Möödunud suvel otsustasin end proovile panna Projektiga 333, et kompida minimalistliku elustiili piire. Projekt 333 innustab omama vähem ning 3 kuud kandma 33 rõivaeset. Nende 33 eseme alla kuuluvad riided, jalanõud, ehted, aksessuaarid, kotid, isegi vihmavari. (Carver, 2019) Jälgides kriitilise pilguga kliimamuutuseid on aina olulisemaks saanud keskkonnasõbralikud eluviisid. Kaudselt mõjutabki Projekt 333 inimese tarbimisharjumusi – kandes vähem tarbid vähem moetooteid.
Kolmekuuse eksperimendi tulemusena tahtsin teada saada, kas ja kuidas mõjutab limiteeritud garderoobi omamine minu rõivaste kandmis- ja tarbimisharjumusi?
Rohkem infot projekti taustast ning minu kolme kuu päeviku leiad siit.

Projekt 333 – sellega saab hakkama igaüks
Kui esialgu tundus 33 rõivaeset ambitsioonitu plaanina, siis juba esimeste nädalatega sain aru, et eksperiment on raskem, kui arvasin. Elades Eestimaa kliimas peab olema valmis kõigeks. Kuumaks troopikaks, vihmaseks argipäevaks ning madalateks temperatuurideks. Ühtlasi, 3 kuud on pikk aeg. Selle jooksul jõuab töötada vanaema aias, käia glamuursetel pidudel, esindada ettevõtet ärikohtumistel jpm. Eetilise tarbimise asemel pidin ümber õppima mitte-tarbimist. Praktikas ei tundunudki 33 eset enam nii lihtsa väljakutsena.
Kuid inimene harjub kiiresti ning pärast esimesi nädalaid ei tundunud kompaktne garderoob enam piiranguna. See ei ole otseses seoses valikuvabadusega. Veel enam, võttes arvesse kliima soojenemist ning fakti, et rõiva- ja jalatsitööstus toodavad 8% süsinikdioksiidi heitmegaasidest (CBS News, 2019), tundub vähema ja vaid vajaliku omamine loogiliseim viis, kuidas elada. Kõige eetilisem viis rõivaid kanda on kasutada seda, mis Sul juba olemas on. Mõtle korra, mitu paari erinevaid jalavarje on Su garderoobis? Mitut paari mantleid, jopesid, jakke leidub Su kapis? Kas tegelikult vajad seda polü-segust kampsunit, mis läks moodi ja ei lagune? Ei, ei vaja. Sul on kõik vajalik juba olemas. Pärast mitut kuud limiteeritud garderoobi omamist usud seda ise ka. Kõik on harjumuste küsimus.

21 päeva ebamugavust ehk harjumatust
60ndatel jõudis Maxwell Maltz raamatus “Psycho Cybernetics, A New Way to Get More Living Out of Life”, järeldusele, et iga uue harjumuse tekkimine võtab aega 21 päeva. Esimesed nädalad osutusidki kõige väljakutsuvamateks, kuna pidin piiritlema oma valikuid ning ehitama uusi harjumusi loobumise printsiibil. On ju millestki loobumine alati raskem, kui millegi uue soetamine. Seega, kui algus oli konarlik, siis kuu pärast projekti starti avastasin, et projekt on omandamas igapäevast mõõdet. Veel enam, ühes limiteeritud võimalustega muutusin oluliselt kreatiivsemaks kihtide kombineerimisel; ajakulu riiete valimisel taandus naeruväärselt madalaks; rahakotile oli projekt sõbralik; ajaliselt muutusin produktiivsemaks; keskendusin rohkem sellele, mis on oluline; ning teadmine, et samade riiete kandmisega aitan säästa emakest Maad, on siiani mu südametunnistusele rahustav. Muide, projektist on möödunud tänaseks 4 kuud, kuid õpitud filosoofia jätkub tänaseni – saa hakkama sellega, mis juba olemas on ning tarbi minimaalselt moetooteid. Kogeda 21 päeva ebamugavust muutmaks püsivalt oma harjumusi ning säästmaks koduplaneeti tundub väike hind, mida maksta. Sellega saab hakkama igaüks.

