Helina Reinjärv on julge ja seksapiilne artist, kes liidab tantsu ning laulu lavastuslikuks tervikuks, pakkudes kuulajatele energialaengut. Lisaks visuaalset naudingut erinevate kostüümide näol. Meeliköitev ja südamega tehtud kunst. Kangelanna andis hiljuti välja videoga singli “Man Up”, mille tagamaadest ta intervjuu käigus lähemalt pajatab. Uut materjali on Helina sulest tulemas sügise poole veelgi. Seni, kuni Helina oma uut loomingut koos omanäoliste produtsentidega kokku paneb, tutvume tema tausta ja tegemistega täpsemalt!
Helina, oled laiemale publikule tuntud värvika tantsijana. Muusika on ilmselgelt Sinuga sama rada pidi käinud juba tükk aega. Kas enne oli tants ja siis laul?
Minu enda jaoks oli tegelikult enne muusika/laulmine ja siis alles tants, kuid kõrvalt vaatajale tundub see teist pidi, kuna minu töö on olnud pigem tantsuga ja lavastusliku poolega seotud.
Oled end kutsunud ka Hashiks. Kes on Hash ja kust tema tuleb?
Hash kui nimi tekkis pikka aega tagasi ühel kostüümipeol, kus olin kehastanud lustakaks hipimeheks. Sellest hetkest hakkasid minu sõbrad mind niimoodi kutsuma. See toimis, kuna mu enda nimi hakkab H’ga ja nii edasi. Hüüdnimena on Hash mind saatnud üle kümne aasta, kuid artistinimena on ta esindanud vähem. Küll aga arvan, et see on üsna aus viis, kuidas mind kutsuda.
Hash esindab kõike seda, milline olen ja milles olen tegev – liidab tantsu ning laulu lavastuslikuks tervikuks, on eelkõige värvikas esineja, kellele meeldib kostüümidraama ja vahel võtab šnitti ka minu teiselt BÄM!’i üritustesarja alter egolt Rebeka Rabotalt, kes on mõnevõrra nahhaalsem tegelane.
Millest huvi laulmise vastu?
Kui olin väike tüdruk, siis mu unistus oli saada lauljaks. Miski minus tõmbas selle poole. Mu lemmiktegevus oli maal suure kivi peal sõnade kirjutamine ja nendele viisijuppide välja mõtlemine. Tihti kujutasin ette, et esinen suurele publikule ja laulsin oma laule kuskil üksikus varjulises kohas. Olin tegelikult väga häbelik laps. Ma ei esinenud kunagi oma perele. Ei julgenud. See hirm saatis mind pikalt.
Laulmine on alati käsikäes käinud minu jaoks sõnade kirjutamisega. Need kaks kokku on olnud minu jaoks iseenda väljendamise kõige kõrgem, isiklikum vorm.
See on otseselt seotud minuga. Mingi vahe oli sõnade kirjutamine justkui teraapia. Tunnen kohe kui pole pikka aega midagi loonud, end vokaalselt väljendanud, kuidagi veidralt ja rahutult. Laulmine paneb mind hästi tundma ja kui see läheb korda ka kellelegi teisele, on eriti tore.
Kuidas Sa enda muusikalist käekirja iseloomustaksid?
See on raske küsimus. Arvan, et praegu olen muutumises. Ma otsin uusi inimesi, kellega koostööd teha, uut sound’i ja uusi väljakutseid. Tahaks olla rohkem ja teha rohkem muusikaliselt. Mind huvitab aina enam räpp ja spoken word. Arvan, et käekiri on olnud siiani pigem tume, frustreeritud, julge ja seksikas. Ja iseloomustab ka nakkav energia. Minu jaoks kõige tähtsam on see, et kuulaja/vaataja saaks uue laengu.
Kes Sinu muusikat kuulama peaksid või kuulata võiksid?
Minu muusikat peaksid ja võiksid kuulata kõik! Eelkõige need, kes tahavad saada mingit emotsionaalset laengut ja/või kuulata mõnusat taustamuusikat. Mul on laule, mis on ideaalsed “enne väljaminekut lood” ja ka suvel niisama autoga kruisimiseks. Sobib kõigeks!
Mis vahe on olla laval vokalistina või tantsijana? Kas oled laval 2in1 ning kehalisus ja laul käib Sinu jaoks käsikäes?
Mõlemad on väga tugevad eneseväljendusviisid.
Minu jaoks on vokalistina laval olemine veidi paljastavam kui tantsijana. Aga enda puhul ma ei välista üht teisest.
Ka laulmine on väga kehaline tegevus. Vastupidiselt tantsimisele, pead oskama mingeid lihaseid laulmise ajal lõdvestada. Laval olen siiski 2in1 kehastus. Kasutan mõlemaid vastavalt tahtele.
