Täna pöörame pilgu rahvusvaheliselt tunnustatud disaineri Marit Ilisoni moeateljee poole ning tutvustame tema uut erikollektsiooni “Vintage Chintz Collection”, mis äratab romantilisi mälupilte nõukogude ajast tuttavatest sitskitlites. Eelmisel aastal KUMUs ja ERMis nähtud kontseptuaalsest teosest “77 sitsi” inspiratsiooni ammutavad kleidid on disaineri unenäoline tõlgendus omaaegsetest Kreenholmi mustritest, mis on loodud all-inclusive põhimõttel ehk eesmärgil pakkuda lõikeid erinevatele jumalikele kehatüüpidedele. “Ma arvan, et taaselustada vana ja tuua see kaasaegsesse konteksti, kus see on oodatud, ongi oluline eesmärk. Lisaks liigume lõigete osas selles suunas, et väga erinevas suuruses naistel oleks võimalik kollektsioonist osa saada,” tutvustab disainer oma loovtöö tausta. Inspireerituna pärimuslikust ideest sukeldusime erikollektsiooni loomisprotsessi ning jäädvustasime moeseeria illustreerimaks kleitide hõrku ilu.
Marit, Sinu erikollektsioon on välja kasvanud eelmisel aastal KUMUs ja ERMis nähtud kontseptuaalsest teosest “77 sitsi”. Näitus oli menukas, sitskitlid võitsid südameid ning selleaastane Kreenholmi tekstiilivabriku mustritest inspireeritud erikollektsiooni väljaandmine tundub justkui ootuspärane jätk näitusele. Kuidas jõudsid selle loomiseni ning kui loogiline progress see Su jaoks tegelikult oli?
Kumu näitusel esil olnud “77 sitsi” kohta küsiti kõige enam, et mis neist kleitidest edasi saab. Seega, esiteks oli minu jaoks huvitav näha, kuidas vaatajatel on raske näha teatud formaadist kaugemale – et kui on rõivas, siis see kindlasti läheb müügiks. Teisalt andis tagasiside kinnitus, et huvi kleitide vastu on suur. Minu jaoks on “77 sitsi” terviklik monumentaalne teos, millel on oma jõud just selliselt nagu ta on, samas oleks võluv sarnaseid kleite ka tänavapildis näha ning nii kujuneski välja käesolev limiteeritud koguses valmistatud erikollektsioon “Vintage Chintz Collection”.
Ütlesid hiljutises intervjuus, et kui Sa midagi lood, siis väga eesmärgipäraselt ja millegi jaoks. Mille ja kelle jaoks on loodud kõnealune erikollektsioon?
Kindlasti on see vastus ootusele ja huvile, samuti võimalus taaselustada Kreenholmi mustreid. Ma arvan, et taaselustada vana ja tuua see kaasaegsesse konteksti, kus see on oodatud, ongi oluline eesmärk. Lisaks liigume lõigete osas selles suunas, et väga erinevas suuruses naistel oleks võimalik kollektsioonist osa saada.
Lõigetest loovprotsessi – mis oli Sinu jaoks kõige väljakutsuvamaks osaks?
Ükski kasutatud muster ei ole päris üks-ühele taastrükitud, vaid kõik on modifitseeritud ning just nende õigete gammade ja tonaalsuste tasakaalu leidmine on kindlasti kõige keerukam olnud, sest võimalusi ja suundi on nii palju!
Aga kõige põnevamaks osaks?
Ma arvan, et kõige keerukam on samahästi ka kõige põnevam, sest olemus on üks – võimalusi on nii palju!
On sul mõni eriline lemmik rõivaese kollektsioonist?
Minu jaoks on võluv see, kuidas igas mustris on nii palju potentsiaali ja iseloomu ning ükski neist ei ole traditsiooniline. Seega meeldib mulle ennekõike idee, et need julged mustrid avavad kandjale maailma, millesse ta muidu võib-olla ei satuks. Näiteks võib riidepuu peal mõni kleit tunduda selline, et see küll pole minu värv-muster-lõige, kuid hõlmikkleit on üks väheseid mudeleid, mis istub kenasti kõikidele kehatüüpidele ning mustrid võivad kandes tõeliselt üllatada ja kandja särama panna.
Miks on Sinu jaoks oluline talletada kultuurimälu moekunstis?
Ma arvan, et rõivad ja mood talletavad end ise niiehknii. Rõivad on üks esimesi asju, mille kaudu saab pildilt kiirelt määratleda seda, millisest hetkest ajaloos inimene pärit on. Kui sinna aga lisada veel dialoog minevikuga, tekib uus kihistus ja sild, mille kaudu meil on võimalik ehk minevikumälestusi ümber vaadata ja neid teises valguses näha.
Mulle tundub, et mood on kohas, kus tähenduslikkus on kaotamas väärtust – toodetakse aina rohkem, aina madalamate kuludega. Rõivaid ostetakse mõtlematult juurde, sama kiiresti jõuavad need tihtipeale ka prügimäele. Mis motiveerib Sind ujuma vastuvoolu?
Ma ei oska vastata teisti kui klišeega, et ma lihtsalt ei saa teisti. Mu süda ei luba. Aga ateljees mõtleme kogu aeg, kuidas ujuda nutikalt, sest see võtab tohutult energiat.
Millised on täna ühe disainiateljee suurimad väljakutsed?
Praeguses hetkes kindlasti esmane ellujäämine, nii et oleme väga tänulikud iga tellimuse eest! Ma ei tea, kas tarbijad üldse hetkel aduvadki, kui suur ja samas lihtne võimalus on neil hetkel oma lemmikdisainereid toetada ning ühist vaimsust luua.
