Kiirus. Kihutamine läbi aja. Millegi suunas. Kusagilt ära.
Viha, raev, tunded, sensuaalsus – need on märksõnad, mis assotsieeruvad Björn Koopi ja Leslie Laasneri näitusega “Sisemine põlemine”, mis toimus 3. juunist kui 7. juunini
Vaal galeriis
.

Galeriisse sisenedes köidavad pilku Ducati mootorratas ning kuldne bensiinikanister. Mootorratas on joonel, mille pilk kiiresti haarab, juhatab justkui vaatleja läbi saali. Külastaja võib mõtteis krabada mootorratta ning kihutada sellega läbi näituse, kuid nende kiiruste juures, kui esimest kurvi välja ei võta, siis lendab vastu seina. Samamoodi on juhtunud ka joontega, mis on maha joonistatud – need on ühte hunnikusse kuhjunud. Kuid, kui külastaja suudab end sellest taas koguda ja valida õige suuna, siis saab osa peadpööritavast näitusest.

Näituse tutvustuses kirjeldatakse Koopi ja Laasnerit:

“Mõlemad justkui sündinud garaažis, kus Weberi karburaaatoritest õhkuv bensiin hullutab absindina kõiki meeli ja kirjutab alla otsusele – “Sinust, mees, saab petrolhead!””

Mootorratad, autod, naised, kiirus. Björn Koop on eelnimetatu abstraktses võtmes lõuendile kandnud. Koopi tööde puhul on näha esteetilist puhtust, kus iga joon ja toon on õigel kohal, mis paneb sisemiselt põlema, samas annab rahulolu. Koop on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia ning igapäevaselt töötab Frankfurdis autodisainerina.

Leslie Laasner on kindlasti paljudele tuttav just muusikuna, mitte kunstnikuna. Leslie Da Bass nime all on mees pärjatud mitmete auhindadega Eesti pop- ja elektroonilise muusika maastikul. Vähem teada fakt on, et Laasner on tegelikult lõpetanud Tartu Kunstikooli ning Eesti Kunstiakadeemia, Vaal galerii näitus on tema esimene galeriinäitus.

Võrreldes Koopiga on Laasneri kujutamisviis realistlikum. Ülemisel korrusel, kus reas kolm Laasneri tööd, areneb sündmuste jada, kiired hetkepildid – kulgemine läbi aja, mehe käsi naise jalal. Järgmine hetk: raev. Auto kapotile jäetud kiri: “Fuck off paras sulle värdjas,” ning roosa kontsaking löödud kapotti, sees ilutseb sõnum: “Just Fabulous,”. Seejärel juba vaade tahavaatepeeglisse, sealt paistavad mäed, mille tipud on pastelsetes roosades-sinistes-rohelistes toonides. Samal ajal sajab vihma. Melanhoolia.

Leslie Laasner

Näitusesaalis on tunne kui ringrajal: oled ühe tiiru läbi teinud, tahad seda uuesti vaadata-kogeda, teed veel ühe tiiru, et vaadata ega midagi olulist vahele ei jäänud. Üks töö haarab vaataja, pilk kisub juba teise poole. See külastus oli peadpööritav ja sütitas sisemiselt. Jääb vaid loota, et saame kunstnike töid uutes vormides taaskord kogeda. 

Tutvu Leslie Laasneri töödega Facebookis.

Artikli autor: Riine Rander

“Portreeauto”; Björn Koop.