Kas laval toimub Sinu jaoks ümberkehastumine? Vaataja ja kuulajana tundub, et elad alati justkui metamorfoosi läbi. Räägi lähemalt, kuidas need transformatsioonid toimuvad.
Kindlasti toimub mingisugune ümberkehastumine, kuid tihti on see seotud ka selle kindla momendiga, milline on publik, milline on meeleolu.
Iga esinemine on natukene erinev. Iga kord on esinejana mingi kindel valmisolek, nullpunkt, millest alustad. Kui aga kõik erinevad faktorid on meelestatud sama moodi, juhtub maagia.
Näiteks eelmise aasta BÄM!’i sünnipäeval juulis esinesin minilaiviga. See oli väga ülevoolav tunne olla laval sellel õhtul. Mind ei tahetud minema lasta. Kõik elasid kaasa, saal oli täis, rahvas oli tantsimisest higine ja tunne oli imeline, kõik tundsid korraga sama energiat. Kui on selline meeleolu, siis mina esinejana tunnen veelgi enam motivatsiooni endast rohkem anda. Laval olen ma nahhaalsem kui muidu.
Minnes edasi ümberkehastumise ainestel, tegeled eelpool mainitud üritustesarjal BÄM! drag’iga. Sinu loodud karakteri nimi on Rebeka Rabota. Ava seda ägedat maailma. Kuidas sinna skeenesse sattusid ja mida see Sinu jaoks tähendab?
Minus on alati olnud suur huvi silmapaistvate hilpude vastu, armastan kostüümipidusid ja oma sõpradega võtame neid väga-väga tõsiselt. Uhkuseasi on olnud see, kui suudad end kameeleonina muuta sootuks teistsuguseks. Vahel kombates ekstreemselt ilusa ja koleda piiri. Olen loonud väga palju erinevaid karaktereid sellisteks üritusteks, näiteks Legomees. Tavaliselt on sellised kokkusaamised palju lõbusamad, sest tänu kostüümidele on inimesed avatumad ja lõbusamad. Ka Hashi nimi sündis ühel sellisel peol. Selline läbi riiete enese väljendamine on mind saatnud väga varasest east kuni tänaseni. Lemmikpoodideks Tallinnas on ka Fankadelik, millega olen isegi seotud.
Drag minu jaoks on eelkõige samamoodi ümber kehastumine, karakteri loomine ja reaalsuse värvikamaks muutmine. Huvi selle vastu tekkis tegelikult eelkõige minus tänu kirele kostüümipidude vastu ja kui avastasin enda jaoks reality saate RuPaul’s Drag Race’i.
Drag on nii elujaatav ja toob rõõmu. Drag queen’id peegeldavad reaalsust võimendatud kujul, vahel seda naeruvääristades. Muudavad traagilise naljakaks ja igava värviliseks. Kui oled drag’is, siis võid endale palju rohkem lubada. Drag’is olla on vabastav.
BÄM! üritusena on samuti kõigisõbralik. Mis tähendab otseselt seda, et kõik on oodatud üheskoos lõbutsema ja me katsume enda külalisi motiveerida olemaks natuke mängulisemad ka riietusega, sest et see on lihtsalt lõbus!
Pöördudes tagasi nüüd pigem Sinu loomingu juurde. Artistina armastad kostüümidraamat, vokalistina tugevat attitude’i ja ka insturumentaalides on tihtilugu kuulda üle-võlli helitöötlust. Mis/kes Sind inspireerib?
Inspiratsioon on igal pool. Ma arvan, et sellele pole ühest vastust. Reisimine, Erté joonistused, muusika, minu sõbrad – kõik mõjutab. Viimasel ajal on see pigem seotud mingite situatsoonide, eluliste sündmuste ja meeleseisunditega. Vahel võib see olla ka mingi lause, mis jääb kummitama… Kirjutades on mind inspireerinud vahel ka mõni sõna, millele hakkan pusles kohta otsima.
Musikaalselt inspireerib mind hetkel enim 90ndate ja millenniumi aegne rnb ja räpp. Kuulan palju Notorious BIG’d, Lil’ Kim’i, Brandy’t, Toni Braxton’it. Läbi aja lemmik on Outkast, Destinys Child’i esimesed albumid, kus oli rütmiliselt väga kompleksne helitöötlus. Samuti Sean Paul’i kunagine looming nagu “Breathe”, “Gimme The light”. Palju inspiratsiooni leian tantsusaalist. Kuna annan tantsutunde Tantsugeenis, siis just nende tundide jaoks on muusika see, mis justkui peab mind inspireerima. Viimased lemmikleiud on olnud Ajebutter, Gaika, Kranium.
Kas Sinu jaoks on musikaalne väljendus selleks, et argipäevast välja astuda ja lihtsalt lõbutseda? Või Sul on eesmärk jõuda ka suurtele lavadele professionaalse lauljannana?
