Eile õhtul, 19.09.2019 astus Fotografiskas üles Ameerika hiphop artist Bahamadia. 90ndatel tuntuks saanud muusik on trendide eelkäija ja inspireeriv isiksus. Kindlasti teatakse teda kui ühte aegade parimat ning jõulisemat naissoost MC-d, kes murdis tippu ajal, kui räpimaailma esiridadesse kuulusid, sõnaõigust omasid ja mängureegleid dikteerisid peamiselt meessoost esindajad.
Ajaloost
Stereotüüpe toita ei ole kindlasti eesmärk, kuid Bahamadia tuleb ajast, mil Ameerika 90ndate räpiskeene koosnes enamjaolt vaid meestest. Räpp oli meeste pärusmaa ning nais-emsiid olid haruldus. Toona oli räppmuusika põhieesmärk ausus ja storytelling ning valjemat häält tegid paratamatult meessoo esindajad. Hüpermaskuliinne ja peaaegu masinlik liikumine surus tihtipeale feminiinsuse teatud vormi, naised said tähelepanu liialdatud seksuaalsuse kaudu. Loomulikult ei olnud see aeg naistele läbi ja lõhki negatiivne. Ei saaks näpuga näidata ja mehi pragada selle eest, et nad kedagi muusikas teadlikult “represseerisid”, pigem oli asi kultuurilistes iseärasustes. Grupid nagu A Tribe Called Quest, De La Soul ning räpparid nagu Common, Mos Def, Nas ja paljud teised muutsid olukorda ning naiste imago räppmuusikas kasvas kitsast kastist välja. Muidugi ei saa unustada jõuliste naisräpparite panust ning teeneid. Tänu nende artistide tegudele ja loodud baasile me tänaseks päevaks hiphopmuusika maailmas selliste probleemidega suures mahus silmitsi ei seisa.
“Advocate of honesty”
Bahamadia on ennekõike sõnumitooja, motivaator, inspiratsiooniallikas ja visionäär. Ta tuli sõnumiga. Laivi vahepauside ajal pöördus ta korduvalt kuulajate poole, et rõhutada enesearmastuse ja eneseaksepteerimise tähtsust. Samuti tõstis ta esile sotsiaalmeediaplatvormide kasutamist headel eesmärkidel, mitte sõltuvuslikult aega raisates. Ka sellest oli juttu, et on tähtis austada “naabrit”. Me kõik oleme siia ilma sündinud võimekusega teha head – inspireerida, kanda edasi avatust ja positiivsust. Eriline hetk oli Bahamadia pöördumine otseselt naiste poole, vabandades meeste ees, et nad selle laivi ajal natuke “unarusse” jäid. Ta rõhutas võrdsust oma mõtete jagamisel; võrdsust ja julgust oma hääle kasutamisel no matter what. Säravaim ütlus, mida ta laval enda kohta ütles oli “advocate of honesty”. Ta on võtnud teadlikult rolli, mille kaudu inimesi mõista, innustada ning julgustada. Ilus hetk oli tajuda, kuidas paljud kuulajad võtsid aja ning kuulasid südamega.
Muusikaline esitus
Bahamadia muusikalistes oskustes ei pidanud kindlasti pettuma – tema räpp on puhas, flow voolav ja attitude amatsoonilik. Ta täitis lava ära 90ndate nostalgia ning kohati ka uuendusmeelsusega. Siiski peaks mainima, et artistil läks laval vabaks laskmisega veidike aega. Nii umbes 2-3 lugu oli tal tarvis, et end avada. Kui sukelduda muusikasse, siis lugu “One-4-Teen (Funky For You)” viis mõnusasse kosmosesse ja äratas ellu mälestusi, kuidas seda umbes 12 aastat tagasi korduvalt kuulatud sai. Vabastavad ja gruuvivad rütmid lõid muheda olustiku – compilation stiilis kava sisaldas paljusid vanu lemmikuid. Siin-seal andis mõneti tunda heli. Eriti kõrgetel ja teravamatel nootidel oli kahjuks tunda väikesed apsakaid helisüsteemi ohjamisel. Seda just uuema muusika puhul. Tegelikult minu jaoks vahepalana kõlanud uus muusika väga ülevoolavaid emotsioone ei tekitanudki, kuid laivi viimane osa viis täielikult vanakooli radadele ja oli naelapea pihta. Oma aja kohta eksperimentaalset mad explosive träkki “Spontaneity” oleks soovinud veel nii kolm korda kuulata. Legendaarsed “3 Tha Hard Way” ja “Uknowhowwedo” tõid lagedale fat’id, mõnusad, aegumatud boombap’i biidid ning naeratuse näole. Kindlasti on mainimist väärt katkend loost “Proceed 3”. Muide, Bahamadia andis mõista, et tema karjäär on võtmas uusi pöördeid ning valmistamisel on kauamängiv. Põnev!
Kuulajad & vaib
Fotografiska on kindlasti teinud head tööd, tuues Tallinnasse selliseid artiste, keda pole aastaid siin mail näha olnud. Kui meenutada näiteks kunagise klubi Korteri aegu, siis räpiarmastajate meel oli rõõmsam – iga paari kuu tagant toimus mõni eriline kontsert. Ehk on Fotografiskal tulevikuks veelgi üllatusi varuks! Tuleb tõdeda, et eilne oligi pigem asjaarmastajate kui uustulnukate üritus. Tõsipead olid kohal. Kuulujuttude ja tagasiside kohaselt jäid aga paljud tõsipead koju, sest nendeni ei jõudnud kohale informatsioon toimuvast etteastest. Mis puudutab vaibi, siis ehk on paslik öelda – algul ei saanud vedama, pärast ei saanud pidama. Ilmselt ei ole Eesti inimene ikka veel harjunud tulema kohale kell 19:00 ja minema kell 22:00. Ürituse algus tundus veidi venivana, sest kuskil ei olnud hängida. Istekohti on Fotografiska peoruumi esises baaris piiratud arv ja kontsertsaalis ainult mõni. Ehk on ruumiplaneeringut mõistlik sellist tüüpi ürituste puhul ümber sättida, mõeldes paremale “kasutajakogemusele”? Sellegi poolest saab kokkuvõtteks öelda, et säärased üritused on vägagi teretulnud. Meie kultuurimaastikule on tekkinud vaheldus, kvaliteetne venue ja võimalus kogeda uut artisti või hoopis vana lemmikut päriselus.
Kuula loomingut: