Sandra Leushina
Kujutle, et jalutad öises Tallinnas. Näiteks Stromkal – paneeliromantika mere ääres. Milline muusika Sinu kõrvus kostub? Tõsi, igaühel omad eelistused, kuid üheks päris heaks variandiks oleks duo Seltskond Pargis õhtus kulgev helilooming.
Laulja-tekstikirjutaja Hyrr Innokent Vainola ja produtsent-pillimees Luurel Varas on kokku pannud muusikalise mikstuuri, kus kohtuvad minimalistlik ja eksperimentaalne hiphopi biit, muretu-voolav pop ning kohati vintage kõlaga psühhedeelne funk soul’i vaib. Nende debüütalbum pealkirjaga “6 pala öisest pealinnast” ilmus kodumaise gurmee-plaadifirma One Sense Music tiiva alt möödunud septembrikuus ning pälvis kõrgeid hindeid melomaanidelt. Seltskond Pargis serveerib öist ja linnalikku heliretke, mis võlub oma lihtsa hõljuvusega. Võtsime ette poiste heliloome, püstitasime küsimusi ning jäädvustasime mängulised tänavastiili ning retrot kokkusulatavad stuudiofotod. Sinu ees on muhedad vastused ja krutskiga kaadrid.
Iga idee taga on lugu. Kuidas ja millest ajendatuna duo Seltskond Pargis sündis?
Hyrr: Duo sündis eelkõige Luurel Varga tõukest, kes oli varasemalt räpikama kraamiga lagedale tulnud. Nüüd tundis ta kihku koos minuga laulvamat, meloodilisemat, funky‘mat muusikat teha ja ega ma vastu küll ei olnud. Patt oleks öelda, et omalgi see mõte kuklas ei hinganud.
Luurel Varas: Jah, Hyrr oli kõige loogilisem, kui mitte ainuke valik, kellega sellist asja koos teha.
Hyrr Innokent Vainola
Miks just Seltskond Pargis – kuidas nimeni jõudiste?
Luurel Varas: Nime peale tulime viimase asjana vahetult enne singli väljastamist. Silma jäi üks Eesti maal nimega “Seltskond pargis” ja edasi on juba ajalugu.
Hyrr: Nimeotsinguil olime üsna pikalt. Umbes 2-3 päeva oli meie nimi ka Paks Võlur, seda aga ainult prooviruumi seinte vahel. Lõpuks jäi see välja, kuna meenutas mulle endale mingit progeroki bändi.
Haaran nimesabast kinni, Paks Võlur – kuidas see juhtus?!
Hyrr: See nimevariant tuli kuidagi iseenesest, rullus keele peale. Liiga palju mõttetööd selle nime alla ei läinud ja noh, sellepärast see õnneks ka meie ühiseks nimetajaks ei saanud.
Luurel Varas
Teie debüütalbum “6 pala öisest pealinnast” on väikestviisi storytelling – öise peoelu ja -olu kirjeldav biidi-gruuvi-popi-soul’i mikstuur. Olete õhtusema kõlaga punt. Kuidas just sellise story jutustamiseni jõudsite?
Hyrr: Esimese looga, mis me koos tegime (“1 öösel”), saime kohe aru, kuhu me oma sõnumiga triivime. Me tahtsime anda lugudega edasi Tallinna suvise ööelu olustikku. Nii saidki teised lood esimese tuules tehtud ja läbivaks jooneks oli siduda anonüümsena mõjuvad kellaajad mingi kindla emotsiooniga.
Mis on teie jaoks ehk suurim kompliment, mida kuulajad teie muusika kohta öelda võiksid?
Luurel Varas:
Kui inimene tahab meie muusikat ka omaette olles kuulata.
Hyrr: Ma loodan, et see sõnum kõnetab ja tunne, mis laulu sisse on läinud ka teiste kõrvus tõlgenduks. Põhimõtteliselt kui keegi ütleb, et ta sai aru.
Mis on olnud seni suurim kompliment ning ehk ka kriitikanoot, millega olete nõustunud?
Luurel Varas: Aplaus ja paar vile pärast laulu esitamist on päris soe olnud.
