Sandra Leushina
Trummipõrina saatel anname avastardi uuele formaadile! Sinu ees on esimene artikkel seeriast “Minu koht”. Mis täpsemalt? Uus rubriik “Minu koht” on pleilistide sari, mis serveerib melomaanide ja muusikute poolt kokku pandud valikuid. Loodud pleilistid on inspireeritud või sümboliseerivad tegijate jaoks olulisi paiku. Olgu nendeks riigid, linnad, külad, metsad, lokaalid, ettekujutletavad maailmad või muud põnevad kohad.
Lase fantaasial ja helidel end kanda!
Meie kõige esimese “Minu koht” pleilisti pani kokku ajakirjanik, ERRi kultuuritoimetaja, melomaan ja muusikakriitik Kaspar Viilup, kes alustas hiljuti Häppeningi ridades ka igakuiste plaadisoovitustega. Kaspar inspireerus oma pleilisti loomisel kujutlusvõimest ning pani kokku head ja paremat teemal “Pidu minu peas”. Et rohkem sotti saada, uurisime täpsemalt:
Kaspar, millise koha pleilisti inspiratsiooniks valisid?
Kas seda nüüd just kohaks saab nimetada, aga kujutasin valikut tehes ette pidu enda peas. Täpsemalt siis kujuteldavat pidu – kus mängitaks parimat võimalikku muusikat –, mis aga vaevalt kunagi päriselt teoks saab. Minu 40-looline valik on selgelt liiga eklektiline ja teeb iga mõne loo tagant ootamatu äkkpöörde täiesti teise suunda, kuid mis sellest? Just sellisel hullpöörasel ja ootamatult peol tahaksingi viibida.
Ja noh, koroonaviiruse üha aktiivsema levimise valguses on pidutsemisest üldse saanud justkui kättesaamatu, vaid vähestele õnnelikele lubatud tegevus. Varsti äkki peamegi ainult oma peas või kodudiivanil pidutsema…
Miks just selline teema-valik?
Loome ju kõik endale Spotifys pidevalt playliste ja kujutame seda valikut tehes tahes-tahtmata ette mingit aegruumi, kuhu just täpselt sellised lood sellises järjekorras sobiksid. On see siis sügisene tööle jalutamise playlist, tööl taustaks tiksumise ambient-valik või siis antud juhul pidu minu peas. Kui võtta lahti minu Spotify esitlusloendite valik, siis vastavad enamik playlistid just sellele kirjeldusele – praegu tegin valiku lihtsalt kõige värskematest lemmikutest.
Mille poolest peegeldab valitud muusika Sinu unistuste pidu?
Kõige olulisem märksõna, mida ise ühelt eriti ägedalt peolt ootan, ongi just eklektika. Ühtlase biidiga narkotekno on ju mõnda aega tore, aga kes jaksab seda viis tundi järjest kuulata? Tahaks mingil hetkel ikkagi seda, et ootamatult sähvataks vahele pehmemat house’i, rajumat bassimuusikat või abstraktsemat elektroonikat. Just pealnäha sobimatute žanride kokkusegamisest tekib meeleolu, mis jääb meelde.
Millise muusika valisid, kui peaksid paari lausega valikuid kokku võtma?
Kui žanriliselt kirjeldada, siis hakkasin kuskil reivinostalgiast vaikselt kerima, liikusin edasi tumedama breaktbeat’i ja techno poole, jõudsin välja footwork’ini, aga keerasin kohe jälle otsa ringi ja valisin sinna otsa hoopis UK garage’i, eriti päikselist house’i ja diskot. Sinna ümber ja vahele jääb muidugi veel ka kõike muud, mida nii konkreetsete žanritega kirjeldada ei saagi.
Lühidalt kokku võttes võib vist öelda, et minu muusikamaitse 2020. aasta lõpul on just selline, nagu antud valikust välja paistab!
Kuula ja avasta: