Kaisa Tooming
Juba järgmisel nädalal on kõigil Mick Pedaja muusika austajatel põhjus rõõmustamiseks. Nimelt, 12. detsembril avaldab artist albumi “Avaimus”, mida mees ise tutvustab sõnadega “Avaimus ehk ava end vaimus.” Plaat viib kuulaja sisekaemuslikule helirännakule, mis räägib lugusid üksolemisest iseenda, universumi, looduse ja pärandiga.
Uurisime Mickult, mis teeb värske loomingu tema jaoks eriliseks ning milliseid rännakuid mees tahab oma kuulajatele pakkuda? Tutvume!
Mick, Sul on valminud verivärske album “Avaimus”, mis ilmub 12.12. Millist muusikat võime plaadilt leida?
Tõsi, ilmub täpselt 12.12. Ta on suunatud meie tulevastele, olevatele ning juba olnud põlvkondadele ja loodusele. Meile antakse kaasa põlvkonna kaupa igasugu imelisi teadmiseid ning samas ka mõrumustreid, millest kiht kihi haaval hakkame elu jooksul aru saama ja neid igapäeva elus läbi situatsioonide ning inimsuhete kaudu lahendama ja avastama. Albumil võime kuulda instrumentaalmuusikat keelpillidel, kitarril. Kõlab mitmeid lugusid bändile kirjutatud loomingut, seega kaasan endaga ka kontserditel grupi väga häid muusikuid koosseisus: Angeelia Pedaja, Aivar Surva, Indrek Mällo ja Uku Kübar. Keelpillikvartett: Kadri Kukk, Maris Viisma, Merlin Porkma, Ruslan Petrov.
Väga professionaalne seltskond ja puudutav tulemus. Milline on “Avaimuse” erinevus võrreldes varasema albumiga “Hingake”?
Ka uus plaat räägib suhetest looduse ja inimestega meie ümber ja samuti tööd minu endaga. Eluvoog, elamine ja tunnetamine, nagu ka kõigil teistel, käib ka minuga kaasas ning läbi selle sünnib ka muusika. Nagu ka ennem mainisin, siis sain teha keelpillidele seadeid. Need kolm lugu plaadil on sügavalt pühendatud meie Eesti metsadele ning toon fookuse tähtsale, mida saan jagada läbi muusika. Noodi tundmine on minu puhul pea olematu, aga tänapäeval on võimalik arvutiga imesid teha. Muidugi sõber Uku vaatas enne noodi üle, kui me stuudiosse sukeldusime ning sõber Aivar Surva aitas nii mõndagi parandada stuudios. Olen talle väga tänulik.
Lugusid on küll erinevaid, kuid ma suutsin jääda läbinisti endaks ja tulin seekord tagasi oma põhipilli kitarri juurde ning keskendusin rohkem kitarrile, analoogsüntesaatoritele.
Vaadates kõike, mis on maailmas toimumas, siis on looduse ja keskkonna hoidmine aina olulisem ja aktuaalsem teema. Põhjusega! Miks tundsid Sina, et on oluline rääkida sellest suhtest – inimese suhtest loodusega?
Ilus on kuulata helisid looduses, mis paeluvad ka tugevalt minu muusikasse. Keegi küsis ükskord, et kas mul linnulaulust juba villand ei ole? Kusjuures ei ole. Kuidas saab millestki nii ürgsest ja puhtast keelest villand saada?
On oluline märgata, kuulata ümbritsevat, detaile ja ka samal ajal sisehäält meis. Minu arust see, kuidas me loodusesse suhtume ja kuidas me looduses käitume, näitab suures osas, kes me oleme. Käisime sõbraga matkamas ja leidsime sügavalt metsast katki visatud televiisori, auto stange ja palju muud. Loomulikult me korjasime kogu prahi kokku ja tassisime selle autosse. Samal ajal koristades tekivad mõtted, et “milline inimene seda teeb?”; “mille jaoks?”; “kas ta üldse mõtleb?!”. Ilmselt selles samas vormis nagu ta austab loodust, käitub ta ka enda, oma lähedaste ja teiste ümbritsevate inimeste või loomadega. Meie Maa ei ole lõputu isetootev produkt, loomad ei ole produkt kellega käituda egoistlikult. Ta on meie kodu, meie kallis kodu. Ta on püha.
Räägi palun natuke ka loomeprotsessist – milline see välja nägi?
