Plaadifirma Smuuv alt ilmunud EP “TLL.02” on karismaatilise Jonas Kaarnametsa sooloprojekti jonas.f.k teine tulemine. Kui esimene lühialbum “buda.01” valmis Budapestis, siis värske looming sündis kodumaal ning tähistab muusiku jaoks sumedat suvekulgu. Albumi valmimisele aitas kaasa Kostja Tsõbulevski.

Pigem ekstaatiline ja väljapoole suunatud “TLL.02” tekitab huvitaval kombel seoseid George Michael “Freedom! ’90” looga. Seda mitte niivõrd instrumentaalide, vaid vokaalimaneeri ja üldise meeleolu tõttu. Kaarnamets keeras ikka korralikult vinti peale, lastes loodud eksootilisel karakteril möllata. Ülim seksapiilsus ja joovastav gruuv – jonas.f.k on tulnud, et jääda. Kunstihingede ja ööeluhuntide ood “(They’re Calling Us) Loco” illustreerib seda suurepäraselt.

Kui “Loco” helirida liikus enam-vähem aimatavas suunas, siis koostöös Levskiga valminud “Bye-Bye” üllatas – esimese läbikuulamise ajal poleks klubilikku üleminekut oodata osanud. Lisaks muutis selle tantsulise loo palju põnevamaks lõpus kõlanud pasunate virvarr. Üleüldse on album täis helidetaile, mida esimese hooga ehk kohe ei märka, kuid mis põksuvad ning murduvad, andes muusikale juurde vajalikke kihte.

End “Õnne 13” jäägituks fänniks nimetav Jonas on ilmselt üks seksapiilsemaid meesartiste Eesti alternatiivmuusikas (ma ei tea ühtegi teist, kes valget võrksärki nii hästi välja suudaks kanda!). Kohati isegi harjumatult seksapiilne, näiteks “Californ-i-a” kõikus pigem ääre peal, märtsi kasside ja Ricky Martini pärusmaal. Sarnasesse sfääri liikus ka “Your Window”, vallatusi täis alter ego jonas.f.k ei hoiagi end ses mõttes tagasi. Ja kas peakski?! Mis puudutab produktsiooni ja mix’i kvaliteeti, siis sellega ei ole küll üheski loos mööda pandud.

Kohati kõlab jonas.f.k uus album kui 1990. aastate lõpu ja 2000. aastate alguse popmuusika, mida teismelisena MTV-st ja VIVA Plus-ist kuhjaga tarbitud sai. Selles mõttes nostalgiat tekitav album, kuid EP-lt ei puudu ka kaasaegne soul ja indietronica.

Peab tõdema, et igatsesin plaati kuulates elektroonilist rokki, pahapoisilikku “Rockenrollah’t”, millest on saanud Jonas Kaarnametsa soololoomingut ehk kõige enam iseloomustav lugu, vähemalt minu jaoks. Lühiplaadi “TLL.02” niinimetatud verstapostiks on kahtlemata instrumentaalpala “SAND”, mida kaunistavad üsna vabas vormis mõjuvad vokaalhõiked ja maitsekas loopiv biit.

 

Kuula albumit:

 

Artikkel on ilmunud ka ERR kultuuriportaalis.

Päisefoto: Silver Mikiver