I Land Soundi meeldejäävaim ja tagasi kutsuvam osa on kindlasti festivalil valitsev meeleolu, mille loob suures osas festivali kunstiprogramm. Rohked skulptuurid, installatsioonid, seinamaalid, performance’id ja mitte unustada kostümeeritud, sätendavad inimesed muudavad üheskoos I Landi kogemuse tõeliseks puhkuseks argipäeva maailmast. Selleaastastest teostest väärivad esile tõstmist mitmed, toon esile mõned, mille puhul eelpool mainitud sätendavad festivalikülastajad lõid teostega suhestudes veelgi põnevama ja kõnekama teose.

Ines Villido kalavõrgust skulptuur „From the Sea“

Üheks väga ligitõmbavaks teoseks oli EKA moedisaini II kursuse installatsioon „Emakas loodus“. Vagiina kujund, mis feministliku sümbolina esindab Eestit ka selleaastasel Veneetsia biennaalil Kris Lemsalu loodud keraamiliste skulptuuride näol, toimis I Land Soundil kaitsva peidupaigana ning andis külastajale piltilikult võimaluse pugeda tagasi emaüsasse. Loodussõbralikul festivalil kohtas emakesest loodusest võrsuvaid installatsioone teisigi, näiteks Ines Villido kalavõrgust skulptuur „From the Sea“ mõjus kui merest endast võrsunud kuju, kes elupeole saabununa, sellest pettununa langetanud pea. Sarnaselt andis Kristen Veevo ja Lisette Sivardi installatsioon „Sammalhabeme juures“ külastajale võimaluse tunda end kui loodusekuningas, kuid koos sellega tajuda ka vastutust inimeste laastava tegevuse eest. Suureks pildimagnetiks oli Viljandi Kultuuriakadeemia poolt loodud „Vee videosein“, mille tegemisele aitas kaasa Tornimäe vabatahtlik päästekomando eesotsas Virko Ardeli ja Ago Põldojaga. Veesein laiu kaldal muutus põnevaks, pidevalt kuju muutuvaks tervikuks koos seina ees poose vahetavate huvilistega. Festivali lavadest, mis kõik on osa festivali kunstiprogrammist ning kus ükski lava pole juhuslik, jäi meelde kailava „Pulss“, mille autor on Regina-Mareta Soonsein. Sarnaselt toimisid tugevamalt valgusribadest veenid, mis lava juurde koondusid, just koos laval tantsiskledes tuksuvate inimestega. Kõik vaatajad muutusid seega I Landi installatsioonidel osaks teosest ning neid kõrvaltvaatajale jõudis kohale sõnum, et me kõik oleme osa emakesest loodusest.

Eredalt jäi meelde festivali jaoks loodud tarbekunst. Suurt vaeva oli nähtud mahavisatud konide vähendamisega festivalialal. Kaasaskantav konitops KOPS ning tuhatoosid, mille moodustasid puitraamile kinnitatud kuus vanaema sahvrist leitavad purki, toimisid hästi. Vahest piisab inimeste keskkonnasõbralikuma käitumise ärgitamiseks just mõnest uuest nutikast lahendusest, mille kasutamine mõjub koheselt trendikalt. Kui festivali külastamise sageli ebamugavamaks osaks on vetsude kasutamine, siis siinkohal aitas meeleolu üleval hoida vetsude ümber ehitatud klaasakendest maja „Kakala keskus“, mille nutikas lahendus muutis majas peituvad vetsud tunduvalt esinduslikumaks ja kutsuvamaks.

Paabeli torni põletamine.

Festivali performance’itest, mis muutusid omamoodi igaõhtuseks kulminatsiooniks, jäi enim kummitama laupäevane Paabeli torni põletamine, korraldajateks I Land Soundi korraldustiim ja Non Grata. Bussi katusel laulis koos korraldustiimiga Saaremaa meeskoor SÜM, rahvatantsijad olid Viirelinnu ja NOH tantsurühmadest, tõrvikutega tulesüütajad Non Gratast. Performance’i algus oli küllaltki ehmatav, demoniseeritud tõrvikurongkäik, mis lõppes regilaulu saatel maailmaime põletamisega. Siis aga turgatas meelde hoopis positiivsem tähendus: „Vaata, rahvas on üks ja neil kõigil on üks keel, ja see on alles nende tegude algus. Nüüd ei ole neil võimatu ükski asi, mida nad kavatsevad teha! Mingem nüüd alla ja segagem seal nende keel, et nad üksteise keelt ei mõistaks!” (1. Moosese raamatu 11. peatükk, psalm 1-9). Kui põletame Paabeli torni, siis anname ehk sellega mõista, et soovime jälle ühtset keelt ja üksteise mõistmist, mis viimasel ajal järjest tugevamalt on kaduma läinud.

Festivali kunstiprogramm muudab I Land Soundi festivali tervikuks, loob erilise õhkkonna ning paneb mõtted rändama. Sellel aastal jäi enim kõlama sõnum looduse ja inimeste ühtsusest ning kui üldse midagi ette heita, siis seda, et teoste autorid festivalil nõnda nähtamatud on. Kuigi teosed on osa festivalist, osa loodusest endast ning vaatajad osa teosest, siis tulevikus festivali kunstiprogramm ainult võidaks autorite selgemast esiletoomisest, et teaksime, keda saadud kogemuse eest tänada.

I Land Sound festivali fotogaleriid leiad Facebookist.
Jälgi I Land Sound tegemisi Facebookis ja Instagramis.
Täieliku kunstiprogammi leiad I Land Sound kodulehelt (kava-kunst-teosed).

Artikli autor: Mari-Liis Vanem
Fotod: SADU