Sügise alguses sai kindlaks, et enne aasta lõppu tuleb välja album. Tänapäevases kiire rütmiga maailmas on keeruline sammu pidada, kuid progress hoiab töös ning protsessi käigus ka areneb ning selginevad paljud asjaolud ning detailid. Tuleb hoida endas tunnet, mitte kiirustada ning ära kaduda.
Loomeprotsess oli nauditav ja samal ajal ka raske. Kuna enamus lood ma kirjutan kodustuudios, siis vahel tuleb kasuks keskkonnavahetus. Näiteks, olime perega Lahemaal nädal aega ning see osutus ootamatult produktiivseks, kuna kadus ära aeg ja mõte, et kuhugi minema peaks ruttama. Tekkis suurepärane harmoonia, kuna polnud segavaid faktoreid. Väga hea nipp edukaks loometegevuseks on “lülita oma telefon välja”.
Maal olemine ja üldse keskkond soodustab loomist. Kuid lugu mida räägime tuleb meie endi seest. Ütlen ausalt, et loomeprotsessis on üles-alla kõikumisi, võitluseid on mitmeid, aga tehes säilib rõõm ja kasvab tänutunne.
Osad lood plaadilt on eestikeelsed, osad ingliskeelsed. Miks nii?
Igal kunstnikul on oma lugu ning mõtted ja väljendusviisid. Minul on selleks muusika, vahel ka joonistamine ja pildistamine. Muusikas ma ei vali, mis keeles kirjutan. Tavaliselt improviseerin mistahes sõnadega, vahel ka suvalises inglise või eesti keeles.
Üldiselt kui tekib viis või instrumentaal osa, siis kirjutan ka viisile sõnad. Kuna mõlemad keeled on väga ilusad, siis ma ei välista ühte või teist.
Liigume suurest pildist detailidesse. Milline on Su enda lemmik lugu plaadilt?
Follow – see on armastuslugu.
Oled tihtipeale justkui meedium ning su lood kannavad väga ehedaid elulisi sõnumeid. Milline on see sõnum, mida loodad, et “Avaimuse” kuulaja endaga kaasa võtab?
Ma ei taha end meediumiks nimetada, kellestki teisest suuremaks või paremaks. Ma olen samasugune inimene nagu kõik teised ning meis kõigis on olemas palju erilist, mida maailmaga jagada. Ma soovin kõigile teadlikkust ja mõtestatust ellu. Üsna tihti tuletan endale meelde, et elu on elamiseks, mitte enda uputamiseks muremõtetega. See, mida kuuleb kuulaja, jutustab muusika talle ise.
Kuulasime tiimiga Su plaati. Meile väga sümpatiseerisid lood “Heat & Leaf” ja “Cold & Bright”, mis on väga jõulised ja tekitavad kananaha. Mis on nende laulude taga? Sina kui kunstnik, kas ja kuidas sa tunnetad neid ka teistmoodi, kui ülejäänud oma teoseid?
“Cold & Bright” sündis Jakop Kaarma Otsakooli lõputööks, kus me mängisime suures osas Jakopi loomingut, mis oli mingis osas põimitud ka Argo Valsi loominguga. See oli kevadelugu ning ka tegelikult esimene lugu, mis sündis albumile peale “Avaimus” singlit. Varajases demo-eas oli “Cold & Bright” kahekesi esitamiseks, kuid ühes Jakopi proovis käis trummar Caspar Salo välja idee, et seal võiksid olla veel lykkelilikud trummid. Martti Laas improviseeris kohe bassipartii sinna otsa. Esitasin seda suvel peaaegu igal kontserdil koos Angeeliaga. Ühtlasi jõudis see ka plaadile.
“Heat & Leaf” olemus tuleb tulena ja sööstab läbi kogu meie ajaloo tänasesse. Koos meie esivanemate ja praeguse põlvkonnaga. Antud loo videos on läbiv üks valge kuul, mida näitleja Jim Ashilevi endaga kaasas kannab. See on pärand, mille oleme saanud kaasa meie esivanematelt. Seal on nii taaka kui ka tarkust. Ilu ja valu. Lõke sümboliseerib puhastust.
Ootame põnevusega plaadiesitlust. Millal ja kus saab Sind värske loominguga esinemas näha?
On tulemas kaks plaadiesitluskontserti ning kõike saab jälgida minu sotsiaalmeedia kanalites.
12.12 Tartus Eesti Rahva Muusemi teatrisaalis, lisainfot leiab Facebookist.
13.12 Tallinnas Erinevate Tubade Klubis, lisainfot leiab Facebookist.
“Avaimuse” kontserdipiletid leiad Piletilevist.
Foto: Felix Laasme