Sandra Leushina
Ansambel HUNT avaldas hiljuti uue albumi nimega “Station Luna”. Autorite sõnul on LP helikeel introspektiivne, flirtides omal kargel moel elektro, tänavasouli ning kosmiliste digi- ja analoogsound’idega. Kohtab nii nostalgilisi mineviku- ja olevikuhelisid kui ka tantsulisemat elektropoppi. Jätkuvalt teevad bändi eksimatult äratuntavaks Hannaliisa Uusmaa vokaal ning Brigitta Davidjantsi elektroonikaga sünteesitud klaveripartiid. Albumi on mix’inud ja masterdanud Peeter Salmela.
Uut kauamängivat kuuleb laivis 18. juunil Fotografiskas ning kontserdi pildimaagia loob bändi kolmas liige, visuaalkunstnik Kristin Pärn. Enne eesolevat esinemist heitsime pilgu teose telgitagustesse ning nelja pala hingeellu.
“Station Luna”
HANNALIISA: “Station Luna”, millest hiljem sai ka albumi nimilugu, sündis kodus, üsna kiirelt ja tiheda tööpäeva lõpetuseks. Sisetunne ütles, et midagi on veel albumilt puudu. Pyhajohannes jagas rütmipoole, kodus olid laenuks mõned süntesaatorid ja kõik muu lihtsalt tuli – vahelduseks kiirelt ja ilma suurema vaeva ning kaalutlusteta. Lemmikelemendiks selles loos on Brigitta sisse mängitud vist üsna juhuslik helijada, mis oma staatilisuses mõjus ja võlus mind kui mingi idamaine hõng ning jäigi seetõttu ehtena kogu loo vältel korduma.
“Never Be There”
BRIGITTA: “Never Be There” sündis eelmise suve varahommikul, kui uni läks pärast õhtust Manka Boutique’i ära kell kuus ning oli ahistav ja ärev. Sellest ka loo paigal tammuv motoorilisus, mida tasakaalustab Hannaliisa intiimne kõnelaul. Aga lugu ise räägib sellest, kuidas me vahel väga tahame midagi – olgu see siis teine inimene, mingi hüve või oskus – aga tegelikult ei saa seda kunagi, ja parem ongi. See on ka hommage Kate Bushi loole “Never Be Mine” ja mitmetele teistele kultuuritähistele – filmidest paikade ja laludeni.
“Stacy Stay”
HANNALIISA: Rääkides loost “Stacy Stay” – kui Brigittast tärganud lood on üdini endasse vaatavad, siis mind inspireerisid sellel korral rohkem kõrvaltvaataja pilk ning muusikaline mäng teiste inimeste räägitud lugude ja kogemustega. Nii on ka “Stacy Stay” peegeldus kellegi teise seiklusele peeglitaguse maailmaga. Mulle endale on selline seiklus võõras.
“Deep In My Bones”
BRIGITTA: Viimane aasta on olnud üsna tume – ja sellest tumedusest sündis ka “Deep In My Bones”. Oleme olnud lukustatud oma koju, lahkunud on tavalisest rohkem inimesi, meenutades meie surelikkust. Minu jaoks on see lugu leinast ja lõppenud lapsepõlvest. Muusikaliselt kumavad sealt ilmselt läbi mu lapsepõlve indie ja new wave’i lemmikud ning tõeliselt armsaks muudab selle loo mulle Hannaliisa meloodiline mõtlemine.
Kuula albumit:
Soeta album Bandcampist:
https://hunt2.bandcamp.com/album/station-luna