Sandra Leushina“See on iga neoonnulu eesmärk – kasvada laiahaardelisemaks, kirkamaks, igihaljamaks, mitmekihilsemaks,” arutles ansambli Neon Fir bassist Paul-Gunnar. Neon Fir on värvikireva popmuusika sametistel maastikel seiklev punt, mis alustas tegutsemist üsna hiljuti, 2019. aastal. Alternatiivse käekirjaga noor-bänd panustab parasjagu palju energiat oma debüütalbumi valmistamisele, mille ilmumise daatumeid ei ole veel lukku löödud, kuid mingeid kõlakaid on linnapeal juba kuulda olnud. Otsa-kooli kasvandikest koosnev kollektiiv on avaldanud kaks silmapaistvat singlit pealkirjadega “Momentum” ja “Overthoughts”. Lisaks on bänd esinenud ERRi hommikuprogrammis “Terevisooon” ning astunud lavalaudadele näiteks Sveta Baaris ja Uue Maailma tänavafestivalil. Oktoobrikuus on oodata nende ülesastumist koos Alfa Collective-ga kultuuriklubis Uus Laine.
Neon Firi koosseisu kuuluvad Eeva Trei vokaalil, Miina Adermann klahvidel ja vokaalil, Kaarel Raud kitarril, Paul-Gunnar Loorand bassil ning Harald Soosalu trummidel. Kes on paljulubav uustulija Neon Fir? Küsisime neilt endilt.
Vasakult: Miina, Harald, Eeva, Kaarel ja Paul-Gunnar
Kuidas iseloomustaksite oma muusikat ja millest inspiratsiooni ammutate?
EEVA: Arvan, et meie muusika on täpselt nii mitmekülgne kui meie enda playlistid. See, mis kõrvu kummitama on jäänud, jõuab huvitavate kombinatsioonidena omaloomingusse.
MIINA: Mina saan inspiratsiooni oma imelisest Nordi sündist – vahel lähed valele nupule pihta ja kõlab ikka jube hästi; kaine mõistuse juures, teoreetiliselt ei tule selliste ideede peale.
PAUL:
Iseloomustaks meie muusikat äkki nii – pop väikse krutskiga.
Olete alustav bänd. Kas tajute uue tulijana raskust – kas muusikaalane läbilöömine on keerukas kogu tänapäeva virvarri sees?
PAUL: Arvan, et sellest ei tasu probleemi endale tekitada, samas tuleb tõepoolest arvestada infoküllusega, kus eristuda on keeruline, aga mitte tingimata vajalik. Võib-olla jällegi on meie kõlalised taotlused just sellised, et hoida vaimu värske ja erksana.
MIINA: Eks eelkõige teeme muusikat enda rõõmuks ja enda maitse järgi. Proovida eristuda kõigest – raske ja ilmselt tulemuseta üritus.
Kui mõelda nimedele, kes on end muusikamaastikul sisse seadnud, siis keda te Eesti muusikas imetlete, kellele kaasa elate?
PAUL: Argo Vals ja Karl Petti oma kõikvõimalikes koosseisudes, kuna nende muusikalises maitses leian enda jaoks väga palju ühist.
EEVA: Erki Pärnoja ja Rita Ray on väga ehedad ja ägedad. Ütleks lausa tervislikud kehale ja meelele.
KAAREL: Head sõbrad nagu Kenors, Allianss, Ouu, Seltskond Pargis.
MIINA: Lisaksin siia veel Puuluup’i, kes võluvad oma siiruse ja kavalate ideedega. Nad näitavad, et iga instrumendiga saab igat stiili mängida, kui oskad vaid võimalusi otsida. On näha, et sõbrad/kolleegid teevad bändi lõbu pärast.
HARALD: Zebra Island, Röövel Ööbik ja Jakob Juhkam.
Põnevad nimed! Muusikamaitse avab päris palju inimese kohta. Keda välismaalt jälgite?
PAUL: Thundercat, Hiatus Kaiyote, Yussef Dayes oma hingestatuse ja hook-ide poolest.
KAAREL: Kidrašnitti Radioheadilt, Nels Cline’ilt, Jaapani city pop’ist.
