25. augustini on Juhan Kuusi dokfoto keskuses üleval fotonäitus “Mälu kui relv”, mis kajastab Lõuna-Aafrika eluolu alatest 1970ndatest kuni aastani 2015. Fotode autoriks on eesti päritolu Juhan Kuus, kes on terve oma elu elanud ja töötanud Lõuna-Aafrikas. Sel augustil täitub aasta, mil avati Telliskivis dokfoto keskus ning 2018 aasta suvel möödub 100 aastat Nelson Mandela sünnist. Nende märgiliste sündmuste taustal on vaatajateni toodud mõtlemapanev näitus. Esmakordselt on dokfoto keskuses eksponaatideks vaid Kuusi tööd.

Fotograafi nimi võib nii mõnelegi tuttav olla juba 2016 aastast, mil Adamson-Ericu muuseumis toimus näitus “Juhan Kuus. Inimlikkuse mõõt. 45 aastat dokumentaalfotograafiat Lõuna-Aafrikas.” Kuus oli tunnustatud fotograaf, kes on valitud Lõuna-Aafrikas aasta fotograafiks, ta on kahel korral pälvinud World Press Photo Contest’il auhinna ja tema töid on avaldatud mitmetes väljaannetes nagu näiteks Newsweek, Time, The London Sunday Times ja The New York Times. Fotograafi isa on pärit Eestist ja põgenes Teise ilmasõja järel läbi Rootsi Lõuna-Aafrikasse.

Foto: Juhan Kuus. “Esimene koolipäev ja 33 kraadi sooja. Bridgtoni linnakese lapsed jahutavad end niisutuskraavis tapamaja lähistel. Lõuna-Aafrika. 8. detsember 2013”, Adamson-Ericu muuseum

Mälu kui relv
Näituse keskmeks on Lõuna-Aafrika rahvas. Näha on valgete dominantsust ja mustanahaliste vastuhakku – narratiivid, mille kaja tunneme veel tänapäevalgi just rassilise eraldatuse ja allasurutuse võtmes. Siinkohal on Juhan Kuus andnud võimaluse näha eemalseisjatele sündmuste keskmesse, slummidesse ja sõjakolletesse, kuhu tavaliselt ei satuta või mida alateadlikult välditakse. Fotograaf andis oma kaasaegsetele võimaluse näha, mis toimus antud hetkel ja meile praegu võimaluse vaadata möödunusse. Iseeasi on see, kuidas keegi nähtut näeb, seda tõlgendab ja mida selle teadmisega peale hakatakse. Pildid on justkui Kuusi relvaks aitamaks abivajajaid ja teistele südametunnistusele koputamiseks.

Foto: Juhan Kuus. “Apartheidivastane meeleavaldus. Kapplinn, Lõuna-Aafrika. 1985”, Adamson-Ericu muuseum

Kes sellest hoolib?
Vaatajana näen kurbust, rõõmu, valu, õnnetunnet, viha, rahulolu, ängi, ülevoolavust ja heaolu. Neid pilte võib vaadata pikalt ja mõte läheb rändama. Ei saa mainimata jätta ka Kuusi head kompositsioonitunnetust, tänu millele iga kaader on mõjus. Ta fotograafiakeel oli apoliitiline, näidates kõike. Niisiis näeme stseene rahutuste keskelt, kus (valge) politseinik ajab taga (mustanahalisi) vastupanuvõitlejaid. Või erirassidest lapsed St. Davidsi kolledžist, kes pakatavad rõõmust. Juhan Kuus alustas oma fotograafi teed 1970. aastal. Ajal, mil apartheidirežiim oli tugev ning selle vastu võideldi. Vaatajal on võimalus näha meeleavalduste keskele ja näha ka selle tagajärgesid. Mõjus on foto, kus plangule on suurelt kirjutatud “So who cares?” (toim. “Kes sellest ikka hoolib?”), seal ees neli räsitud välimusega inimest. Härra kohendamas proua kampsuninööpe. See lause jääb kummitama ka pärast näitust. Aga kes siis sellest hoolib? Mis saab või on saanud nendest inimestest?

Foto: Juhan Kuus. “Kes sellest ikka hoolib? Johannesburg, Lõuna-Aafrika, 6. aprill 1983”, Ikkun

“Olen näinud elus nii kummalist kui ka imelist, aga ka kõike seda, mis on koletu ja suisa hirmuäratav. Nüüd elan koos nendesamade eluheidikutega, keda olen alati pildistanud ja kes on mind lummanud, keda olen alati soovinud mõista ja edasi rääkida nende lugu – et, hei, ma olen samuti olemas ja osake maagilisest eluvoost, ja see, kes ma olen, mida mõtlen ja kuidas elan on igati normaalne, hoolimata teie arvamusest”

– Juhan Kuus

Aastast 1986 töötas Kuus Sipa Pressile New Yorgis ja Pariisis. Ta näitas maailmale Lõuna-Aafrikas olevaid rahutusi ning, et ise ellu jääda kandis ta kaasas ka päris relva. Mõnikord tuli seda ka kasutada. Enesekaitseks. Ja selle vajaduse tõsisus ilmneb neist fotodest. Ta oli hulljulge nagu kirjeldavad teda tema kolleegid ja see kandub edasi tema fotodes, oma subjekte kujutab ta tugevalt ja nad mõjuvad kangelaslikult. Kuid just hulljulguse tõttu heideti ta Lõuna-Aafrika väliskorrespondentide ühingust välja. Oma elu lõpuaastad veetis Juhan Kuus kesistes tingimustes, otsides endale pidevalt peavarju. Ta samastus inimestega tänaval, keda ta varasemalt oli pildistanud ning kellega ta oli püüdnud leida ühist keelt. Näitus Juhan Kuusi dokfoto keskuses Telliskivi loomelinnakus on mõtlemapanev ning tekitab küsimusi ja külmavärinad. Kuus on toonud vaatajani kõik hetked ilma ilustamata, just nii nagu kõik on toimunud.

Näitus on avatud Juhan Kuusi dokfoto keskuses kuni 25. augustini 2018.
Telliskivi loomelinnakus aadressil: Telliskivi 60a/5, 1 korrus
Täispilet 2 €
HeyDay eripilet 3 € (1 mahl = 1 pilet)
Kuni 18aastastele ja Dokfoto Keskuse Klubi liikmetele sissepääs tasuta