Aastaid tagasi tõusis Kristel Kuslapuu teiste Eesti moeloojate seast esile oma põnevate kudumitega. Erksad värvid, suured vormid, meeldejäävad moeetendused ja satiirilised tekstid käivad kaasas Kuslapuuga. Tema looming paistab silma. Ja mitte ainult Eestis, vaid ka mujal maailmas. Disainer on oma kollektsioone esitlenud Londoni, New Yorgi ja Kiievi moenädalatel ning võitnud prestiižse Fashion Scout auhinna “Ones to Watch”. Möödunud aastal pärjati naine kodumaa publiku ees ka Kuldnõelega.
Oleme jälginud seda arengut suure huviga ja oleme põnevuses, et mis saab edasi! Miks läks ta õppima Taani ja mida arvab disainer soorollidest? Tutvu!
Oled Eestit ja muud maailma hullutamas oma kudumitega. Räägi palun, kuidas jõudsid kudumiseni ja kudumite loomiseni.
Käsitöö ja kõik sellega seonduv on minuga olnud terve elu, sest ema on käsitöölane. Sain aru, et kudumine ja mood on mu kirg, kui võtsin julguse kokku ja võtsin osa kooli moeetendusest ning sain sama kollektsiooniga hiljem kinnitust ka SuperNoovast osavõttes. Kahju, et SuperNoovat enam ei ole. Olen kindel, et sealt sai tuule tiibadesse nii mõnigi praegugi tegutsev moekunstnik.
Sinu looming eristub suurte vormide ja mustrite kasutusega, sellele on lisandunud satiirilised tekstid nii kudumitele kui ka pluusidele ja üleriietele nagu näiteks “everyone is an artist”, “your text here” ja “lorem ipsum”. Mida soovid sellega edasi öelda?
Suured vormid on endiselt mängus ja sloganeid – sõnumeid olen kasutanud aasta 2015 kollektsioonist alates. Selleaegset käekirja muutust võin lahti mõtestada Rootsi kolimisega. Küll aga ei ole ma varem asja nii suurejooneliselt kollektsiooni loomist ette võtnud kui nüüd. Viimane kollektsioon on esimene omanäoline ning on loodud minu täiesti uue tiimiga, mis koosneb õe elukaaslasest ja elukaaslase õest. Samuti on enneolematu koostöö koos kunstnike Norman Orro ja Ando Naulaineniga. Just nemad lõid viimase kollektsiooni pusade ja T-särkide visuaalse poole. Nende ülesanne oli tabada meie brändi identiteet ning anda edasi kollektsiooni käekirja. “your text here” ja “lorem ipsum” on justkui viide ja ood aasta 2015 kollektsioonile, kus kasutasin teksti “empty, empty, empty, empty” ehk siis tühi, tühi, tühi, tühi.
Ma ei ole kunagi oma kliente alahinnanud ja tean, et nad on piisavalt kavalad, et suudavad interpreteerida ja tajuda, mida on tahetud edasi anda.
Ma ei pea vajalikuks sümboleid ja sõnumeid lahti nämmutada nagu mõnes juustulikus filmis. Loodan Normani ja Andoga koostööd jätkata ka tulevikus. Samuti on Norman loonud minu uhiuue logo.
Külastasin hiljuti kunstniku Odilon Redoni näitust, mis jättis mulle sügava mulje.
“A title is justified only when it is vague and even aims confusedly at the elliptical. My drawings inspire, and are not to be defined. They determine nothing. They place us, as does music, in the ambiguous realm of the undetermined. They are a kind of metaphor…”
– Odilon Redon
Eetiline mood on üha enam päevakorras. Kuidas suhtud sellesse ja kui palju ise seda järgid? Kas usud, et moetööstus saab päästa ka maailma sellest olukorrast, mille see ise on põhjustanud ja kus me hetkel oleme?
Eetiline mood on väga tervitatav trend, mis levib suurimaks rõõmuks kulutulena. Meie oma tiimiga anname endast kõik, et meie mood oleks jätkusuutlik. Oleme käinud nii eetilistel lõnga- kui ka kangamessidel. Oleme välja valinud mõned rohelise mõtteviisiga lõnga- ning kangavabrikud. Toodame oma asju nii Eestis kui Leedus, sest just nii teame päriselt, kes meie asju valmistavad ning saame hoida kätt pulsil. Käsitsi kootud kampsunid valmivad minu enda käte läbi, mille kohta meeldib öelda mitte aeglane mood vaid väga aeglane mood.
Seda on rõõmustav kuulda. Rääkides lõngadest, mis omadused on veel tähtsad selle juures?
Kõigepealt valin lõnga kvaliteedi järgi ning kuidas ta varrastega käitub, seejärel ei ole mitte vähem tähtis värvikaart. Viimatises kollektsiooni mütside valmistamisel kasutasime pehmet meriinot, sest varasemate aastate maavillaste mütsidega võis mõne tundlikuma nahaga klienti maavill ärritada.