Hyrr: Kontserdil olles olen näinud rahvast kaasa laulmas ja seda üsna veenvalt, nii et kui endal sõnad peaks meelest minema, siis saan kaasalauljatele loota. Kriitika osas pole veel kelleltki suuremat sõimu saanud, aga võib-olla tunnen, et olen ise endale suurem kriitik. Pärast kontserte ja proove saan üsna kärmelt aru, mis paremini saaks teha ja üritan end viimistleda.
Kas teid huvitab, mida teised arvavad või pigem ajate rahulikult oma asja ja austajad on lihtsalt boonus?
Luurel Varas: Ajame ikkagi oma asja, aga austajad on kinnituseks, et oleme õigel rajal.
Hyrr:
Vale oleks öelda, et muusikat tehes ei mõtle kuulajale. Kuna ise oleme samuti kuulajad, siis vormime sellist muusikat, mida endalgi hea nautida oleks.
Luurel Varas, oled nimetanud Seltskond Pargis muusikalisteks mõjutajateks klassikuid nagu Roy Ayers ja Marvin Gaye ning legendaarse arvutimängu “GTA: Vice City” raadiojaama Fever 105. Viimasel kümnendil on muusikas tekkinud kõikvõimalikke nähtusi ja üleküllustumist. Kas Sul ei ole produtsendina vajadust uute trendidega kaasa liikuda või hakkabki trend hoopis “vanakoolikamaks” muutuma?
Luurel Varas: Trendidega liigun ma kaasas nii palju, kui mu kõrvale loogiline tundub, spetsiaalselt moodsat asja väga ei tee. Kui piisavalt kaua ühe koha peal seista jõuab ikka mõni trend ringiga tagasi, aga kindlasti pole see mu plaan. Mul on pidevalt avastada vaja.
Mis on olnud Sinu viimase aja avastused?
Luurel Varas: Kindlasti kiirem UK muusika – garage, 2step ja UK funky. Ma olen teadlik olnud sellest muusikast juba ammu, aga nüüd jõudis kohale ja sukeldusin pea ees sinna maailma. Avastan ikka ja jälle, et hea loo tegemiseks pole üldse palju komponente vaja. Kui kiirused lähevad suuremaks, peab pala muutuma klaarimaks ja seda lihtsuse tarkust olengi praegu UK tantsumuusikast ammutanud. Keep it simple, keep it stupid!
Kas Luurel Varas on bändi tehes rohkem avalik tegelane, kui oma soolo-biitidega nokitsedes?
Luurel Varas: Enda arust olen sama avalik olnud, aga ma poleks luurel varas, kui mind koguaeg aeg näha oleks.
Hyrr küsin Sinult laulja/tekstikirjutaja vaatenurgast, kellest Sina šnitti võtad või inspireerud?
Hyrr:
Minu jaoks on “öökunst” kui selline väga inspireeriv. Eestis on olnud palju muusikat, kirjandust ja kujutavat kunsti, mis on öise loomuga ja edastavad öö-muljeid. Tundub, et õhtu ja öö kohta iseloomustav sõnavara on ka kuidagi laiem. Siin Põhjamaal on öine aeg oluliselt pikem ka, nii et üsna loogiline.
Aga kokkuvõttes sõnade jaoks saan kõige rohkem inspiratsiooni enda kogemustest ja lauljana paljudest eelkõige Eesti lauljatest, elavate ja kadunute hulgast.
Kuidas valmivad tekstid?
Hyrr: Igal lool erinevalt, aga siiski usutavuse eesmärgil enda kogemustest ajendatuna.
Luurel Varas: Läbi valu ja vaikuse.
Hyrr, jagad ehk mõne kogemuse, mis ajendas teksti kirjutama.
Hyrr: Stroomi ranna miljöö andis mõtteid teksti sündimiseks. Sealsed Sovetskoe šampust degusteerivad elunautlejad, valjud seltskonnad, autost mängiv tümm ja tunne sellest, et mälestus millestki võib olla võimendatum kui koht/sündmus ise.
Milline laul sellest sündis?
