Water & TV”. See on kelmikas rokialbum, mille meloodiad ja kidrakäigud kasvasid mulle külge juba teismeeas arvukatel kodulinna laividel. Mulle seostub selle albumiga hetkeline muretus, lihtsus ja vabadus. Kui võrrelda seda albumit bändi praeguse, märksa rafineerituma ja samas tummisema loominguga, on tegu justkui väga maheda versiooniga Sibyl Vane’ist, kuid sellest hoolimata olid nad juba algusaegadel ülitugev laivbänd. Selle albumiga meenub mulle alati kaks kontserti – üks toimus Pärnu Noorte Vabaajakeskuses, umbes 30-pealisele publikule ja teine Positivus festivalil, venue oli pilgeni täis ja üha voolas juurde. Mõlemal esinemisel kandus bändi plahvatuslik energia kulutulena publikusse, kõik olid haaratud nende helikeelest ja oli tunda, et sõltumata kuulaja staažist, kõikide südamed põksusid bändi rütmis. Ja nõnda tegelikult ka kõikidel teistel esinemistel. Nõnda jätsid nad kustumatu mulje ühes selle albumiga ja leian, et Sibyl Vane’i tugev debüütalbum on senisele ajaproovile väga hästi vastu pidanud.
I Wear* Experimenti 2013. aastal välja antud “Crickets Empire II” EP märkis minu arvates olulist pöördemomenti kodumaisel muusikaskeenel ja mulle tundus, et “Crickets Empire” triloogia mõjutustel muutus ka teiste artistide tegutsemine terviklikumaks. I Wear* Experiment tõi kuulajateni kvaliteetse elektroonilise muusika, kuid lisaks sellele ka tervikliku produktsiooni, mis peegeldus laividest, merchist, suhtlusest publikuga ning nad teevad seda tänaseni. Mind võlus ja võlub jätkuvalt bändi selge kontseptsioon, mis on suunatud arengule, uuendustele ja kvaliteedile, ning mitte üksnes muusikaliselt vaid n-ö brändina terviklikult. Veidi pärast EP ilmumist avanes mul võimalus teha I Wear* Experimentiga intervjuu. See oli minu esimene “päris bändiga” intekas. See tähendab, et tegu polnud noortebändiga, vaid kooslusega, kelle muusika tõotas pikka edulugu. Sellest intekast jäi mind kummitama Hando öeldu, et loominguline filter ja laivkonseptsioon tuleb paika panna esimesena. Sõnum, mis võiks abistada praegugi paljusid loovikuid. Rääkides muusikast, siis I Wear* Experimenti helikeel tihtipeale nõuab mitmekordselt järjest kuulamist, et haarata detailsust ja “Crickets Empire II” EP pole selles osas erand, kuid ühes võib kindel olla – lood progresseeruvad ja muutuvad paremaks iga kuulamisega.
Tulles värskema loomingu juurde – möödunud aasta enim kuulatud albumiteks kujunesid Miljardite “Imeline” EP ja Ewert and The Two Dragons “Hands Around the Moon”. Miljardite looming riietab tipptasemel pillimängu tantsulisuse ja samas süvamõtlikku eneseiroonia rüüsse, moodustades geniaalse kombo. Draakonite viimatine album on tulvil väga heast popmuusikast, mis tähistab bändi loomingulist küpsust ja taasavastatud koostegemise rõõmu. Põnev teetähis uuele loomingule! Märkimata ei saa jätta ka Erki Pärnoja albumeid “Efterglow” ja “LEVA”. “Efterglow” pakub parimaid helimaastikke keskendumiseks, seevastu “LEVA” meelte ärksuseks. Sel aastal on Eesti muusikud samuti aktiivselt väärt helikandjaid välja andnud. Usun, et minu enimkuulatuks võib osutuda Dramama “Uphill Battle”. “
KAISA TOOMING
Disaini- ja kultuurivaldkonna peatoimetaja, loovjuht
Valikud: Kammerkoor Head Ööd, Vend album “Õhtul”; The sound of Arvo Pärt; Misha Panfilov “Heli Maagia”; Mess “küsi eneselt”
“Minu nimekirja said albumid, mis on kohati retrospektiivset iseloomu ja sisaldavad lugusid, mis kosutavad hinge – iga plaat omal erineval helgel ja/või süngel moel.
Võib öelda, et album “Õhtul” jõudis minuni ise. 2016. aasta Muusikapäevadel dirigeeris Pärt Uusberg kammerkoori Head Ööd, Vend Kuressaare Laurentiuse kirikus. Publikut oli kahetsusväärselt vähe, kuid ruum oli täidetud helge fluidumiga. Teate ju küll neid eksistentsiaalseid hetki, kui keskkond, heli ja valgus äratavad inimeses üles midagi peidus olnut? See oli sedalaadi meditatiivne kontsert, mille jooksul unustad iseennast ja oma ego – justkui kadudes ülendatult igavikku. Kammerkoor Head Ööd, Vend albumid “Õhtul” ja “Õhtu ilu” peavadki diskussioone mineva, oleva ja tulevaga. Uusbergi seaded on alati detailideni lihvitud, kammerkoori vokaalid pakuvad erinevaid kõlavärvinguid ning panevad hinge kaasa helisema.
Arvo Pärdi loominguga võiks iga eestlane olla natukenegi kursis. Album “The sound of Arvo Pärt” kätkeb endas legendaarse helilooja kõige tuntumaid lugusid. Kultusteos “Tabula Rasa” viib sürreaalsele süngele reisile, ent väljendab tintinnabuli-stiili väljendusvõimalusi suurvormi loomisel. “Tabula Rasa: I. Ludus” ning selle melanhoolia, üksindus; “Tabula Rasa: II. “Silentium” ja selle fataalsus – need jätavad kuulajasse unustamatu jälje. Vastukaaluks leidub albumil ka tõelist helgust – “Spiegel im Spiegel” on lihtsalt nii sobilik kevadlugu, mis annab jõudu, helgust ja inspiratsiooni, eriti praegusel ajal.
Koori- ja klassikalisele muusikale veidi kosmilist elektroonilist vaheldust Misha Panfilov albumi “Heli Maagia” näol. Paraku mul Misha albumit pole, aga striimin seda ennastunustavalt Spotifyst. See album oli mu jaoks eelmise aasta üks toredamaid avastusi – astraalne sündine hõljumine erinevates helgetes dimensioonides. Kes pole veel kõrva peale pannud, siis palun tee seda – kosmiline reis on garanteeritud, päriselt, päriselt!
Proge-rock-grupp Mess, kus tegutses Sven Grünberg nii helilooja, laulja kui ka instrumentalistina. Bändi peetakse üheks esimeseks progressiivse roki bändiks Nõukogude Liidus, sh väidetakse, et Grünberg võttis esimesena Eestis kasutusele süntesaatori. Albumit tahan tuua esile, kuna tegu on progressiivse elektroonilise muusika kullavaramuga, millelt saab kuulda Sven Grünbergi esimesi olulisimaid heliteoseid nagu “Küsi eneselt”, “Rohelised leed”, “Valged hommikud” ja “Tiik”. Esile tõstaksin loo “Valged hommikud”, mis on eksperimenteeriv ning viib oma dünaamilise tempo ja ebatraditsioonilise kompositsiooniga kuulaja kaasa hommikusele rännakule. Ühtlasi hindan pala “Lugu” loojutustamist läbi muusika. Albumit kuulates leian ennast ikka ja jälle mõtte eest: “Jah, elu on vastuoluline müsteerium”.”
Päisepilt: SADU