EEVA: Tegime kusjuures Neon Firi Spotify lehele playlisti oma mõndadest ajatutest lemmikutest, nii Eestist kui mujalt maailmast. Aga mainiks veel lisaks artiste nagu Frank Ocean, Childish Gambino, Tom Misch, Boy Harsher.
HARALD: Mina lisaksin The Soft Moon, Kayo Dot, Depeche Mode.
Kuidas enda oskusi noore kollektiivina hindate – midagi tuleks veel õppida? Enesekriitika loomes tuleb ehk tihti kasuks.
PAUL: Kindlasti ei tunne, et meie lagi oleks saavutatud, oleme veel liiga noored.
EEVA: Eks kui igaüks meist individuaalselt veidi areneb, kandub see meie koostöösse ja muusikasse ka.
MIINA: Iga prooviga on mõnusam tunne ja kvaliteetsem tulemus. Ei tohi loorberitele puhkama jääda, ka vanu lugusid tuleb kogu aeg soojas hoida.
Hetkel on teie sulest ilmunud kaks singlit “Overthoughts” ja “Momentum”. Rääkige neist lähemalt – protsessist, vaibist, sõnadest, instrumentaalist.
HARALD: Mõlemad palad on tekkinud täiesti iseenesest ilma kindla visiooni või plaanita. Sai mõned akordid ja meloodiad paika ning seejärel intuitiivselt kõik, mis sinna juurde tundus, et oli vajalik.
EEVA: Meloodiad tekkisid ka tunde järgi, proovides laulan uitmõtteid, improviseerin suva-sõnadega. Pärast proovisalvestistest nopin välja fragmente, mis meeldivad ja siis hakkab mõte tervikliku poole liikuma. Sõnad vahel ilmutavad end, teinekord nõuavad rohkem mõttetööd.
“Momentumi” tekst tekkis tahtmisest laulda enamast kui lihtsalt mina või keegi tema, esimest korda kellegi teise loo peale laulda ja sõnu kirjutada tundus hirmus ka, tahtsin nagu kõike öelda, samas mitte liiga palju, niisiis ta ongi õrn ja tugev, vaba-hirmul, kohal-eemal, hingab igatpidi.
“Overthoughts” pidi kõlama kergelt ja kaasahaaravalt üsna tiheda instrumentaali peal, sellega pusletasin rohkem. Õnneks Hyrr IV, meie mixi-spetsialist, aitas mõne tükiga stuudios ja valmis ta saigi.
Teie ansambli kohta ei ole veel just üleliia infot leida. Avage tagamaid, kuidas teie punt kokku sai?
EEVA: Oleme kõik Otsa koolist läbi käinud, seal sai teineteist pidevalt eksamite ja muude projektidega aidatud. Niisiis kui Harald tuli tahtmisega bänd kokku panna, olidki mõttes need inimesed, kellega seni on olnud hea klapp. Ja ikka veel klapib.
MIINA: Eeva helistas üks õhtu ja küsis, kas mul klahv on ja kas ma saaks oma klahviga tunni aja pärast Telliskivisse tulla; et Harald ja Paul olevat küsinud. Ma olin just töölt koju jõudnud ja nii hea uni oli, õnneks vedasin end kohale – saingi bändi.
Niisiis tunnete teineteist juba pikemat aega.
PAUL: Tõsi ta on, me kõik tunneme teineteist juba päris mitu aastat, osadel on see omavaheline tutvus ka pikemgi. Ühise ja omaloomingulise muusika tegemise algusajaks võib märkida detsembrikuu aastal 2019.
MIINA: 23. detsember, kell 14 oli vist täpne esimese proovi aeg. Appikene, miks me jõulude ajal proovi tegime?! Ega neid prooviaegu on raske leida, tuleb kasutada iga vaba hetke.
Milline on teie kollektiivi dünaamika?
PAUL: Senimaani on olnud enamjaolt Haraldil, vähesel määral ka mul, üsna konkreetsed ja läbimõeldud ideed.
EEVA: Ja siis ma sobitan meloodia ja lüürika vastavalt.
KAAREL: Järgneb pikem proovitamine, kõik panustame, et soundid oleks just need täitsa õiged, töötame välja pisemad detailid. Kollektiivselt kipume tajuma oma muusikat ühtmoodi, mõtleme samas suunas.