Lood luksuslikke ruume läbi rõivaste ning oled detailidele orienteeritud. Ööülikooli loengus tõid näite, et kui inimene paneb käe taskusse, siis see, milline ruum ja suhe Su käe ja rõivaeseme vahel tekib, on oluline osa kogemuse loomisest. Rõivadisaini on peetakse sageli aga väga pealiskaudseks – hinnatakse välist esteetikat. Ometi on ju peendetailidesse tikitud kunst, mida Sinagi viljeled. Mis Sa arvad, kas ja kuidas on ületootmine devalveerinud rõivaste sisulist väärtust?
Seda peaaegu ju ei olegi enam. Vahel mõtisklen, et huvitav, kui palju on Zara või H&M-i tooteid, mis pärandatakse emalt tütrele, et näe, sellel on minu jaoks selline oluline tähendus või siin on mõni eriline detail. Kaldun arvama, et mitte palju ja sellest on väga kahju. Ma ikka loodan, et kunagi saab südametunnistus ja vastutustunne võitu ning ületootmine praegusel viisil lõpeb. Enne kui midagi väga hullu juhtub.
Oled kirjutanud kaks artiklit hingeta moest. Kuidas eksisteerivat süsteemi siis ikkagi muuta – kuidas juhtida tarbijat hoolivama rohelisema tuleviku suunas?
Ma ei tea, mul on tunne, et see on sarnane küsimus nagu kuidas kasvatada häid lapsi? Mingid väärtused tulevad inimeste endi seest ja ma ei tea, kuidas need sinna saavad või kuidas neid muuta. Ehk muutub käitumine siis, kui mingi olemasolev suurem või üldisem vorm ennast muutnud on. Tänu viiruse puhangule ongi lõpuks ette võetud ajuvaba moemaailma tempo – näiteks Gucci teatas just, et hakkavad kollektsioone esitlema ebaregulaarselt vaid 2 korda aastas ning Dries van Noten vedas pöördumist, kus pakuti kaubandusettevõtetele ja sisseostjatele kalendri muutmist nii, et kollekstioonid oleksid müügil hooajal, mitte kuid varem (näiteks suvekleidid jaanuaris-veebruaris) ning et loobutaks allahindlustekesksest lähenemisest. Samas Chanel ütles, et neile süsteem sobib ja nemad muutusi ei plaani – nii on väga raske midagi muuta.
On sul häid soovitusi, kuidas saaks ka tarbija, kasvõi meie lugeja, anda oma osa vastutustundlikuma maailma poole liikumiseks?
Ennekõike hoolida endast ja oma ümbrusest – tarbida ja osta naturaalsetest materjalidest kauakestvaid kauneid ja kvaliteetseid tooteid. Osta vähem ja paremat.
Praegu räägitakse palju kodumaise toodangu eelistamisest ja väärtustamisest – seda nii rohepoliitikat kui ka majanduslikku olukorda silmas pidades. Kas näed, et tarbija käitumine on tegelikult ka kuidagi muutuma hakanud?
Ma arvan, et see muutus on juba alguse saanud, mulle tundub, et kohalikku disaini ostetakse, aga muidugi võiks alati rohkem. Ja palju rohkem võiks erisoovide puhul otse ateljeedesse pöörduda. Keeruline koht on alati hind, kuid olen seda ka varem öelnud, et kui disainer maksab materjali eest ja töötajatele ausalt ning kannab kogu riikliku maksukohustuse, siis ei ole võimalik hinnas võistelda suurte brändide või nendega, kes seda ei tee.
Aga disainerite loomisfilosoofia – kas näed viimaste aastate ja kuude valgus selles uusi tuuli?
Ma ei oska öelda. Mulle tundub, et igaüks teeb endale oma brändi, mis iseenesest on tore ja huvitav, aga kui vaadata suuremat pilti, siis ma ei tea, kui paljud küsivad endalt, et miks ma seda teen ja kellele ja millist väärtust ma maailmasse juurde loon järjekordse püksipaari või kleidiga?
Heitlike aegade kiuste, millised on Su tulevikuplaanid Marit Ilisoni ateljee ja tulevaste kollektsioonidega?
Juba enne haiguspuhangut oli meil sügav mõtlemise ja ümbervaatamise aeg – mis, miks, kuidas, kellele? Eriolukord andis kõigele hoogu juurde. Ma tegelikult olen väga tänulik sellistele hetkedele, kus kõik ebaoluline taandub ja nii selgelt tuleb olla keskmes ja südame järgi tegutseda.
Tutvu erikollektsiooni “Vintage Chintz Collection” kleitidega siin.
Jälgi Marit Ilisoni moeateljeed Facebookis ja Instagramis.
Intervjuu: Kaisa Tooming
Disainer: Marit Ilison
Fotograaf: SADU
Loovidee: Kaisa Tooming, Marit Ilison
Stilistika: Kristin Liias
MUAH: Laura-Liisa Srubišek
Modellid: Viktoria Skrõnnik, Mirjam Loddes
Kingad: ABC King, ZARA
Täname Hanna-Liina Võsa Muusikalikooli võõrustamise eest.
NB! Fotode autoriõigused kuuluvad väljaandele Häppening. Häppening lubab kasutada fotosid AINULT juhul, kui meid informeeritakse ja terve tiimi referentsid märgitakse nähtavalt. Piltide kasutamiseks palun kontakteeruda: toomingkaisa@gmail.com.