Klientide tagasiside on ülimalt tähtis ja ma väärtustan seda väga ning üritan – nii palju kui võimalik – selle ajendil tegutseda.
Minnes konkreetsemalt kollektsioonide loomise juurde, siis kui palju jõuad ise kudumisega tegeleda ja kui palju on Sul abikäsi kogu brändi majandamisel?
Aastas jõuan kududa kuskil 15 kampsunit. Seetõttu olen hakanud oma kampsuneid aasta 2017 lõpust saati ka nummerdama, et anda edasi iga kampsuni erilisust ning kordumatust. Koon Igat kampsunit vaid korra. Isegi, kui klient soovib midagi sarnast, siis jätan mustri samaks, kuid vahetan värvi või jätan värvi samaks, kuid muudan veidi kampsuni tegumoodi.
Eelmises kollektsioonis on üks kampsun, mida aitas kududa Anna Verschik, kellele olen sügavalt tänulik. Palusin abi suure ajanappuse tõttu ja ei pidanud kahetsema, sest koostöö sujus ilusti ja kampsun oli suurepärane. Olen peljanud kudujatega koostööd varasemalt, sest nagu igalühel on erinev käekiri kirjutades, on ka igaühel erinev käekiri kududes.
Põnev! Kood kampsunit vaid korra. Rõivakollektsiooni valmimisel on tavaliselt joonised ja lähtutakse tihtipeale lõigetest, proovide järgi saab vaadata kas kusagilt on vaja midagi kokku võtta või ruumi juurde anda. Kudumitega on see vast teisiti. Räägi palun veidi oma loomeprotsessist – kuidas valmib ese?
Kui loon kampsuni kollektsiooni, siis eelistan kohe kudumisega pihta hakata. Jooniste tegemine tundub mulle kui ajaraisk, mida suudaksin panna pigem kudumise alla. Pikaaegse kudumiskogemusega olen hakanud tajuma, mis tulemus võiks tulla erinevaid vardaid kasutades erinevate lõngadega. Samuti olen hakanud tajuma, mitu silmust peaksin looma, ning kus on erinevad kohad, kus peaksin kokku võtma, et tekiks sissevõtte. Aeg-ajalt siiski teen väikse kritselduse või lihtsalt kirjutan mõtted üles, et meelest ei läheks.
Kuidas erineb protsess, kui lood kampsuni kliendi eritellimusel?
Klientidele kampsunit luues on aga asjad teistmoodi. Kliendile pean tegema kindlasti moejoonise, et ta saaks täpselt aru, mis mul peas toimub ja et me ei räägiks üksteisest mööda. Keegi ei taha ju, et paarinädalane töö läheks raisku.
Kuldnõelal jäi silma maani kudum, mis on südamemotiiviga kaetud ja südame kohal oli jäetud auk. Kas tegemist on auguga südames või südame paljastamisega?
Maani südametega kampsun oli aasta 2016 kollektsioonist, millega olin laval seoses eelmise Kuldnõela nominatsiooniga. Tõepoolest on kampsunil märgiline tähtsus. Kampsun oli esimene, mis lavale läks ning tal oli käes suur ruumiline süda. Viimasena tuli lavale suure kaabuga šerif ning kui oli lõpudefilee aeg, ulatas südametega kampsuniga tegelane oma südame šerifile. Šerif on mu elukaaslase hüüdnimi, kellega hakkasime koos olema täpselt enne, kui hakkasin kollektsiooni tegema. Väga elumuutev hetk.
Rääkides muutustest elus, siis õpid Taani Kuninglikus Kunstiakadeemias magistrantuuris. Kui suures osas need teadmised, mida oled sealt omandanud, mõjutasid Sinu Kuldnõela võidukollektsiooni?
Alustasin kooliteega möödunud aasta septembrist. Moenädal oli juba Oktoobris seega ei ole see konkreetne kollektsioon väga palju mõjutusi Taanist saanud. Küll aga on meeletult palju mõjutust saanud minu järgmine kollektsioon, mis tuleb avalikuks juba sel sügisel. Ma usun, et kool on aidanud silmaringi avardada ning näha võimalusi, mis varasemalt ei tundunud nii realistlikud.
Oled saanud mitmeid auhindu, esinenud moenädalatel New Yorgis, Londonis, Kiievis, Leedus ja ka Eestis, mis ajendas Sind jätkama õpinguid magistrantuuris?