Õnn ei seisne asjades
Pean tunnistama, vastutustundlik moe tarbimine on keerukas, kuna kapitalistlik ühiskonnakorraldus soodustab kiirmoe tarbimist. Masstoodang hoiab tootmiskulud madalad, kasumi kõrge ja eetika olematuna. Tegu on mustava südametunnistuse ja võimaluste paradoksiga, mida olen avanud artiklis “Eesti rõivadisain vajab rohkem eetikat”. (2018)
Üheks olulisemaks Projekt 333 tähelepanekuks oli moeteadlikkuse ja -kriitilisuse kasv. Moodustavad ju meie riietumisstiil ja igapäevased valikud kindlate väärtuste kogumiku. Iga kord, kui lähed poodi, langetad valiku, mis liblikaefektina mõjutab maailma ja toetab teatud tüüpi tootmissuhteid. Arvestades käimasolevat kliimakriisi, nagu The Guardian seda nimetab (2019), on oluline teadvustada oma ostuotsuseid. Sina oled üks osa valemist, mis hoiab masinavärki huugamas, Sina oled nõudluse esindaja. On aeg võtta vastutus. Seega, selle asemel, et taga ajada kiiret õnnetunnet uue asja omandamisest saaksid teha hoopis midagi väärtuslikku iseenda ja planeedi jaoks. Selle asemel, et raisata aega ostlemisele ja lühiajalisele õnnetundele, võiksime oma energiat suunata iseenda arendamisse, pere, sõprade, keskkonna ja planeedi hoidmisesse. Õnn seisneb oskuses olla õnnelik iseendaga iseendas. See ei seisne asjades.

Elumuutev projekt ehk kuidas must sai pesceterian
Projekt 333 pani mind läbi analüüsima kõiki seniseid harjumusi. Esmalt, kuna projekt soodustab sügavat eneseanalüüsi. Teisalt, kuna suvised kuumalained ja traagilised metsapõlengud langesid samasse ajaperioodi. Lisaks riietumis- ja tarbimisharjumustele jõudsin ringiga kliimasoojenemise ühe tekkepõhjuse juurde – loomakasvatusest tekkiva CO2-heitgaaside ning loomasöödaks kasvatatavate sojaubade kasvatuspõldudeni. Endalegi üllatuseks sai Projekt 333 elumuutvaks ning loobusin liha söömisest. Taimetoidu eelistamine aitab vähendada CO2-heitgaaside teket ning selle võrra aeglustada kliima soojenemist. The Economist kirjutab, et Drawdown Projecti tegevuste pingereas on see lausa neljandal kohal kõigist tegevustest, mis võiksid meie planeeti aidata. (2019) Drawdown Project pingerea leiad siit. Kuna veganlus tundus mulle stardiks üle jõu käiv, otsustasin alustada lihast loobumisest. Jah, mul on pikk tee veel minna, et suudaksin valikuid langetada maksimaalselt eetiliselt, kuid algus on tehtud. Kõigile lihasõpradele infoks, et kui eelistad 2/3 toidukordadest taimset toitu ja ei loobu lihast täielikult, siis vähendab see toitumisega seotud heitgaase ligi 60%. (The Economist, 2019) See on päris muljetavaldav number. Alusta kasvõi taimse teisipäevaga.

Alustades Projekti 333-ga ei osanud ma arvata, et sellest saab elumuutev kogemus. Rõivaste tarbimisest jõudsin elulise filosoofia ja toitumiseni – hindasin ümber oma senised vajadused ja ehitasin uusi harjumusi, mis on tänaseks saanud elementaarseks osaks igapäevaelust. Esmapilgul ambitsioonitust katsest sai ootamatu restart minu eetilise tarbimise filosoofias. Kui varasemalt tarbisin moodi n-ö roheliselt, kuid ostuotsuseid langetasin emotsionaalsemalt, siis täna püüan tarbida rõivaid eetiliselt, vastavalt reaalsele vajadusele ning võimaluse korral üldse mitte poodelda. Nagu öeldud, kõige keskkonnasõbralikum rõivaese on see, mis juba olemas on. Kel on vähegi huvi kompida minimalistliku ja/või keskkonda säästva elustiili piire, siis Projekt 333 annab selleks mõnusa stardi. Endalegi märkamatult leiad end sammhaaval liikumas rohelisema väärtussüsteemi poole ning avastad ennast keskendumast sellele, mis on päriselt oluline.

NB! Jaanuar on ideaalne aeg alustamaks Projektiga 333.

 

_____________________________________________________________

 

Loe ka artikleid:
“Moetööstuse räpane pool: greenwashing ehk rohepesu”
“Eesti rõivadisain vajab rohkem eetikat”
“Kuidas tarbida eetiliselt moodi?”