MIINA:
Väga hästi saame läbi omavahel, ikkagi üllatavalt hästi, arvestades, et oleme kõik päris erinevad ja erineva igapäeva rütmiga. Seda probleemi pole, et keegi ei julgeks oma arvamust välja öelda, keegi ei solvu – see on ülioluline, et muusika ei kannataks bändisiseste probleemide pärast. Koos leiame selle kuldse kesktee, täiendame üksteist.
Kas ühise keele leidmine on teid inimestena lähendanud või midagi elus muutnud?
PAUL: Kogu see koosseisu kujunemine tuli kuidagi nii loomulikult, et otseselt midagi polekski nagu muutunud. Kui, siis on meil kõigil ühine siht ja soov panustada ühisesse ansamblisse.
MIINA: Proove on rohkem. Omavaheline suhtlus on kindlasti vabam ja igapäevaelu on proovides rohkem, kui tunned inimesi lähemalt. Keegi ei pea viisakusest naeratama proovis ja saab olla see, kes ta on. See teeb muusika ja muusika esitamise mitmetahulisemaks ja intiimsemaks.
Mida te bändi tegemisel kõige enam naudite?
PAUL: Väikeste detailide paika loksumist.
KAAREL: Võimalust teha tööd oma lemmikmuusikutega.
MIINA: Kui leiame ilma sõnadeta, muusikat mängides, ühise keele ja kõik loksub paika, nagu Paul juba ütles.
HARALD: Lugude ära tegemist ja nendest vabanemist, et saaks uute ideedega tegeleda ja edasi areneda.
EEVA: Palju nalja!
Ehk meenub Sul mõni naljakas seik, mida meiega jagada.
EEVA: Mul tuleb ainult paanika seik meelde, kus esimesel laivil Svetas avastasime mõni minut enne peale minemist, et mu bodypackile pole varupatakaid kaasas. Sõbrad-publik oli niigi vingunud, et järgmine päev on tööpäev, 23:00 pealemineku viivitamine oleks vist päris vihaseks kõik ajanud. Õnneks minu vanemad olid autoga peole tulnud ja lähedale parkinud, kimasid lähimasse bensujaama, alustasime äkki ainult 5-10 minutit hiljem. Kõige õnnestunum patakaost läbi aegade.
Kui nüüd natuke filosofeerida, kas teil on mingi ettekujutus või tunnetus tekkinud, mida teie looming võiks muusikalises kontekstis laiemalt anda?
PAUL: Kui hästi umbmääraselt öelda, siis ma usun, et tuleb otsida ja avastada uusi asju, aga väärtustada ka traditsioone.
MIINA: Mingit kindlat silti me endale võtnud ei ole. Meie väärtused peegelduvad meie muusikas nagunii möödapääsmatult. Kui keegi tahab neid näha või enda jaoks midagi sügavamat leida, mille järgi edasi elada, siis palun väga. Oleme erinevatele tõlgendustele avatud.
Jutud käivad, et plaanite sügiseks oma debüütalbumi avaldamist. Kergitate ehk selle kohta saladusteloori – mis plaan täpsemalt, mida oodata on?
PAUL: Hoiame ilmselt oma hobuseid veel koplis, see tähendab, et sügisel plaat veel ei ilmu. Tegutseme siiski aktiivselt selle nimel, et võimalikult hea kauamängiv valmistada. Suures osas abistab meid selles taaskord Hyrr.
Kus teid lähiajal näha ja kuulda saab?
KAAREL: Valmimisel on videolaiv, mis sai filmitud Miina elutoas. Tänusõnad naabritele, kes meid veel võimudele raporteerinud pole. Videolaivi planeerime septembri-oktoobri jooksul juppidena avaldada meie Youtube’i kanalil.
PAUL: Päris live-s saab meid näha 22. oktoobril Uues Laines koos Alfa Collectivega.
Neon Fir sotsiaalmeedias:
https://www.facebook.com/neonfir/
@neonfir
Vaata Neon Fir’i esitusi Terevisoonis:
https://etv.err.ee/1103010/neon-fir
https://etv.err.ee/1103013/neon-fir
Fotod: Aurelia Minev