Areng, areng ja veelkord areng. Gunnar Aarma mainis kord oma loengus, et inimene areneb ainult kannatades. Tema katkestas oma kannatused ja otsustas olla õnnelik – seega pidurdas ka oma arengu. Ei taha jääda ringi jooksma oma enese saba taga ajades vaid soovin pidevalt oma mugavustsoonist välja tulla. Seega otsustasin kolida täiesti uude riiki ning uude olukorda. Kui mõned aastad tagasi Rootsi kolisin, siis raputasin oma keha korralikult läbi võõras kohas vette hüppamisega. Sellel perioodil tehtud looming oli väga viljakas ning tunnen samastust praeguse hetkega. Ootan väga juba järgmise kollektsiooni esitamist.
Lisaks kudumitele on nüüd ka kangast jakid, t-särgid. Mütside kõrvale on tekkinud ka kindad ja sokid. Kas on veel mõtteid, mida sooviks luua tulevikus?
Jah, plaan kollektsioonide tootevalikut on kollektsioon-kollekstsiooni haaval järjest suurendada. See, mis on praegu väljas müügil on vaid jäämäetipp.
Sinu kollektsioonid on unisex, kas Sinu arvates on soorollid ja soolised piiritlused ületähtsustatud?
Jah, nii on. Pean vägagi palju olulisemaks, et inimene kannab just seda, mis soovib, sest just siis kiirgab ta kõige rohkem ja aitab maailmal olla parem koht. Üritan mõista vanakooli rätsepa muret, kes kurdab, et pintsak istub kõige paremini, kui on tehtud just meeste või naiste tunnuseid järgides. Samas, kui seelik läheb selga nii naistele, kui meestele, siis miks on ta pigem naiste riietusese? Inimesi on nii erinevaid, mõnel mehel on väga niinimetatud väga “naiselik” keha ja mõnel naisel väga “mehelik” keha. Mis on tänapäeval naiselik ja mis on tänapäeval mehelik. Ja kes on üldse naine, kes on mees?
Minu jaoks on kõige olulisem siiski see, et oleks inimene. Kes on üldse inimene? Miks on inimestel nii meeletult suur instinktiivne lahterdamise vajadus?
Kes on Sinu loomingu kandja?
See, kes kannab minu loomingut.
Sinu moeetendused on tõelised etendused, showd. Mis ajendab Sind seda tegema?
Klassikaline moelava ja moeetendus on iganenud nähtus. Ennustan suurt tulevikku kollektsiooni esitlemiste teistes vormides. Sain Londonis kollektsiooni esitledes hamba verele. Seal läksid modellid neile mõeldud kollektsiooni silmas pidades dekoreeritud alale ning suhtlesid seal pealtvaatajatega ligi poolteist tundi. Nii saab kollektsioonist huvi tundev pealtvaataja aimu tehnikatest, kangastest ja saavutab sügavama aimduse, mis võiks olla kollektsiooni taga. Etendus peaks edasi andma kollektsiooni iva.
Kuidas on eestlased Sinu loomingu vastu võtnud ja kuidas väljaspool Eestit Sinu loomingu vastu huvi on olnud?
Eestlased on minu loomingu väga hästi vastu võtnud. Nüüd jääb ainult oodata, millal harjutakse ära uue logoga. Minu uus logo nimelt annab minu enda olemust palju paremini edasi. Koos Fashion Avant moeagentuuriga käisime Milaanos WHITE messi showruumis ja sealne huvi viitab, et asjad lähevad väga peale nii Itaalia kui ka Aasia turule. Väga motiveeriv tööreis.
Järgmine kollektsioon valmib millal?
Järgmine ja suurim kollektsioon, mida oleme kunagi ette võtnud, näeb ilmavalgust juba sel sügisel. Oleme juba praegu oma elukaaslase, õe Epu ja õe elukaaslase Martiniga käed-jalad tööd täis toimetamas, et klientideni jõuaks kõige kvaliteetsemad, ilusamad ja mõnusamad mugavusrõivad. Sel hooajal lisandub ka näiteks lisaks käsitsi kootud kampsunitele ka suurem valik masinal kootud kudumeid ja kampsuneid. Ma tõesti olen väga elevil ja ootan sügist meeletult!
Tutvu pildistamise moodboardiga.
Disainer: Kristel Kuslapuu
Modellid: Hanna Aksalu ja Siim Jürgens
Juuksed: Marie Mesipuu
Häppeningi tiim:
Fotograaf: SADU
Intervjuu autor/pildistamise assistent: Riine Rander
Loovidee/stilistika: Kristin Liias
MUA by Liisa Tooming (Ilustuudio Mimoos)
Assistent: Greta Virves
Riided, jalanõud: Zara
Ehted: Tali, erakogu
Aitäh: Rocca Al Mare Padelikeskus
NB! Fotode autoriõigused kuuluvad väljaandele Häppening. Häppening lubab kasutada fotosid AINULT juhul, kui meid informeeritakse ja terve tiimi referentsid märgitakse nähtavalt. Piltide kasutamiseks palun kontakteeruda: toomingkaisa@gmail.com.