 

_____________________________________________________________

 

Põhimõisted:
Eetiline/vastutustundlik tarbimine – vastutustundlik tarbimine on olukord, kus tarbija ei vali toodet ainult hinna alusel, vaid võtab arvesse ka toote päritolu, tootjate õiglast palka, tooraine legaalsust ja toote ökoloogilise jalajälje suurust. Vastutustundlik tarbimine on arusaam võrdsemast ja kestlikumast maailmast ning oma otsuste ja tegevuse tagajärgedest, olgu need üksiksiku, organisatsiooni või riigi tasandil, mis on jõukohane igaühele sõltumata sissetulekust. (Haridusportaal koolielu, 2019) Omalt poolt lisaksin, et eetilise tarbimise puhul mõistab tarbija, et iga €, mille ta investeerib toetab teatava süsteemi kestmist ja jätkumist. Ka ostuotsus on poliitiline.

Keskkonnasõbralik/säästev/teadlik elustiil – on harjumustest, eelistustest, otsustest ja standarditest koosnev üksikisiku või grupi eluviis, mis püüab vähendada üksikisiku või grupi ökoloogilist jalajälge, hoida loodust ning planeeti.

Minimalistlik elustiil – Minimalistlik elustiil innustab omama vähem ning omama ainult neid asju, mida päriselt vajad. Läbi üleliigsest vabanemise lood rohkem ruumi ja energiat keskendumaks sellele, mis on oluline ja teenib su eesmärke. (Becker, 2019)

Nullkulu põhimõte (zero-waste) – Nullkulu on mõtteviis, disainiprintsiip ja elufilosoofia, mille eesmärk on kaotada globaalsel tasandil prügi kui sellise kontseptsioon. Nullkulu tugineb viiele põhimõttele: keeldu, vähenda, kasuta uuesti, ümbertöötle ja komposteeri.
Piltlikult öeldes tähendab nullkulu jälgedeta elu. (Teinfeldt, 2019)

 

_____________________________________________________________

 

Viited:
/ Boztas, S. The Guardian. (2018). Nice threads: the waste-based fibres cleaning up fashion. https://www.theguardian.com/business-to-business/2018/feb/12/nice-threads-the-waste-based-fibres-cleaning-up-fashion (23.11.2019)

/ Carver, C. Project 333. https://bemorewithless.com/minimalist-fashion-project-333-begins/ (10.06.2019)

/ Cerullo, M. CBS News. (2019). Fashion industry’s carbon impact bigger than airline industry’s. https://www.cbsnews.com/news/earth-day-2019-fashion-industrys-carbon-impact-is-bigger-than-airline-industrys/ (24.11.2019)

/ Maltz, M. (1960). Psycho Cybernetics, A New Way to Get More Living Out of Life. USA: Prentice Hall Inc.

/ Zeldin-O’neill, S. The Guardian. (2019) It’s a crisis, not a change’: the six Guardian language changes on climate matters. https://www.theguardian.com/environment/2019/oct/16/guardian-language-changes-climate-environment (24.11.2019)

/ Teinfeldt, M. (2019). Maryliis Teinfeldt: Nullkulu printsiibil tooteid tuleb Eestis tikutulega otsida. https://raha.geenius.ee/rubriik/uudis/maryliis-teinfeldt-nullkulu-printsiibil-tooteid-tuleb-eestis-tikutulega-otsida/ (28.11.2019)

/ The Economist. (2019). How much would giving up meat help the environment?
https://www.economist.com/graphic-detail/2019/11/15/how-much-would-giving-up-meat-help-the-environment?fbclid=IwAR02CD7HEwt-UmBbon5Cap3_gJYQ7ULPH4T74J_Q4sHt5Ga9RKX15kxWVMQ (24.11.2019)

/ Tooming, K. Häppening. (2018). Eesti rõivadisain vajab rohkem eetikat. https://anditshappening.ee/eesti-roivadisain-vajab-rohkem-eetikat/ (23.11.2019)

/ Tooming, K. Häppening. (2018). Moetööstuse räpane pool: greenwashing ehk rohepesu. https://anditshappening.ee/moetoostuse-rapane-pool-greenwashing-ehk-rohepesu/ (23.11.2019)

/ Haridusportaal koolielu. Vastutustundlik tarbimine. https://koolielu.ee/info/readnews/496707/maailmakooli-oppematerjalid-aitavad-selgitada-vastutustundliku-tarbimise-pohimotteid (28.11.2019)

/ Becker, J. What is Minimalism?. https://www.becomingminimalist.com/encouraging-simplicity-1219b (28.11.2019)