Minu jaoks on musikaalne väljendus olnud loomulik elu osa.
Kuna tunnen, et laval olemine on minu kutsumus, siis muidugi tahan seda professionaalselt teha. Eesmärk on muidugi jõuda võimalikult suure publiku ette artistina, esineda suurtel lavadel. Mulle meeldiks teha koostööd nimekate artistidega. Kuid tähtsam veel on teha seda, mida armastan hästi ja vaadata, kuhu see mind viib. Lauljanna on ilmselt sõna, millega ma end ei liigitaks, kuna arvan, et minu juures ongi eriline just kogu pakett.
Minna muusikalisele köögipoolele, kas instrumentaali produtseerid ka ise või on tegu ikkagi koostöö projektidega? Kui nii, siis räägi lähemalt ka produtsendist.
Tegemist on ikkagi pigem koostööprojektiga. Minu biitide autoriteks on erinevad andekad produtsendid. Üksikud taustad Kaur Kentauri ja Sander Mölderi poolt. Madis Alumäe aka Slegg on andekas produtsent, kellega on sündinud viimased neli uuemat laulu, nende seas ka “Man Up”, millele tuli 7ndal juunil video välja. Kõige rohkem materjali on mul koostöös Rene Kösteriga. Rene on väga andekas inimene mitmel rindel. Samuti on tegemist silmapaistva tantsija, lavastaja, koreograafiga. Ta on väga äratuntava käekirjaga produtsent, minuga BÄM!’i kaaslooja, drag’is tegev Chloé LaGuccina. Lisaks väga hea DJ, tihedalt seotud Sveta Baari tegemistega ja minu üks pikaajalisematest ja lähedasematest sõpradest.
Uued tuuled puhuvad aga sellise Eesti underground pärli poole nagu James Wolfgang Rassakas, kellel tuli ka just välja album. Tšekake! Hetkel ongi minu jaoks põhiline uue sound’i ja vaibi leidmine ja katsetamine.
Mainisid uut singlit “Man Up”. Räägi lähemalt, kuidas valmis ja millest lugu ja video räägivad?
Laulusõnad olid mul juba enne seda, kui taust. Kirjutasin selle laulu kunagi, kui minuni jõudis mingit sorti kuulujutt, mis minust ringles. Suurest frustratsioonist tekkis siis selline lüürika, mis justkui oleks minupoolne sõnum ühele naisele, kes ilmselt tundis end ohustatuna ning ka tema peigmehele, kes ilmselt nautis minuga suhtlemist natuke liiga palju. No selline lege draama lugu, mis siin ikka… Inspiratsioon otse elust enesest.
Video kannab endas mõtet vastupanust olemast kellegi teine valik, kannab endas tugevat naisenergiat. Videos on kõik ainult naised, tugev gäng. Tahaksin sellega öelda, et võiksime rohkem kokku hoida, aga me kõik ju teame, et naistevaheline konkurents on kõige hullem konkurents…
Millised on aga Sinu edasised plaanid? Millalgi kostitad meid veel uue loominguga?
Minu edasised plaanid on seotud eelkõige muusikaga. Tahan tulla avalikkuse ette ja jagada oma loomingut – see on esimene eesmärk. Suvel tahan salvestada kogu olemasoleva materjali, mida saaksin juba sügisel kuulajatele pakkuda albumina või EP’dena. Samuti tahan luua uut materjali. Ja vahepeal veel laval siduda oma muusika lavastuslikuks tervikuks tantsuga ja esineda. Aasia tuur, London ja Pariis koostööde ja esinemiste jaoks. Euroopa ning USA – dream big! Samuti septembrist hakkan taas Tantsugeenis tantsutunde andma, tulge trenni.
Kus Sind lähiajal esinemas näeb?
Lähiajal näeb mind esinemas kindlasti 6ndal juulil Sveta Baaris BÄM!’il. Tegemist on BÄM!’i teise sünnipäevaga. Ilmselt tuleb meeleolukas õhtu!
Oled tugeva sõnumiga inspireeriv artist. Soovita midagi noortele, kellel võib-olla ei ole nii palju julgust end avada, kuid kes tahaksid Sinuga sarnast rada käia.
Minul pole ka olnud tegelikult julgust end täielikult avada, aga no näed, minust on jäänud sootuks teine mulje. Olen teadnud pikka aega, mida tahan teha, aga pole teadnud, kuidas sinna jõuda. Loomult olen kärsitu, aga olen pidanud olema kannatlik. Kõigel on oma aeg. Ärge võtke end liiga tõsiselt!
Fotod: stillkaadrid videost “Man Up”- Widescreen Studios; Felix Yarotskyi
MUA: Eliise-Brigita Mõisamaa
Stilistika: Eliise-Brigita Mõisamaa, Liisa-Chrislin Saleh, Kreete Pillenberg