Juba vähem kui kuu aja pärast algav Jazzkaar 2019 toob ainuüksi oma põhiprogrammis kuulajateni üle kolmekümne kontserdi. Seetõttu oleme, sarnaselt möödunud aastale, lisaks enda lemmikute väljatoomisele uurinud, milliseid kontserte soovitavad asjaosalised ise.

Eelseisval festivalil koguni viis korda lavale astuv pianist Kirke Karja on omanimelise kvartetiga vallutanud nii mainekaid džässfestivale kui pälvinud ka kohalikku tunnustust 2018. aasta džässansambli auhinna näol. Tänavuse aasta džässmuusiku nominendina soovitab ta Jazzkaarele tulla kuulama Norrast pärit Eyolf Dale Wolf Valley‘t. Kirke jagatud mõtted ja ansambli taustalugu on teie ees:

Millal ja kuidas Sa kollektiivi enda jaoks avastasid?
Ma päris täpselt ei mäletagi, aga kuulasin kunagi hästi süsteemselt igasuguseid kogumikplaate ja kammisin festivaliprogramme läbi, ilmselt sealt avastasin. Üks neist festivalidest oli 12 Points, kus Dale mängis bändis nimega Albatrosh. Lisaks olen oma muusikaajakirjanikest tuttavatelt saanud aeg-ajalt ka Norra džässi kogumikke – seal on ta ka kindlasti figureerinud. Nüüd on ta muidugi Edition Records’i artist, ka selle label’i alt välja antud muusikat soovitan üleüldse väga kuulata. Mõned päevad tagasi ilmuski Edition Recordsilt uus Eyolf Dale´i plaat koos saksofonist André Roligheten`iga. Tahaks selle plaadi kiiresti hankida!

Kuidas Sa pianistina Eyolf Dale’i muusikat iseloomustaksid ?
Ta on teinud päris erinevaid asju, aga mulle näib, et läbiv element tema olemuses on lapselik rõõm, soojus ja uudishimu. Mulle meeldib, et ta ei aja matemaatilise täpsusega mingit tõde taga. Kõik kõlab hästi eluliselt ja põnevalt. Kusjuures, ta on salvestanud ka oma soolokava, mis oli mõni aeg tagasi põhiplaat, mida kuulasin.

Jazzkaare juubeliprogramm on täis mitmekülgset maailmamuusikat. Miks soovitad muusikasõpradel just Eyolf Dale Wolf Valley’t kuulama tulla?
Tõepoolest, tänavusest Jazzkaare programmist võiks soovitada väga paljusid kontserte, aga Eyolf Dale´i oma on kuidagi eriti südamelähedane. Tegemist on väga kauni, sooja ja laheda instrumentaalmuusikaga. Laval on palju ägedaid muusikuid ning kihvte pille – ega liiga sageli kuule näiteks nii suurepärast vibrafonimängijat. Tean isiklikult sellest bändist veel saksofonist Hanna Paulsbergi ning trompetist Hayden Powell´i, kes on iga oma kontserdi ja plaadiga jätnud väga hea mulje.

Kas jõuad ka ise soovitatavale kontserdile?
Kindlasti. Annan tänavu Jazzkaare raames 5 kontserti ning pärast neid tahan aja natuke maha võtta. Telliskivi kant on ju suurepärane selleks, et lihtsalt logeleda ja minna kuulama kõiki Jazzkaare kontserte. Lisaks sellele plaanile oleks ju patt puududa sellise muusiku kontserdilt, keda olen aastaid imetlusega kuulanud.

EYOLF DALE WOLF VALLEY

Norrast pärit pianist ja helilooja Eyolf Dale on džässartist, kes palju tunnustust pävinud nii oma kodumaal kui ka Euroopas. Dale on tuntud lüürilise helikeele ning samal ajal ka põhjamaade džässmuusikutele omaselt uudishimulikult otsivate ja rahutute elementide poolest. Inspiratsiooni oma lugudeks saab ta kõladest, mis on tema mõtetes. Ta püüab helikeelde panna emotsioonid ja helimaastikud, mida ta soovib väljendada, ning teda inspireerivad muusikud, kes otsivad miskit tõelist ja ainulaadset.

Eyolf Dale Wolf Valley

2016. aastal andis Eyolf Dale välja albumi “Wolf Valley”, kus musitseerivad kaheksa Norra kõrgelt hinnatud džässmuusikut: Per Zanussi bassi, André Roligheten saksofoni ja klarnetit, Hayden Powell trompetit, Kristoffer Kompen trombooni, Rob Waring vibrafoni, Adrian Løseth Waade viiulit, Gard Nilssen trummidel ja Eyolf Dale klaveril. “Wolf Valley” on meloodiline, dünaamiline, meditatiivne ja täis põnevust rütmides, mis pakub väljakutseid nii neile, kes teoseid esitavad kui ka publikule, kes saavad seda kõike nautida ja kogeda.

Plaadi pealkiri “Wolf Valley” tuleneb sõnademängust helilooja nimes: Eyolf tähendab hunti (wolf) ja Dale orgu (valley). Plaadi valmimise kontseptsiooni kohta on Dale öelnud, et ta kirjutas muusikat oma headele sõpradele ja kolleegidele. Olles alates 2009. aastast andnud välja mitmeid teoseid nii sooloartistina kui ka kollektiivselt, siis tundis ta, et nüüd on õige aeg astuda samm edasi ning esitada iseendale väljakutse. Helilooja meisterlikkust demonstreerib oskus luua oktetile heliteosed, mis on dünaamilised ja täis värvi, rütmi ja meeloodiat. Sidudes oktetis saksofoni, vibrafoni, viiuli ja trompeti kõlad, loob ta värvikuse helikeeles, mis on omane big bandile.

Kollektiivi saab näha ja kuulda Jazzkaar 2019 raames:
Kuupäev: 27. aprill
Asukoht: Punane Maja
Algus: 20.45
Pilet: 13/18€ Piletilevist

Kaanepilt: SADU

Intervjuu: Hanna Mari Villsaar
Kokkuvõte: Riine Rander