Sandra Leushina
Veidi üle nädala tagasi avaldas oma üheksanda soolo-kauamängiva nimega “A View of U” produtsent Machinedrum. Vaieldamatult ühe ägedaima ja peamiselt Suurbritannias tegutseva plaadifrima Ninja Tune alt ilmunud teos on heliretk läbi muusikaliste spektrite. Seiklus algab reivilainel, murdub kaasaegseks rnb’ks, katsetab räpi ning pehme träpi sfäärides, kompab piire eksperimentaalse hiphopi instrumentaalidega ning laskub sügavate lainete saatel hüpnotiseerivaks trummiks ja bassiks.
Märkamist väärt on Machinedrumi puhul, et kuigi on tegu USAs tegutseva instrumentalistiga, siis tema muusikaline käekiri kaldub pigem UK koolkonna poole, kus bassiliinid on sügavad ja sünged, kuid pealpool on tunda avarat pehmust ning magusat melanhooliat. Pole siis ime, et suure kaliibriga Ninja Tune ta oma tiiva alla võttis. Muide, autori loomingulisest tugevusest kõnelevad oskuslikult valitud featuring artistid, kelleks on Chrome Sparks, Rochelle Jordan, Mono/Poly, Tanerélle, Jesse Boykins III, Tigran Hamasyan, Father, Freddie Gibbs ja Sub Focus.
Võrreldes muusiku eelmise albumiga “Human Energy” on uus kauamängiv terviklikum ja loogilisema struktuuriga, mis muudab kuulamise sujuvalt meeldivaks kogemuseks. Machinedrum on alati žanrite vahelt seigelnud, kuid vaatamata virvarrile kõlab “A View of U” hästi kokku. Tapeedi-laadseks tagaplaanilooks jäi “Spin Blocks”, mis küll proovib tabada värskeid trende hiphopis, kuid Fatheri esitus jääb veidi lahjaks. Ehk ongi see vajalik puhkepaus teiste intensiivsete pärlite keskel? Pea iga lugu sel albumil on ju omaette kunstiteoseks.
Avalugu “The Relic” on tugev algus ühele albumile, lugu lennutas otsemaid kõrgustesse. Särav pala kulmineerub bassiseks reivi-bänger träkiks ja seejärel puruneb Rochelle Jordani sametiseks vokaaliks; võttes uuesti hoogu moondub aga veelgi sametisemaks reaks pealkirjaga “Star”, mida kaunistab Tanerélle hääletämber. Rääkimata lugudest “Wait 4 U” ja “Sleepy Pietro”, mis on Põhja-Londoni trummi ja bassi saundi stiilis ujuvad kõrvaussid, meenutades tegijaid nagu dBridge, Alix Perez või Instra:Mental. Üheks lemmikuks albumilt võiks pidada atmosfäärilist träkki “1000 Miles”, mille kirjeldamiseks tahaks piiluda Synkro ja Indigo hingestatud loome poole, just nii eepiline ongi. Võib-olla väikeseks komistuskiviks on pala “Kane Train” koos räppari Freddie Gibbsiga, mis on iseenesest täitsa hea, kuid järjestuse mõttes oleks räpiträkk albumi lõpuossa rohkem sobitunud.
Machindrumile omane glitch hop peegeldub hästi instrumentaalpalades “Inner eye” ja “Ur2yung”, mis on äkki teekonnaks juurte juurde, sest mäletamist mööda just sellise suuna poolest ta muusika-gurmaanidele kõrvu jäigi. “A View of U” on põnev heliteos, kus iga kuulamisega avaneb uusi muusikalisi külgi. Ilmselt võrgutab LP paljusid, kes ei pruugi Machinedrumiga varasemast tuttavadki olla.
Kuula albumit:
Artikkel on ilmunud ka ERRi kultuuriprotaalis.