Sellest sai laul “8 õhtul”, esialgse pealkirjaga “Stroomi Vice”.
Mida te tänasel päeval muusika juures ehk kõige enam hindate – nii tehniliselt kui ka vaibi mõttes?
Hyrr: Lihtsust, kuid seda just kuulatavuse mõttes. Selleks ei pea muusika tehniliselt lihtne olema. Samas kõnetab ka sõnum, ehk anonüümne muusika on iganenud ja võiks ainult kehvades reklaamides säilida.
Luurel Varas: Vaib peaks kindlasti domineerima, puhtalt tehnikaga ei juhtu midagi. Samas, kui liiga röster sound on, siis jõuab see vähestele kohale.
Teie loomingus on nii psühhedeelsust kui ka soul’i. Millest kõneleb teie jaoks soul-muusika?
Luurel Varas: Minu jaoks on soul pigem tunnetus ja see, kuidas Sa protsessid erinevaid teemasid. Need teemad võiksid soovitatavalt lihtrahvale tuttavad olla.
Hyrr:
Üleüldse žanri määratlus on päris huvitav tegevus. Arusaadav ja vajalik, aga naljakas. Mäletan, kuidas üks tuttav muusik küsis teiselt karmimalt rokimehelt, et miks ta tundelist muusikat ei tee, mispeale ta vastas, et tema (rokk)muusika ongi tundeline. See pani mind teisiti mõistma žanre üleüldiselt. Meie nägemus soul’ist on peidus kuskil meie muusikas. See võib kohati olla udusem, kohati robustsem ja ehk ka hõljuvam kui “klassikaline soul”.
Kuidas Seltskond Pargis köögipool välja näeb?
Luurel Varas: Saadan Hyrrile mõned põhjad ja mõtted…
Hyrr: …ja mina valin neist kõige kõnetavamad ja keevitan oma vokaali loopidele külge. Pärast mida me koos nokime detaile ja struktureerime asjad “lauluks”.
Kus end paremini tunnete – stuudios või laval?
Luurel Varas: Stuudios.
Hyrr: Ma tunnen, et need on ühe mündi kaks poolt, mida peab aeg-ajalt flippima, et teine pool ära ei pleegiks.
Seltskond Pargis laiv-etteasted on suuremas koosseisus. Kellega laval koostööd teete ning kuidas teie koostöö pillimeestega alguse sai?
Luurel Varas: Nemad on kõik meie sõbrad. Pooled neist on ka Mees Inc’is, kus juba aastakese olime koos mänginud. Taavi-Peeter osutus jokkeriks pakis, kelle segas sisse Martin Kikas, kui miksisime Tartus Ö stuudios lugusid.
Millise laiviga seni ehk kõige enam rahul olete?
Hyyr ja Luurel Varas: Seni kõige erilisem tunne on olnud oma plaadiesitlustel Tartus ja Tallinnas, sest teame, et rahvas tuli sinna just meid kuulama.
Kas Seltskond Pargis on üheplaadi projekt või tuleb teilt veel materjali? Rääkige plaanidest.
Hyrr ja Luurel Varas: Nüüd läheb märksa külmemaks ja pargis enam väga chillida ei kannata, aga kevadel saab kindlasti juba õues õlut juua.
Kuula albumit:
Pildistamise moodboard ning telgitagused avavad stuudiopildistamise tagamaad.
Modellid: Hyrr Innokent Vainola ja Luurel Varas, Seltskond Pargis
Intervjuu/loovidee/telgitaguste artikkel: Sandra Leushina
Fotograaf: SADU
Stilist/pildistamise assistent: Jane Mändsoo
Telgitaguste fotod/pildistamise assistent: Otto Suits
Suur tänu koostöö eest: Reede, WAB, SUVA ja Stuudio35
NB! Fotode autoriõigused kuuluvad väljaandele Häppening. Häppening lubab kasutada fotosid AINULT juhul, kui meid informeeritakse ja terve tiimi referentsid märgitakse nähtavalt. Piltide kasutamiseks palun kontakteeruda: toomingkaisa@gmail.com.